Atmosfäärikiht
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.
Õhu koostise erinevused põhjustavad omakorda õhutemperatuuri muutumise iseloomu (temperatuuri gradiendi) erinevusi[1] ja selletõttu on kõige levinum atmosfääri jagamine kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi.[2] Paksema atmosfäärikihi ("-sfääri") piirides temperatuur tavaliselt ainult kasvab või ainult kahaneb. Neid eraldavad temperatuuri käigu käänupunktide piirkonnad[2] – õhukesed üleminekuvööndid ehk pausid.
| Kihi nimi | Kõrgus | Õhutemperatuur | Omadused |
|---|---|---|---|
| Troposfäär | üle 9[3] (8–18[1][4]) km | kahaneb 6 kraadi võrra ühe km kohta | õhu massi suurim osa, 99% veeauru, toimuvad kõik ilmanähtused |
| Tropopaus | 12 (9–13[3], 11[4]) km | ligikaudu konstantne 215 K[2] | paksus mitusada meetrit kuni 2–3 km |
| Stratosfäär | 13–45[3] (10–50[1] või 11–50[4]) km | kuni 25[4] km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb | sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist, kõrgusel 20–30 km osoonikiht |
| Stratopaus | 45–55[3] (50[4]) km | umbes 0 °C (275 K[2]) | õhurõhk on umbes 1/1000 õhurõhust merepinnal |
| Mesosfäär | 55–80[3] (50–80[1] või 50–90[4]) km | kahaneb kuni 150–180 K | pole osooni ja veeauru, esinevad helkivad ööpilved |
| Mesopaus | 80–90[3] (90[4]) km | –225 °C (120–180 K[2]) | esinevad helkivad ööpilved |
| Termosfäär | 80–400[3] (85–500[5] või 90–450[4]) km | kasvab kõrguseni 200–300 ja võib ulatuda 1000–1500 K[1] | kõrgusel 100–200 on lämmastiku ja hapniku ioonid, toimuvad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, sh Rahvusvaheline kosmosejaam |
| Termopaus | 400–800[3] (450[4] või u 500[5]) km | temperatuuri tõus lakkab[5] | |
| Eksosfäär | üle 450[4] või üle 800[3] või 960–1000[1] km kuni 3000[5][6] km | kõrge temperatuur püsib või kasvab[5] | üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel, koosneb vesiniku aatomidest |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Atmosfääri ehitus" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 3. aprillil 2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Inge Roos. Biosfääri, litosfääri ja hüdrosfääri iseloomustus. Atmosfäär ja osoonikihi kaitse.[alaline kõdulink]
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Атмосфера - условное деление на слои
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9 Л.Т.Матвеев. Курс общей метеорологии. Физика атмосферы. Ленинград: Гидрометеоиздат, 1984
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "H.Ohvril. Üldmeteoroloogia (Atmosfäärifüüsika)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 3. aprillil 2010.
- ↑ "Piia Post. Meteoroloogia. Materjalid Üldmeteoroloogia kursuse jaoks" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 15. aprillil 2010.