Atapuerca leiukoht
Atapuerca leiukoht on arheoloogiliste ja paleontoloogiliste leiukohtade kompleks Hispaanias Burgose provintsis Atapuerca mäestikus.
Sealt on leitud mõned kõige vanemad inimese jäänused. Gran Dolina leiukohast on leitud vähemalt 800 tuhande aasta vanused Homo antecessor 'i jäänused,[1][2] ja Sima del Elefantest 1,2 miljoni aasta vanused määramata inimliigi jäänused. Leiukoht avanes raudtee ehitamise käigus 19. sajandil.[3][4]
Leiukoht on kuulutatud loodusmälestiseks Espacio de Interés Natural ning kultuurimälestiseks (Bien de Interés Cultural) ja on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Maailmapärandi deklaratsioon 2000. aastast ratifitseeriti 2015 ning mälestis kanti nimistusse kui "erakordse väärtusega koht". Maailmapärandi objekt hõlmab ka ümbritseva uurimis- ja populariseerimistaristu, mis kuulub süsteemi "Atapuerca, cultura de la humanidad", sealhulgas Atapuerca fond ja Inimese Evolutsiooni Muuseum.[5] Põhjuseks on erakordsed arheoloogilised ja paleontoloogilised leiud, sealhulgas viie inimlaste liigi kivistised: Homo erectus,[6][7]Homo antecessor, heidelbergi inimene, neandertallane ja Homo sapiens. Aastal 2022 arvas National Geographic Society selle Pürenee poolsaare 17 tähtsama paleontoloogilise leiukoha hulka.[8]
Geograafiline asend
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sierra de Atapuerca
Mäestik piirneb Arlanzóni jõega lõunas, Vena jõega põhjas ning Ibeeria mägede haru La Demanda mäestikuga idas. Ta moodustab osa La Bureba koridorist, tähtsast ja ajaloolisest läbipääsust Ebro oru ehk Aragóni madalmiku ja Douro jõgikonna vahel. Mäestiku kõrgeim tipp on San Vicente mäetipp (1079 m üle merepinna). Mäestiku moodustavad Kriidi ajastu lubjakivid. Taimkatte moodustavad suured tammikud (iilekstamm, tamm Quercus faginea) alumistes rinnetes leetpõõsas Genista scorpius, harilik rosmariin, lavendel Lavandula spica, liivatee ja salvei.
La Bureba koridor on alati olnud põhiline läbipääs Püreneede poolt Pürenee poolsaare sisemusse. Ta ühendab Vahemerre suubuva Ebro orgu Atlandi ookeani suubuva Douro oruga, asetsedes teel, mis viib Püreneede kurudest läände Galiciasse ja Portugali ning lõunasse Kastiilia kiltmaale, Andaluusiasse, Extremadurasse, Lõuna-Portugali ja Aafrikasse. Seal kulges üks põhilistest Rooma teedest, Jaakobitee keskajal, põhimaantee Autovía del Norte 19. sajandi lõpus ning kulgeb tänapäeval suurmaantee Autopista del Norte.
See viljaka maaga külluslik maastik inimese ja looduse koosmõjul eksisteerinud vähemalt 1,2 miljonit aastat.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ José Mª. Bermúdez de Castro Risueño, J. L. Arsuaga, E. Carbonell, A. Rosas, I. Martínez, M. Mosquera. A Hominid from the Lower Pleistocene of Atapuerca, Spain: Possible Ancestor to Neandertals and Modern Humans. – Science, 1997, nr 5317, kd 276, lk 1392–1395. Resümee.
- ↑ J. M. Parés, L. Arnold, M. Duval, M. Demuro, A. Pérez-González, J. M. Bermúdez de Castro, E. Carbonell, ; Arsuaga. Reassessing the age of Atapuerca-TD6 (Spain): new paleomagnetic results. – Journal of Archaeological Science, 2013, 40, 4586-4595. Resümee ja sissejuhatus.
- ↑ Eduald Carbonell jt. The first hominin of Europe. – Nature, 2008, kd 452, kd 465–469. Resümee.
- ↑ José María Bermúdez de Castro, María Martinón Torres, Aída Gómez Robles, Leyre Prado-Simón, Laura Martín Francés, María Lapresa, Anthony Olejniczak, Eudald Carbonell. Early Pleistocene human mandible from Sima del Elefante (TE) cave site in Sierra de Atapuerca (Spain): A comparative morphological study. – Journal of Human Evolution, 2011 kd 61, nr 1, lk 12–25. Resümee, sissejuhatus ja katkendid.
- ↑ Los yacimientos de Atapuerca, 'Lugar de Valor Universal Excepcional', elmundo.es, 14.8.2015.
- ↑ Atapuerca completa el puzle con el "Homo erectus": "Es seguro, no hay dudas", larazon.es, 29.1.2023.
- ↑ Un avatar d’Homo erectus de 1,4 million d’années en Espagne, cairn.info/magazine-pour-la-science, 8.3.2023*,
- ↑ Cristina Crespo Garay. 17 yacimientos paleontológicos que pintan el pasado de la península ibérica, nationalgeographic.es/ciencia, märts 2002.