Arutelu:Vana-Kariste

Minu meelest kihelkonna kategooria äravõtmine on oma arvamuse pealesurumine. Andres (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 12:58 (EET)

me vist pole kokku leppinud, kuidas kategoriseerida külasid, mis on väga pikalt (juba enne 20. sajandit) oluliste territoriaalsete muudatustega eksisteerinud--Bioneer1 (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 14:33 (EET)

Seni asulaid valdavalt pole vana halduse järgi kategoriseeritud ja valdavalt on vana halduse järgi kategoriseerimata. See siin oli pigem ühtlustamine ja status quo taastamine.

Lihtsuse huvides võiks kategoriseerimisel piirduda nüüdse haldusjaotusega, mis on primaarne. Artikli tekstis tuleks küll kirjeldada, kuidas millegi halduslik kuuluvus aja jooksul on muutunud, aga kõige selle ülekandmine kategooriate süsteemi teeb selle üsna asjatult keeruliseks. Siis võiks sama hästi olla kategooriad varasemate valdade jm üksuste lõikes kõikvõimalike erinevate teemade jaoks. Erineval ajal erinevas ulatuses eksiteerinud asju on kategooriates omavahel ka raske sobitada, süsteemi üldises loogikas tuleks teha liialt palju mööndusi. Ma saan aru, et kui kihelkondade järgi kategoriseeritakse näiteks mõisaid, mida pole nii praktiline kategoriseerida nüüdse haldusjaotuse järgi. Nii või naa, minu meelest peaks vana halduse järgi kategoriseerimiseks peaks siin olema konsensus. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 14:54 (EET)

Siin oli enne kategooria "Halliste kihelkond". Selles kategoorias on ka teisi külasid. Kui Sa vaidlustad selle kategooria vajalikkuse või külade sinna paigutamise, siis Sa peaksid selle küsimuse tõstatama selle kategooria arutelus. Praegu Sa võtsid lihtsalt ühelt külalt kategooria ära, ilma et oleksid seda kommenteerinud. Minu meelest nii ei tohiks teha. Ja see pole ka selge, kas mingiks kategoriseerimiseks peab konsensus olema. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 15:37 (EET)

Ma ei saa aru, miks selle küsimuse minu pihta pöörad. Ka suurem osa Halliste kihelkonna külasid on selle järgi kategoriseerimata, kogu Eesti küladest rääkimata. Ma ei tea, et ka kategooria lisaja seda kuskil põhjendanud oleks, kategooria lisamine näib lihtsalt järjekordse läbi mõtlemata sammuna. Mismoodi see selge on, et kategoriseerimata jätmiseks peab konsensus olema ja vastupidi mitte? Minu meelest on loomulik, et konsensust vaja status quo muutmiseks. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 16:09 (EET)

Ma oleks ennemini aru saanud, kui Sa oleks kõigilt küladelt selle kategooria ära võtnud või oleks sellele tähelepanu juhtinud, et kategooriat on ebajärjekindlalt pandud. Nüüd Sa ju rikud ka seda kategooriat, selle asemel et asja arutada. Ja midagi sellist ei tohi teha märkamatult.

Minu meelest võib igaüks algatada mingite kategooriate panemise, mida tema meelest tarvis on, ta ei pea selleks kelleltki luba küsima. Ja milles muus see konsensus peaks siis avalduma kui selles, et keegi ei vaidle vastu. Kas siis esimene, kellele see ei meeldi, saab esitada süüdistuse, et midagi on konsensuseta on tehtud. Ja kas siis, kui see Sulle ei meeldi, ongi kohe nii, et ei tohi teha? Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 16:57 (EET)

Minu meelest ma ei rikkunud kategooriat. Mul pole mahti igal pool selle asja kallale minna, aga üldiselt ka selle ühe kategooria äravõtmisega läks asi järjekindlusele lähemale, mitte vastupidi. Ma ei oleks hakanud kategooriat ära võtma, kui oleks näha, et nii tegemine oleks valitseva ja vähegi põhjendatud (mitte et kategooria lisamine praegu üldse põhjendatav poleks) lähenemisega vastuolus. Märkamatult polegi midagi tehtud.

