Arutelu:Trinidad ja Tobago

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mõned üldised kommentaarid siis. Artikli alusena on kasutatud vene- (ametlikult eeskujulik, tegelikult üsna vigane ja aegunud artikkel) ja inglisekeelse vikipeedia artikleid, neid oluliselt ajakohastades, ümber struktureerides, surnud linke eemaldades ja paremaid viiteid otsides. Eestikeelsete nimetuste otsimiseks on kasutatud "Eesti entsüklopeediat", "Suurt maailma atlast", teatmikku "Maailma maad" ja muid asjakohaseid teatmikke.

Põhiartikli kõrvale olen loonud nupukesed kõigist artiklis mainitud saartest, kahest kõrgeimast mäetipust (Aripo mägi, El Tucuche), kahest pikimast jõest (Ortoire jõgi, Caroni jõgi (Trinidad)), kahest märkimisväärsest külast (Aripo, Ortoire), maailma suurimast asfaldijärvest (Pitchi asfaldijärv), saareriigi suurimast mäeahelikust (Põhjaahelik), olulisematest ametikohtadest (Trinidadi ja Tobago peaminister, Trinidadi ja Tobago president), riiklikest sümbolitest (Trinidadi ja Tobago vapp, Trinidadi ja Tobago hümn), rahast (Trinidadi ja Tobago dollar), kolmest peamisest erakonnast (Rahva Rahvusliikumine, Taastamise Rahvusliit, Ühinenud Rahvuskongress), samuti kaks loendit (Trinidadi ja Tobago valitsusjuhtide loend, Trinidadi ja Tobago asulate loend). Selle tulemusel sai sissejuhatavast osast, looduse alajaotuse avalõigust ja infotabelist likvideeritud kõik punased, s.t tühjad lingid. Võiks muidugi veel täiendada ja artikleid juurde luua, aga hetkel rohkem ilmselt ei jõua. - FlorianF (arutelu) 16. aprill 2013, kell 09:21 (EEST)Reply[vasta]


Võtsin esialgu aluseks venekeelse vikipeedia "eeskujuliku" artikli, aga see oli täis mittetöötavaid linke ja aegunud viiteid, mistõttu allikaid on tulnud üle kontrollida, ise internetist juurde otsida ja hoopis peatükke ümber kirjutada, sest üks-ühele tõlkest poleks sellisel kujul mingit abi viki kasutajale. Ingliskeelne artikkel on kohati ajakohasem ja täpsem, aga infot on seal hõredamalt. Alt veavad ka tunnustatud teatmikud, nt kui ikka riigi valitsuse andmed looduse ja rahvastiku kohta erinevad CIA World Factbooki omadest, siis tuleks ilmselt eelistada esimesi. - FlorianF (arutelu) 4. aprill 2013, kell 13:35 (EEST)Reply[vasta]

Mulle ei tundu ilmne, kumba tuleks eelistada. Selgust ei saa, kui ei leia sõltumatuid allikaid. Andres (arutelu) 4. aprill 2013, kell 13:45 (EEST)Reply[vasta]
Täpsustagem siis konkreetseid juhte. Kui jutt käib Trinidadi saare pindalast, siis on valitsuse aruanne ilmselt usaldusväärsem, aga lisasin vastava märkuse. Kui jutt käib rahvaloenduse andmetest, siis on riikliku statistikaametkonna lehel toodud tabelid ilmselt täpsemad kui CIA teatmikus esitatud (puudutab usulist kuuluvust 2000. aastal). Mõnes muus osas võiks tõesti vaielda ja eks siis tuleb ka eri allikate andmed paralleelselt välja tuua, sest mis on sõltumatu allikas? - FlorianF (arutelu) 4. aprill 2013, kell 14:08 (EEST)Reply[vasta]
Jah, juhtumeid tuleb eraldi vaadelda muidugi. Ainult päritolu järgi riigi ametlikult saidilt ei saa minu meelest järeldust teha.
On juhtumeid, kus riigid ei ole objektiivsed. Näiteks pindala puhul võidakse arvestada nõudlusalasid, erinevus võib tulla ka ülemõõtmisel saadud uutest andmetest või looduslikest või tehislikest protsessidest, mis pindala muudavad. Rahvaarvu puhul ei saa usaldatavaks lugeda näiteks Nepali ametlikke andmeid. Sellistel juhtudel on rahvaarvu andmed tahtlikult moonutatud, ja siin ei aita ka rahvaloendus. Kui aga jutt on rahvaloenduse enese andmetest, siis muidugi algallikas on usaldatavam.
Lahknevuse puhul on esmane abinõu tuua ära eri allikate andmed, võimaluse korral on hea leida ka algallikas (näiteks rahvaloenduse tulemused). Sõltumatud allikad on need, mis ei põhine allikatel, mida oleme juba kasutanud. Näiteks rahvaloenduse läbi viinud asutuse avaldatud andmed on sõltumatud riigi üldisel ametlikul kodulehel avaldatutest. Kui andmete algpäritolu on teada, on asi muidugi lihtsam. Andres (arutelu) 4. aprill 2013, kell 14:42 (EEST)Reply[vasta]

