Aschersleben

Allikas: Vikipeedia
Vaade rondeelilt St. Stephani kirikule.
Vapp
Ascherslebeni paiknemine Salzlandkreisis.

Aschersleben on linn Saksamaal, Saksi-Anhaltis Salzlandkreisis. Linn paikneb ligikaudu 22 km Quedlinburgist idas ja 45 km Hallest loodes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 20. sajandit[muuda | muuda lähteteksti]

Ascherslebenit on esmakordselt mainitud aastal 753. Linna kindluse ladinakeelne nimi Ascharia on andnud nime Askania dünastiale. Aastatel 1252–1315 oli Aschersleben Anhalt-Ascherslebeni pealinn, pärast mida läks see Halberstadti piiskopkonnale. Pärast 1648. aasta Vestfaali rahu sai sellest Halberstadti vürstkonna osa. Aastal 1815 sai Ascherslebenist Preisimaa Saksimaa provintsi osa.

Natsi-Saksamaa[muuda | muuda lähteteksti]

Junkersi lennukikerede tootmine paiknes natsi-Saksamaa ajal Ascherslebenis. Aprillis 1935 toodi Ascherslebenisse tööriistad ja mais 1935 ehitati seal esimesed lennukikered. Tootmine paiknes Wilslebener Straße 9 niinimetatud Seewieseni lähistel, kuhu rajati ka lennuväli. Ascherslebeni tööstusala ulatus 564 000 ruutmeetrini ja seal töötas ligikaudu 6000 inimest.

Teise maailmasõja ajal paiknes linnas Buchenwaldi koonduslaagri harulaager. See rajati orjatöö pakkumiseks Junkersile (lennukitööstus) ja Motorenwerkile (autotööstus).

Juulist 1944 sunniti umbes 950 koonduslaagri vangi tööle Junkers Flugzeugwerkes Ascherslebenis. Aprillis 1945 tootmine lõpetati. 17. aprillil okupeerisid ameeriklased Ascherslebeni, kuid 23. mail anti linn üle brittidele ja hiljem, 1. juulil anti see lõpuks üle sovettidele.

Ascherslebenit pommitati sõja jooksul järgmistel kuupäevadel:

  • 1. aprillil 1942, esimene brittide pommirünnak
  • 20. veebruaril 1944, ameeriklaste rünnak, ebaõnnestus pilvise ilma tõttu
  • 31. märtsil 1945
  • 14. aprillil 1945

Teise maailmasõja lõpuks oli Junkers-Aschersleben enamjaolt puutumata ja just oli alustatud Heinkel He162 tootmist. Enamik sisseseadest demonteeriti ja viidi aastal 1946 sovettide poolt Kiievisse Nõukogude Liidus. Järelejäänud tööstushooneid Ascherslebenis kasutas hiljem VEB Kombinat Fritz Heckert. Tänapäeval kasutab ala Schiess AG.

Pärast aastat 1945[muuda | muuda lähteteksti]

Aschersleben oli Ida-Saksamaa osa aastani 1990, kui see sai Saksi-Anhalti osaks seoses Saksamaa taasühinemisega. 1. jaanuaril 2008 liidendati Ascherslebeniga omavalitsused Drohndorf, Freckleben ja Mehringen.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Raekoda

Ascherslebenis on esindatud mitu arhitektuuristiili. Ajaloolises linnasüdames domineerivad romaani (Grauer Hof), gooti (St. Stephani kirik), renessanss- (raekoda, Krukmannsches Haus) ja barokkstiilid.

Ümber ajaloolise vanalinna on neoklassitsismi ja juugendstiilis hoonetering. Selle vahel ja ümber on omakorda varajase modernismi stiilis hooned, nagu Heckner-Bauten ja SDV ajastu hooned. Suured uued piirkonnad on peamiselt linna põhja- ja kaguservas.

Ascherslebeni vanalinnas on mõned puitraamistikuga hooned. Selle põhjuseks olid hea kivimaterjali kättesaadavus ja suurte metsade puudumine lähiümbruses, samuti arvukad tulekahjud enne 16. sajandit. Sellest hoolimata on seal arvukalt hooneid, mis on osaliselt puidust, tavaliselt ülemised korrused.

Inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]