Arutelu:Tudulinna

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Ületoodud teisest artiklist[muuda lähteteksti]

Legende Tudulinnast

Elasid kord kaks venda, kes ühel päeval tülli läksid. Noorem vend Tuutu lahkus kodunt, ehitas metsa sisse maja, haris põldu ja sai rikkaks meheks. Endised naabrid öelnud siis, et Tuutu elab nagu linnas. Nii hakatudki tema elukohta nimetama Tuutulinnaks, hiljem rahvasuus muutunud Tudulinnaks. Teine legend räägib, et kaks meest - üks oli Tudu ja teine Linn, asutasid linna. Siit saanudki koht Tudulinna nime. Kolmas legend räägib, et Kalevipoeg tahtnud ehitada linna. Selleks kandis ta kokku hulga ehitusmaterjali – kive ja kruusa, liiva. Kokkukantud mäele heitnud puhkama, tuduma. Siit ka nimetus Tudulinn. Neljas legend räägib, et Edivere linnast tulnud siia kaks venda – Tiido ja Tudu. Nad olid Ediverest leidnud kolme tamme alla peidetud varanduse. Selle tõid nad siia maile ja asutasid linna, millele anti ühe venna järgi nimi Tudulinn. (K.Tamm „Legende Tudulinna tekke kohta“, „Mälestuste killud II“2009) Elsa Karbi meenutustest: Rahvasuus püsib legend kahest vennast, kes hakanud siia vallseljakule linnust ehitama. Kuid kõik see, mida vennad päeval ehitasid, olevat öösel maa sisse vajunud. Asjatu töö järgi loobusid vennad linnuse ehitamisest ja laususid lahkudes: „Tudu siis linnake!“ Ja nii olevatki see kohanimi tekkinud. Elsa Karp (Pikhof) on tähelepanuväärsemaid Tudulinna koduloo-uurijaid.

Esmakordselt mainiti kirjalikes allikates 1583.aastal Tutinlinna nime. Tudulinna Linnamägi on maalinnade nimistusse kantud juba paar sajandit tagasi. XVIII sajandi lõpul kirjeldas krahv Mellin kohaliku pastori J.E.Rauchi andmeil Linnamäge. Sealt on leitud vanu rahasid, kummalisi savinõusid mitmesuguste kirjade ja kujutistega. A.W. Hupeli (1737-1819) andmeil olevat Linnamäelt leitud luid, münte ja riistu. 1895.aasta kaevamistel tõendeid linnuse kohta ei leitud. Küll on aga kirjasõnas märgitud mammutivõha leidmine Linnamäe nõlvalt. Linnamäge on peetud ka kustunud vulkaaniks, mille kraatris kasvavad suured puud. See väide ei ole samuti tõestust leidnud. Kõrgust on Linnamäel 69 meetrit üle merepinna, seega on Linnamägi ümbruskonna kõrgeim punkt.

2007.aasta kevadel paljastas Rakvere-Rannapungerja maantee ehitus vana kiriku lähedal külakalme, kus kõige varasem matus pärineb 15.sajandi algusest ning päevavalgele tuli mitmeid vadjapäraseid esemeid ( kolm käevõru, nuga, klaashelmestest kaelakee ja hõbemünt). Hauast leiti ripatsina kasutatud münt, mis on Riia piiskopi Johannes VI Ambundi killing aastatest 1418-1424. Ehete järgi otsustades pärines matus 15.sajandi esimesest poolest. Seega toovad leiud Tudulinna ajaloo sajandi jagu ettepoole. Tudulinna mõisa asutamise täpset aega ei ole teada. Küla kuulus 1782.aastal Rakvere mõisa rentnikule haagikohtunik Peter von Barahunoffile. 1811.aasta hingeloenduse andmetel oli mõisa omanikuks parun Diedrich von Tiesenhausen. Peale vanaparuni surma jäid mõisa valitsema tema tütred Charlotte ja Wilhelmine. Tiesenhausenite perekonna käes oli mõis ligi 100 aastat (1811-1903).

TUDULINNA KIRIKUELU JA KALMISTU

Jaan Jungi raamatus „Muinasteadus eestlaste maal III“ leiduvate A.Suurkaselt saadud andmete kohaselt olevat Tudulinna kiriku juurest leitud kaks risti. Ühe peal ei ole vähematki kirja, teise peal on aga saksakeelne tekst (tõlgituna eesti keelde): „Siia on maetud Mat Musti ka tema naine Margarete ja kõik tema lapsed.“ Aasta 1654 8.veebruar.


1766.aastal ehitati puust kirik, mida 1864.a. põhjalikult remonditi (ehitati juurde tornikamber ja torn) Arhiividokumentides on esimese Tudulinna köstrina mainitud 1736.aastal Pitkete Kaarel. 1866.aastal ühendati Tudulinna abikogudus Iisakuga. Uus ajajärk Tudulinna inimeste usuelus algas 1923.aastal uue õpetaja Voldemar Kuljuse tulekuga Iisaku koguduse ehk peakiriku õpetajaks. Kuljuse jutluste vaba teemaarendus ei meeldinud vanameelsetele liikmetele ning kogudus lõhenes. Tudulinna tekkis kaks iseseisvat kogudust. Kirikust lahku löönud uus kogudus hakkas kasutama vennastekoguduse palvemaja. Konsistooriumi katse liita kaks vaenulikku poolt taas üheks koguduseks ei õnnestunud, kuna mõlemad pooled pidasid oma põhimõtteid ainuõigeteks. Selle tagajärjel asub vanausuliste kogudus endale ehitama uut kirikut. 1939.aastal valmis Tudulinna uus kirik. Selle torn paigutati teisiti kui vanal kirikul. Usuga seotud seaduste järgi peab torn olema läänepoolses osas, uuel kirikul on torn idasuunas. Oskar Toomara kinkis kirikule 700 tükki Hollandi maalikunstniku maalitud portselantahvlit.

Tudulinna kalmistu eripäraks on külaseppade valmistatud ristide rohkus. Vanemad ristid pärinevad 18.sajandi lõpust. Tudulinna kalmistu risti teeb eriliseks sõõrikukujuliste ristide rohkus. Ainulaadne on rist, kus tüve ülaosas asub veidi kokku vajutatud ovaali sisse kinnitatud aastaarv. Tudulinna surnuaial asuva esimese vabadussamba autoriks oli Voldemar Mellik. Samba õnnistamine toimus 16.septembril 1923.aastal. 1940 lasti sammas õhku. 1990ndatel aastate algul leiti kaevamiste käigus samba aluse tekstiga osa. Kujur Riho Kuld võttis enesele ülesande mälestussammas pildi järgi taastada. Taasavamine toimus 6.oktoobril 1990.aastal.