Arutelu:Vesinik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mis tähendab, et vesinik asendab õhku?

Jätsin välja sõnad "nagu teisedki inertgaasid", sest minu arusaamise järgi vesinik ei ole inertgaas. Andres 08:56, 31 Mar 2004 (UTC)

Noh, siin on tähendus selles, et ta ei ole inimesele omastatav, kuid ei kahjusta ka kopse. Sellele võib küll standardse sõnastuse välja mõelda - kõik mittemürgised gaasid peale hapniku mõjuvad lämmatavalt, kui neid hapnikku sisaldava õhu asemel hingata ja on niimoodi ohtlikud. Niisiis, kui sobiv fraas on välja mõeldud, saab seda paljude gaaside jaoks pruukida. Jaak

Minu meelest piisab sellest, kui öelda "lämmatav gaas". Ja selle mõiste kohta võiks kirjutada eraldi artikli. "Asendamine" on mitmetähenduslik. Andres 10:39, 31 Mar 2004 (UTC)
Kui nüüd järele mõelda, siis CO toimib ju ka lämmatavana, aga just selle tõttu, et ta nii-öelda asendab hapnikku. Või see ei ole lämmatamine? Andres 10:45, 31 Mar 2004 (UTC)
Mitte samas mõttes. CO mõjub otseselt organismile, kuna ta seondub hemoglobiiniga. Seetõttu on 80 % CO segu 20 % hapnikuga äärmiselt mürgine, erinevalt näiteks 80% lämmastiku segust 20 % hapnikugaJaak 11:02, 31 Mar 2004 (UTC)
Nojah, seda ma mõtlesingi, et seondumist hemoglobiiniga saaks ju ka nimetada lämmatamiseks, kuigi ta muidugi lämmatab teistmoodi. Aga ma arvan ikkagi, et lämmatamiseks võiks nimetada ikkagi seda, et hapnikku ligi ei lasta. Kuigi CO toime on ju muuhulgas ka teatud mõttes hapniku mitteligilaskmine. Igal juhul arvan, et neist asjadest võiks siis kirjutada eraldi artiklis "Lämmatav gaas". Andres 11:10, 31 Mar 2004 (UTC)

P. S. kuidas Sa selle aja redigeerimise järele saad, kas mingi automaatse võttega?

Jah, ma unustasin seda öelda. Kui tekitad neli märki ~ (selleks tuleb vajutada alla see nupp, millega tähti suureks tehakse, ja vajutada neli korda järjest klaviatuuri põhiosa vasakus ülemises nurgas olevat klahvi), siis saad oma "allkirja" koos ajaga. Kui kolm märki, siis ilma ajata. Andres 10:39, 31 Mar 2004 (UTC)

(Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.)

See ei ole arusaadav. Andres 22:17, 15 Apr 2004 (UTC)

Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Nende olekute vaheline üleminek on aeglane.

Kas olekute all peetakse silmas spinnide jaotusi või energiatasemeid? Andres 22:17, 15 Apr 2004 (UTC)


Kui uus programm on silutud, küll siis ka vanad tabelid tööle hakkavad. Arvan, et esialgu ei maksa tabelite ümbertegemisega vaeva näha. Andres 05:34, 29 May 2004 (UTC)


(Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.)

Mida see tähendab? Andres 9. juuni 2006, kell 14.01 (UTC)

Deuteeriumi ja triitiumi kohta on meil ka eraldi artiklid, mis on lingitud ka inglise ja teiste vikipeediate vastavatele artiklitele. Kopeerin vastava materjali siit nendesse artiklitesse. Andres 9. juuni 2006, kell 14.09 (UTC)


Artiklis on öeldud, et inimese organism vesinikku ei omasta. Kuidas seda mõista? Samas on allpool mainitud, et triitium on omastatuna organismile ohtlik. Andres 9. juuni 2006, kell 14.33 (UTC)

Kas see tähendab, et inimese organism ei omasta vesinikku kui lihtainet? Andres 10. juuni 2006, kell 10.00 (UTC)

Minu arust on see tekst üleviidatud. Näiteks sellised faktid nagu Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1 nüüd minu meelest küll mingit viidet ei vaja – tegemist on ju elementaarse kooliteadmisega. Lisaks tuleks samu viiteid liita (ref name="..."). Ivo 17. mai 2009, kell 23:44 (UTC)

Kui Sa liidad, siis palun pööra tähelepanu ka leheküljenumbritele. Andres 18. mai 2009, kell 00:26 (UTC)

Vesiniku sisaldus maakoores[muuda lähteteksti]

Kuulge sõbrad keemikud. Kas tõesti vesiniku aatomeid on maakoores 0,14 % massi järgi ja prootiumi 0,87 % massi järgi? Nagu liiga suur vahe?