Arvutisõltuvus

Arvutisõltuvus on liigne arvutikasutus määral, mis segab tavaelu elamast.

Esimesena viitas sellise sõltuvuse võimalikkusele briti elektroonilise õppe akadeemik Nicholas J. Rushby oma 1979. aasta raamatus "An Introduction to Educational Computing". Termini võttis kasutusele Margaret A. Shotton 1989. aastal ilmunud raamatus "Computer Addiction".

Arvutisõltuvuseks võib lugeda kontrolli alt väljunud arvutikasutust, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Eksperdid vaidlevad selle üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisorivaatamise, raamatulugemise ning tööl ületundide tegemisega. Tihti tuuakse selle sõltuvusliigi puhul välja sarnasust hasartmängusõltuvusega, mida peetakse tänapäeval üha üksmeelsemalt ohtlikuks käitumishälbeks. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad suured muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused.

Kuidas sõltuvust ära tunda?

Iseendal

Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest:

• Kasutad arvutit, et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust.
• Tunned end tujuka, masendunu, kergesti ärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit.
• Tunned vajadust kulutada üha enam aega ja raha arvutiga seotule, et muuta oma tuju.
• Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused.
• Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust.
• Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel.
• Arvutiga seotud tegevuste kontrollimine ebaõnnestub sul korduvalt.
• Ilmneb füüsilisi tundemärke, näiteks seljavalu, migreen, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen.
• Jätkad arvuti kasutamist ka siis, kui mõistad, et see tekitab probleeme reaalses elus.

Teistel

Jälgimise põhjal on sõltuvussümptomid sellised:

• enesessetõmbumine;
• soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis;
• väliste sündmuste märkamata jätmine või ignoreerimine;
• halb kohanemine reaalse eluga;
• ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral;
• pidev soov kontrollida oma e-postkasti, pidev ootus minna jälle võrku;
• kirglik suhtumine töösse (mängud, programmeerimine või muud tööd) ja ületamatu tõmme otsida võrgust uut infot;
• võimetus planeerida töö või mängu lõppu arvutis;
• suurte summade kulutamine arvutiprogrammide (s.h mängude) ja arvutitarvikute uuendamisele;
• koduste tegevuste, töö- ja õppekohustuste ning tööalaste kokkulepete unustamine, seda asendavad arvutimängud;
• hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une suhtes pikaajalise arvutis viibimise tõttu;
• kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine;
• valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti juurest lahkumata;
• emotsionaalsuse suurenemine arvutiga töötades;
• huvi kaotamine kõige vastu (põhiline tasu kirgliku arvutikiindumuse eest);
• hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine;
• primitiivsed emotsioonid ja isiksuse degradeerumine;
• läbinähtav valetamine selle kohta, kui palju aega ja raha kulub arvutile.

Arvutisõltuvuse tekkimine

Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik kõigi sõltuvusliikide puhul. Esimeses staadiumis on see enam-vähem kergekujuline häire. Algab "uue mänguasjaga" tegelemine õppetöö ja koduste tegevuste arvelt. Inimene kaugeneb järk-järgult sugulastest ja sõpradest, esikohal on tegelemine arvuti ja internetiga. Tavaliselt varjab ta, kui palju aega arvuti kasutamisele kulub.

Teises staadiumis kasvavad sümptomid nagu lumepall. Kui inimene arvutist vägisi lahutada, tekib tal tunne, mis sarnaneb narkomaani piinadega, kui sellele ei anta järjekordset doosi. Tähelepanu kaob, töövõime väheneb, tekivad sundmõtted, unetus, kuni selleni, et inimene üldse ei maga. Järsult tugevneb tõmme selliste ergutite poole nagu kohv, sigaretid, alkohoolsed joogid või narkootikumid. Mõnikord satuvad narkosõltuvusse ka need, kes pole varem kordagi narkootikume proovinud. Psüühilistele häiretele lisanduvad peavalud, vererõhu kõikumine, valud silmades ja luudes. Tugevad, tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähelepanu juhtida millelegi muule, näiteks armuda või leida uus töö.

Kolmas staadium on sotsiaalne desadaptatsioon. Arvutisõltlane, kes enam ei saagi mõnu suhtlemisest interneti kaudu, jätkab siiski pidevalt arvutis viibimist. Depressioon viib tõsiste tülideni tööl ja kodus.

Üks uuemaid arvutisõltuvuse erijuhtumeid on nn staatuseuuenduse ärevushäire (inglise keeles status update anxiety). See ilmneb meeleolumuutustes, kui ei ole võimalik võrku ühenduda ja pidevalt Facebooki või Twitteri kaudu oma tegemistest teada anda, ning on põhjustatud vajadusest saada tunnustust ja tunda end mingisse kogukonda kuuluvana.

Kuidas sõltuvusest vabaneda?

Rääkida oma murest sõpradele, perekonnale. Konsulteerida psühholoogiga.