Nn mäestikud on Trinidadi kesk- ja lõunaosas pigem kõrgustikud, kuna nende kõrgemad tipud ulatuvad veidi üle 300 m üle merepinna. Põhjaosa mäed moodustavad pigem mäeaheliku kui mäestiku. --Ivar (arutelu) 12. aprill 2013, kell 14:22 (EEST)Reply[vasta]

Tänud kommentaaride eest. Ei pea ennast loodusgeograafilises terminoloogias kõige tugevamaks ja kui hoolega ei jälgi asja sisu, siis on sellised apsud lihtsad tekkima. - FlorianF (arutelu) 12. aprill 2013, kell 15:19 (EEST)Reply[vasta]

Uuendasin CIA aastaraamatust ja mõnest muust allikast pärinevad rahvastiku- ja majandusnäitajad, aga püüdsin alles jätta ka artikli eelmises versioonis olnud andmed. -- Toomas (arutelu) 13. detsember 2015, kell 18:20 (EET)Reply[vasta]

B-klassi artikli kandidaat[muuda lähteteksti]

Esitan selle B-klaasi artikliks. Kui keegi vastu pole, siis nädala pärast võib vastava märke lisada. --Raamaturott (arutelu) 11. veebruar 2017, kell 16:41 (EET)Reply[vasta]

Lisasin selle B-klassi artiklite sekka. Ivo (arutelu) 3. september 2017, kell 22:13 (EEST)Reply[vasta]

Välja[muuda lähteteksti]

Trinidadi üks endeemikuid on sisalik Proctoporus shrevei, ainus roomajate klassi esindaja, keda iseloomustab bioluminestsentsi võime. Trinidadi põhjaosa mäemassiiv on ainus koht maailmas, kus seda liiki esineb.

Inglise viki artikkel en:Oreosaurus shrevei ütleb "This species was for some time erroneously alleged to be bioluminescent".--Raamaturott (arutelu) 19. märts 2022, kell 12:31 (EET)Reply[vasta]

Kindlasti on tegelik liikide arv oluliselt suurem, sest hinnanguliselt on maailma seeneliikidest avastatud vaid umbes 7%.[1]

Ma jätaksin selle välja, sest see ei ütle midagi, pealegi on tegu ainult ebakorrektse järeldusega oletusest. --Andres (arutelu) 2. juuli 2022, kell 09:27 (EEST)Reply[vasta]
  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega hofsI on ilma tekstita.

Endeemid[muuda lähteteksti]

Näib, et seal on neid endeemseid liike rohkem, kui artiklis loetletud. Allikas on natuke vananenud. 7 aastat uuem oleks see (2017). Leidsin ka sel teemal natuke uuema väljaande, aga seal polnud endeemilisi liike käsitletud. Ivo (arutelu) 2. juuli 2022, kell 14:46 (EEST)Reply[vasta]

Saab öelda, kui palju siis oli, ja et neid on nüüd juurde leitud. --Andres (arutelu) 2. juuli 2022, kell 17:32 (EEST)Reply[vasta]
Pigem näib, et see varasem ülevaade ei olnud täielik. Need liigid paistsid olevat leitud juba palju varem. Ivo (arutelu) 2. juuli 2022, kell 22:02 (EEST)Reply[vasta]

Suurimad vahemaad[muuda lähteteksti]

Ma ei saa sellest suurimate vahemaade jutust hästi aru. --Andres (arutelu) 2. juuli 2022, kell 17:33 (EEST)Reply[vasta]