Ei, minule mittemeeldimine ei tähenda, et ei tohi teha. Aga arutada saab ka hiljem ja ma eeldan, et initsiatiivi näitab selles asjas pool, kes tahab teha teisiti kui seni. Niiviisi minu meelest Vikipeediat teha ei saa, et igaüks muudkui lisab asju, mida tema meelest tarvis on. Osalt sellepärast eestikeelses Vikipeedias materjali esitus mitmest muust vikist järgu võrra eklektilisem ongi, et liiga palju ollakse seisukohal, et peaaegu ükskõik millise lisanduse eest tuleb kindlasti tänulik olla ja arutada midagi ei tule. Ja nagu elu siin näidanud on, siis "vajalikkus" tuleneb sageli läbimõtlematusest või isegi väärtõlgendustest. Suurema ja süstemaatilisema muudatuse ettepaneku tegemine enne, kui juba paljudes kohtades on muudetud, aitab tühja tööd vältida ja samas hoitab ära võimaliku järjekordse ebapraktilise ja/või raskesti põhjendatava lahenduse kinnistumist (kuna uuesti ümbertegemine on siis suur töö ja selleks ei leidu ressursi, kuigi muudatusega rahuloluks eriti põhjust pole). 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 17:45 (EET)

No see ongi ju vaieldav, kas läks järjekindlusele lähemale või sellest kaugemale. Olen muidugi nõus, et see, kes kategooriad pani, ei olnud järjekindel, aga võib-olla tal ka polnud mahti :)

See, et kihelkondade kategooriad on vähem põhjendatud kui valdade kategooriad, pole sugugi ilmne, mis siis, et neid on praegu vähe. Ja mis halba nendest saab olla?

Kui Sa muude muudatuste hulgas kategooria ära võtad ja seda ei maini, kuidas see siis märgatav peaks olema?

Noh, keegi ei hakka midagi enne arutama, kui ta võimalikku vastuseisu ei aima. Ja kas on peale Sinu kedagi, kes selliste kategooriate vastu on? Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 18:24 (EET)

Ma pean silmas, et järjekindlamalt on kategooriad praegu panemata jäetud. Miks ma kihelkondade kategooriat pigem ei paneks, selgitasin esimeses kommentaaris. No ma ei tea, kategooria äravõtmine polnud rohkem varjatud kui teised muudatused. Nojah, kui võimalikku vastasseisu antud juhul mite aimata, siis see näitabki, et kategooria lisamist pole läbi mõeldud. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 18:48 (EET)

Nojah, aga võib-olla Sa ise pole läbi mõelnud. Keeleteaduses ja etnograafias kasutatakse kihelkondlikku jaotust teatud aasta järgi, ma ei mäleta seda aastat täpselt. Haldusjaotuse muutused ei pruugi siin asjasse puutuda. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 19:01 (EET)

Võiks siis vähemasti püüda sisuliselt arutada. Selle asemel, et püüda leida poolehoidu vaid seisukohale, et sisuliselt pole vaja arutada ja lükata sisulist arutelu sellega määramatusse tulevikku, tehes asja parandamise, kui see vajalik on, sellevõrra veelgi raskemaks.

Veelkord, ma ei ütle, et kihelkondade järgi kategoriseerimine on tingimata vale. Ma lihtsalt ei pea seda eeltoodud põhjustel mõistlikuks. Möönsin ka, et on asju, mille kategoriseerimine kihelkonniti on mõistlik. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 19:15 (EET)

Mina ei hakka seda sisuliselt arutama. Aruta nendega, kes neid kategooriaid panevad. Aga ma leian, et Sa ei pea sellist kategoriseerimist mõistlikuks, ei piisa, et õigustada kategooria äravõtmist. Andres (arutelu) 11. veebruar 2015, kell 19:57 (EET)

Ma õigustasin kategooria äravõtmist sellega, et seni üldiselt pole sedasi kategoriseeritud. Mis puutub oma arvamuse pealesurumisse, siis ennemini võiks väita, et kategooria lisaja surub oma arvamust peale, kui teeb teisiti, kui seni üldiselt on tehtud. 84.50.7.230 11. veebruar 2015, kell 20:16 (EET)