Arutelu:Vormsi kirik
Vormsi Püha Olavi kiriku ehitusaasta korrigeerimine varasemaks[muuda lähteteksti]
Praeguse Vormsi kiriku vanim osa, keskaegne altariruum, ehitatud juba u 1270. aastal, samal ajal Haapsalu Toomkirikuga. Sellele viitavad mitmed ehituslikud võtted ja detailid, mis olid kasutusel just mainitud ajal. Ometi ei ole see olnud Vormsi kiriku kõige vanem ehitusjärk. Tõenäoliselt on kõige varasem kirik olnud ehitatud puust ja asunud praeguse pikihoone kohal. Sellest andsid tunnistust kivide read, mida võis näha 1989. aasta remont-tööde käigus kiriku vana põranda all ja mida oli kasutatud puukiriku vundamendiks. Millal see puukirik ehitati, on seni kindlalt teadmata. 1596. a kiriku visitatsiooni ürikus kirjapandud pärimuse järgi oli Vormsi Püha Olavi kiriku rajajaks Taani kuningas. Ainus Taani kuningas, kes Eestis neil kaugetel aegadel viibis, oli Valdemar II, kui ta käis ristiretkel tulevase Tallinna all 1219. aastal. Seda aastat võib pidada arvatavalt vanima puukiriku ehitusaastaks.
Selle algse puukiriku külge ongi siis u 1270. a ehitatud tänaseni säilinud ilus keskaegne võlvitud altariruum. Viimaste taastamistööde käigus puhastati välja keskaegsed võlvimaalingud, mis on Eestis ainulaadsed. Võlvi tipul asuvast päikeseristist lähtub neli linti, mis lõpevad lootosõitega. Võlvisiiludel on näha tähemotiive, suured liiliaõied ja viinapuuoksad. Maalingud viitavad altariruumile kui paradiisiaia sümbolile. Selline kujunduslaad annab tunnistust sidemetest Gotlandiga.
Allikas: Ants Rajando, Vormsi kirikuõpetaja Katavarblane (arutelu) 3. august 2022, kell 13:27 (EEST)