Arutelu:Victoria (Suurbritannia kuninganna)

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Arutelu:Victoria (Suurbritannia))

Laste nimede juures tundub olevat meelevaldseid viiteid. Andres 21. november 2010, kell 11:00 (EET)[vasta]

Kui päevikud on avalikustamata, kuidas nende sisu siis teada on? Andres (arutelu) 14. oktoober 2016, kell 00:55 (EEST)[vasta]

1868. aastal ilmus trükist tema raamat "Lehti meie mägismaaelu päevaraamatust", kuna ta põgusalt armastas väljasõite ja maalimisretki Šoti mägismaale.

Arusaamatu lause.

Alajaotus "Isiklik elu" räägib isiklikust elust kuidagi kaude ja sisaldub hinnanguid. Andres (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 12:14 (EEST)[vasta]

Pealkiri "Pärand" ei vasta sisule. Andres (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 12:15 (EEST)[vasta]

Võib-olla Victoria ajastust pole tarvis siin nii pikalt kirjutada. Andres (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 12:44 (EEST)[vasta]

Kuna ta põgusalt armastas väljasõite ja maalimisretki Šoti mägismaale, siis 1868. aastal ilmus trükist tema raamat "Lehti meie mägismaaelu päevaraamatust".

Mida see lause tähendab? Mis tähendab "põgusalt armastas"? Ja kuidas see tingis raamatu ilmumise? Mida see raamat endast kujutas? Kust on võetud raamatu eestikeelne pealkiri? Mis on eestikeelne pealkiri? Andres (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 17:35 (EEST)[vasta]

Kas on olemas sõna "raudteendus"? Andres (arutelu) 15. oktoober 2016, kell 20:20 (EEST) --- Victoria ja Alberti esivanemad olid pärit Mandri-Euroopast ja neid saab mõista üksnes Mandri-Euroopa kontekstis. Sisserändajate esimestele põlvkondadele omase riukliku kalduvusega ahmitseti endale varandust kokku. Victoria nuias raha tema juurde saabunud valitsejatelt, milles oli enda eellastest edukam, sest tema isiklikku rahandust kontrollis peaminister.[vasta]

Palun vabandust, aga ma leian, et entsüklopeedia ei saa lihtsalt nii kirjutada, isegi kui on allikaviide (mida pole). Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 10:00 (EEST)[vasta]
Appi, tõesti, piinlik lugeda ju. Kollasest ajakirjandusest ehk ootaks sellist sõnastust. Ave Maria (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 10:02 (EEST)[vasta]
Aga, kui see oligi reaalsus ja tollele ajale kohane, siis miks peab Sul piinlik olema? Victoria oli küllaltki fenomenaalne enda isiksuses. Siin tekstis on vaid võib-olla tõesti üks-kaks sõna, mis on ehk väljenduselt liiga krõbedad, kuigi keeleliselt täiesti Eesti sõnad. 2001:7d0:884b:8c80:5441:2abd:621:fa04 26. oktoober 2016, kell 01:45 (EEST)[vasta]
Kõik öeldu peab olema tõendatav. Esitus peaks olema faktipõhine ja asjalik. Hinnanguid võib refereerida, aga nende autorid peaksid olema autoriteetsed ja tuleks püüda vältida kallutatust. Praegu pole siin üldse viiteid. Andres (arutelu) 26. oktoober 2016, kell 14:30 (EEST)[vasta]

Keegi kusagil resümees karjus paaniliselt appi. Vastuseks sellele märgin, et siin ei ole võimalik aidata, sest teadupärast ju midagi ära kustutada ega üle kirjutada ei tohi.--2001:7D0:87C9:9580:E0F0:9A00:7DFE:37DD 16. oktoober 2016, kell 10:23 (EEST)[vasta]

Kui on jama, siis võib muidugi kustutada. Kui ei ole küll päris jama, aga sellisel kujul artiklisse ei sobi ja parandada ei oska, siis mina soovitaksin arutelulehele panna, sest võib-olla keegi teine oskab midagi sellega peale hakata. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 15:32 (EEST)[vasta]

Selleks et asjas selgusele jõuda, tuleb uurida, aga mina nii ruttu ei jõua. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 15:35 (EEST)[vasta]

Ma hüüdsin sellepärast ka appi, et ma ei vaadanud kõiki parandusi läbi. Võib-olla kuskil rikuti midagi ära. Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 15:35 (EEST)[vasta]

Võtan siis muist asju välja.

Ehkki Victoria sündis Inglismaal ja temast sai Briti impeeriumi tseremoniaalne sümbol, tähendas Inglismaa talle ka elukestvat eksiili.

Victoria ja Alberti esivanemad olid pärit Mandri-Euroopast ja neid saab mõista üksnes Mandri-Euroopa kontekstis. Lapseeast vanaduspäevadeni levitas Victoria arusaamist hiiglaslikust Euroopa kuninglikust perekonnast, mille oksatüved hargnevad pühast Saksa-Rooma riigist. Kogu oma valitsemisaja jooksul, samal ajal kui tema ministrid maadlesid Britannia pidevate muutustega — nihutasid impeeriumi piire, muretsesid Iirimaa tuleviku pärast, laiendasid valimisõigust, lubasid vabakaubandust ja hiljem suurendasid selle mõjuala, ehitasid koole, reformisid sõjaväge ja märkasid väikekondanluse sündi kui ka töölisklassi kasvu ja kannatusi —, vahetas Victoria, kellele need sündmused olid poliitiline argipäev, lakkamatult uudiseid kuningate, kuningannade, suurhertsoginnade, nende dünastiate tõusu ja languse, segaabielude, vms teemal. Sellal kui tema pea- ja välisministrd arutlesid Euroopa tuleviku üle, oli Victoria isiklikult veresidemete kaudu seotud inimestega, kes olid arutelude keskmes. Peresidemed kujutasid sellist suhtlusvõrgustikku, mis võistles välisministeeriumi kanalitega ja väga tihti ületas neid.

