Asjasõna

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Asjasõna on nimisõna, mis on hulgaliselt ehk arvuliselt ehk kvantitatiivselt piiritletud ja loendatav ning viitab selgete piiridega entiteedile ehk referendile. Asjasõnad märgivad ainsuslikke loendatavaid objekte, objektikogumeid ja mõõtühikuid. [1] [2]

Nt tüdruk (objekt), jalgratas (objekt), tass (objekt), teekann (objekt), kari (objektikogum), tükk (mõõtühik), minut (mõõtühik), meeter (mõõtühik), kannutäis (mõõtühik)

Nimisõnad jagunevad kvantifitseeritavuse alusel nelja kategooriasse [1]:

  • asjasõnad (ainsuslikud, loendatavad), nt poiss, tund;
  • ainesõnad (ainsuslikud, mitteloendatavad), nt vesi;
  • komplektisõnad (mitmuslikud, kuidagi kokkukuuluvad), nt malendid, kingad;
  • juhuhulgasõnad (mitmuslikud, väljendavad kindlate piirideta hulka), nt tuhanded, jäätmed.

Asjasõnade mitmust kasutatakse samuti, kusjuures ainsusliku ja mitmusliku vormi tavaline tähendussuhe on ’üks eksemplar – mitu eksemplari’. [1] Asjasõnade mitmusevorme nimetatakse juhuhulgasõnadeks, mis on piiritlemata objektihulka määratlevad nimisõnad. [3]

Nt taim (ainsuslik, asjasõna) - taimed (mitmuslik, juhuhulgasõna), uks (ainsuslik, asjasõna) - uksed (mitmuslik, juhuhulgasõna)

Asjasõnale vastandub ainesõna, mis on samuti ainsuslik, kuid erineb asjasõnast selle poolest, et on mitteloendatav. Üldjuhul ei saa ainet tajuda rohkem kui ühena. [3]

Nt muda (seda ei saa loendada *üks muda, *kaks muda), armastus, rumalus, aeg, juurvili, laius, tumedus

Asjasõna võib toimida ainesõnana, kui asjasõna abil tuuakse välja mõni iseloomulik omadus. [3]

Nt Temas on näitlejat

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
  2. "Objektikäänete kasutamisest sageduse ja markeerituse seisukohalt" Pille Eslon, Katre Õim (vaadatud 19.11.2012)
  3. 3,0 3,1 3,2 Margit Langemets. "Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras". 2009. Tallinn: Tallinna Ülikool. Failitüüp: pdf. Vaadatud 19.11.2012. Eesti keeles.