Mine sisu juurde

Arutelu:Usulahk

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Isegi kui lugeda Vissarioni rajatud usundit õigeusu usulahuks (see on igatahes vaieldav), ei ole see ju usulahu nimi! Andres 20:56, 16 Sep 2004 (UTC)


== Usulahkude (ja sektide) negatiivsed tunnused ==

  1. Vaimne ja/või füüsiline eraldumine ülejäänud ühiskonnast (tähendab endi vastandamist muule maailmale)
  2. Õpetuse ainuvõimalikkus ja eksimatus
  3. Tugev distsipliin
  4. Kontroll liikmete mõtete ja tegude üle
  5. Grupp võtab endale õiguse sekkuda inimese otsustesse ja tegemistesse ka eraelus
  6. Autoritaarne valitsemine; liidrile või juhtorganitele tuleb kuuletuda vastuvaidlematult
  7. Liidri/juhtorgani tahe on võrdne Jumala tahtega või väljendab ta Jumala tahet
  8. Kahtlemine, kritiseerimine, vastuhakkamine on karistatav
  9. Iseseisvat mõtlemist taunitakse
  10. Tihe ajagraafik; väga palju kohustuslikke ja vabatahtlikke ülesandeid
  11. Lunastus/pääsemine tuleb ära teenida (kõigi ettekirjutuste täitmine, ennastsalgav töö ühenduse edendamiseks)
  12. Aktiivne ja pealetükkiv misjon (see on enamasti liikmetele kohustuslik ning sageli seotud kindlate töötundide ja pööratavate arvuga; nad on selleks korralikult treenitud ning vastused võimalikele küsimustele on juba eelnevalt valmis)
  13. Kõik, kes ei kuulu sellesse gruppi, on määratud hukatusse
  14. Lahkumine grupist võrdub Jumalale selja keeramisega

See on maha kirjutatud siit. Siim 16:14, 7 Oct 2004 (UTC)

Kui sa tahad seda nimekirja kindlasti artiklisse panna pead sa seda modifitseerima ja täiendama. Sellisel kujul tuleb ta niikuinii kustutada, sest see on sõnasõnalt maha kirjutatud. Siim 19:22, 7 Oct 2004 (UTC)


Tühistasin selle uuesti. Artiklit kokku panna mitmesugustest allikatest võetud fragmentidest ei ole akadeemiline. Andres 13:45, 8 Oct 2004

(UTC)Võtsin maausu ja taarausu välja, sest tegemist ei ole usulahkudega, vaid iseseisvate usunditega. Andres 10. juuni 2006, kell 10.22 (UTC)


definitsiooni ju võiks siiski korrektselt esitada--Hendrix 14. aprill 2008, kell 14:47 (UTC)

Rahvusvaheline määratlus on sektid. Mida see tähendab? Kas usulahk on siis sama kui sekt või ei ole? Kas sekt on rahvusvaheline usulahk? Arusaamatu. --Oop 2. juuni 2011, kell 14:16 (EEST)[vasta]

EKSS-i järgi on usulahk, lahkusk ja sekt sama asi. Seal arvatakse näiteks metodism usulahuks. Andres 2. juuni 2011, kell 14:24 (EEST)[vasta]
Õssus samamoodi. Selles suhtes peab nentima, et eesti filoloogia kantsidesse ei ole poliitiline korrektsus veel jõudnud ja neid ei huvita, kui keegi end nende sõnakasutusest häirituna tunneb. Aga me peaks vist tervet mõistust kasutama. --Oop 2. juuni 2011, kell 15:36 (EEST)[vasta]
Tuleks kasutada usuteaduslikke allikaid. Andres 2. juuni 2011, kell 19:29 (EEST)[vasta]
Eestikeelsed usuteaduslikud allikad pärinevad enamjaolt luterlaste ja baptistide, vähemal määral katoliiklaste ja õigeusklike sulest. Yldjoontes võib kõiki ylejäänuid nende poolest lihtsalt ketseriteks ja usutaganejateks nimetada, neid see ei häiriks. Usuteadus on juba kord, paraku, säherdune ala, kus NPOV-suhtumist tuleb tikutulega taga otsida, sest praktiliselt kõik autorid on ideoloogiliselt angažeeritud. Sestap pole usuteaduslikud allikad kysimustes, mis kellegi õrna hinge puudutada võivad, eriti usaldusväärsed. Ajaloolaste peale võib rohkem loota. --Oop 3. juuni 2011, kell 11:32 (EEST)[vasta]
No ma ei tea, võiks ju lähtuda sellest, mida Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õpetatakse. Arvan, et vähemalt Tarmo Kulmaril ei ole ideoloogilist arranžeeritust.
Ajaloolasi võib ka muidugi kuulata, kuid nende pädevus pole ka täielik. Andres 3. juuni 2011, kell 12:19 (EEST)[vasta]
jah, Oop, ära nyyd nii koledasti ka ytle, mõistaksin nimetada mitu täitsa mõistliku suhtumisega eesti keeles kirjutavat ja õpetavat teoloogi, kelle suhtumine ei vasta sinukirjeldatule. eestikeelset kirikulugu on kirjutanud Riho Saard, tal on isegi yks eestikeelne yldise Euroopa kirikuajaloo raamat, see võiks olla allikas, millest võiks kasu olla. Ohpuu 3. juuni 2011, kell 12:30 (EEST)[vasta]
Kui artiklis on kalvinistid ja babtistid sees, miks siis luterlasi ei ole??? "Selles suhtes peab nentima, et eesti filoloogia kantsidesse ei ole poliitiline korrektsus veel jõudnud ja neid ei huvita, kui keegi end nende sõnakasutusest häirituna tunneb. Aga me peaks vist tervet mõistust kasutama." Niisuguse nurga alt vaadates tundub et Oop on paraku mingil määral õige kivi üles leidnud. Melilac (arutelu) 10. jaanuar 2014, kell 19:01 (EET)[vasta]
See on vaatepunkti küsimus, kas pidada luterlust usulahuks. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2014, kell 21:31 (EET)[vasta]