Sisserändajate esimestele põlvkondadele omase riukliku kalduvusega ahmitses ta niisamuti enda perekonnale varandust kokku. Victoria nuias raha tema juurde saabunud valitsejatelt, milles oli enda eellastest edukam, sest tema isiklikku rahandust kontrollis peaminister. See toimus perioodil kui võim ja jõukus oli tööstusrevolutsiooni tõttu koondumas maaomanikest mõisnike asemel valitsevatest klassidest tiitliomanikest aristokraatide või tööstusmagnaatide ja kaubandusvürstide kätte. Kuigi Victoria hoidis end lesepõlves tagaplaanil, pidid peaministrid talle aina meelde tuletama, et ta ei ole kontinentaalset tüüpi absoluutne monarh. Siiski rääkis ta neilt oma järeltulijatele välja erakordselt helde elatisraha. See pani samuti aluse praeguse Briti kuningapere üüratule rikkusele. Tänu peaministrite õpetustele jäid ka tema järglased trooni valdama, vastupidiselt tema sugulastele Berliinis ja Peterburis, kes oma autokraatliku valitsemisstiili pärast oma kohtadele ei jäänud, vaid kukutati.

Victoria oli literaat ja päevikupidajana sundmõtteline talletaja. Tihti üksildases lapsepõlves oli talle loomulik väljendada oma tundeid kirjutades. Sageli ei olnud tal rääkida kellegagi peale iseenda ja päevikut pidas ta lapseeast kõrge vanuseni. On kokku arvutatud, et Victoria kirjutas elu jooksul koguni 60 miljonit sõna. Ta armastas väljasõite ja maalimisretki Šoti mägismaale. 1868. aastal ilmus trükist tema raamat "Lehti meie mägismaaelu päevaraamatust". Ta oli 19. sajandi kui epistolaarse aastasaja üks viljakamaid kirjakirjutajaid. Tal oli komme paberile panna oma tunded ja mõtted, vestlused ja muljed, riigiasjade korraldamised, poliitilised sündmused, perekonnakriiside läbielamised, mured tervise pärast ja seltskonnahooaja kirjeldused. Vähe oli neid kaasaegseid riigipäid, piiskoppe, aristokraate ning kuulsaid kirjanikke, heliloojaid ja maalikunstnikke, keda ta ei kohanud või mingil moel ei kirjeldanud. Samas pidas ta igasugust ajakirjanduse sekkumist kuningliku perekonna tegemistesse, mis olid vastuolus selgete ja ilustamata õukonna teadaannetega, jälestusväärseks jultumuseks.

Nii lasti XIX sajandi ühel kõige kirglikumal, väljendusrikkamal, ohjeldamatul, humoorikamal ja ebakonventsionaalsemal naisel välja paista väikese jäiga ülespuhutud isiksusena, käilakujuna läbinisti mehelikus imperiaalses ettevõtmises.[viide?]

Andres (arutelu) 16. oktoober 2016, kell 15:45 (EEST)[vasta]

Neptuunium, mille põhjal sa ütled, et ta on eesti keeles tuntud just kuninganna Victoriana? Kui kasutada pealkirjas täiendeid, mis pole nime osad, siis selleks peaks olema mingi eriline põhjus. Nimi ilma täpsustuseta "kuninganna" on igatahes (ka) levinud. Pikne 20. oktoober 2018, kell 11:13 (EEST)[vasta]

Kasvõi guugli põhjal. Vaata ka teiste kuninglike pere liikmete artikleid, tiitleid kasutatakse pealkirjas päris tihti ja minu meelest on see ka praegu õigustatud, seda enam, et on ka mitu Victoriana tuntud printsessi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 20. oktoober 2018, kell 14:54 (EEST)[vasta]
Monarhide puhul on ikka kõigil ainult nimi pealkirjaks. Adeliine 20. oktoober 2018, kell 15:33 (EEST)[vasta]
Minu meelest on seljuhul tegu halva kombega, sest neid nimetusi pigem ei kasutata tiitlist eraldi. Veelgi enam näiteks paavstide puhul. Aga teisaldan siis praegu tagasi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 20. oktoober 2018, kell 16:01 (EEST)[vasta]
Kui mõne teise artikli pealkirjas on aadlitiitel, siis minu arusaamise järgi eeskätt sellepärast, et inimest on tavaks nimetada tiitli, mitte perekonnanime järgi. "Kuninganna" ei ole siin selline aadlitiitel.
Kuidas ei kasutata valitsejanime eraldi sõnast "kuninganna"? Just kasutatakse ju. Ka ingliskeelses artiklis on pealkirjale vaatamata tekstis läbivalt lihtsalt "Victoria".
Google'i järgi on raske öelda, kas eri tekstides on rohkem nime sõnaga "kuninganna" nime ees või ilma selleta. Kui ka esimest varianti esineb palju, siis me saame ju ikkagi aru, et nimi on ainult "Victoria". Pikne 22. oktoober 2018, kell 16:26 (EEST)[vasta]