Arutelu:Templirüütlite Ordu
Siin on ühendatud arutelu mõlemast kokkuviidud artiklist: Templirüütlid ja Templiordu. Kolmanast osast peaks arutelu minema koos ja mitte arvestama eelmiseid artikleid.
- Templiordu
midagi sellist ehk algatuseks ? --makruss 11. november 2005, kell 07.16 (UTC)
- Miks on tarvis eraldi artikleid "Templiordu" ja "Templirüütlid"? Andres 11. november 2005, kell 07.48 (UTC)
ei ole tarvis püüame ühendada nagu m aaru sain - ma proovin homme uurida ja kui ametlik nimi nii ladiunas kui inglises on nagu mäleta "Order Of Knights Templar" siis peaks panema täis nimega ehk Templirüütlite Ordu nimeks artiklile - mina arvan --makruss 11. november 2005, kell 08.10 (UTC)
- Ametlik nimi on ladinakeelne ja pikem. "Templiordu" on eesti keeles käibel olev mitteametlik nimi. Andres 11. november 2005, kell 09.28 (UTC)
- nii et sinu ette panek on siis kas jätta Templiordu ja tõsta Rüütlite jutt sinna või teha "Templirüütlite Ordu" ja ühendada jutt sinna ? --makruss 11. november 2005, kell 15.55 (UTC)
The Order of the Poor Knights of Christ of the Temple of Solomon in Jerusalem on Inglisekeelne täielik nimi - Jeruusalemma Kristuse ja Solomoni Templi Vaeste Rüütlite Ordu peaks olema eesti keelne vaste - siit annab tuletada mitu varianti kui kui nimed ja kohad välja jätta tuleb ikka Templi Rüütlite Ordu või Templirüütlite Ordu
seega ootan seisukohti - pean siiski oluliseks kaustada enamvähem täis nime ehk Templirüütlite Ordu !!
--makruss 12. november 2005, kell 07.28 (UTC)
- Templirüütlid
rahvas - olen enamuse päevast arvuti taga ja kirjutan täiendan nii et ehk saab nii et kannatab homse hommikuni omapoolsete suurte redigeerimistega ja kisamiseta et see ja teine asi pole õige --makruss 3. november 2005, kell 06.31 (UTC)
mina olen valmis - kellel midagi asjalikku lisada on võib seda loomulikult teha ;-) --makruss 3. november 2005, kell 17.14 (UTC)
Alguses on öeldud, et ordu lõpetas ametlikult eksisteerimise 13. oktoobril 1307, hiljem aga on öeldud, et de jure lõppes selle olemasolu 1308. Siin on vastuolu või ebatäpsus. Andres 3. november 2005, kell 17.41 (UTC)
Panen ette panna artiklile pealkirjaks "Templiordu". Andres 3. november 2005, kell 17.41 (UTC)
Pärast ristisõja lõppu 1117 lahkus rõhuv enamik ristirüütleid vallutatud Jeruusalemmast. Tuleks täpsustada millisest ristisõjast on juttu. Niipalju kui ma aru olen saanud lõppes I ristisõda 1099 nii et aastaarv 1117 ja (esimese) ristisõja lõpp sellises sõnastused tekitavad segadust.--Boy 3. november 2005, kell 23.08 (UTC)
- tuleks jahh - mul polnud seda hetkel meeles mitmes oli - kui kellegil on ajaloo õpik käepärast võiks täiendad - kui keegi teine ei tee siis mingi hetk leian ise ülesse ;-)
Templiordu asemel juba siis Templirüütlite Ordu sest Templiordu pole minu meelest hea Templirüütlid ka ehk mitte aga kui ümber teha siis juba täis nimega ehk Templirüütlite Ordu - suure tähega ordu jne. 13.okt oli kuninga edikt mis keelas ordu ning see oli päevak smil algasid repressioonid ning de facto lõppemiseks - kuna Ordu loodi Paavsti bullaga siis andis oma bulla Ordu likvideerimiseks aasta hiljem ehk siis de jure (umbes) sellest on segadus ja see pole ainult minu "näpukas" aga paljud uurijad väitlevad kumba aastat õigeks lugeda. --makruss 4. november 2005, kell 07.40 (UTC)
- Ordu likvideerimise aja kohta tuleb artiklis täpsemalt selgitada. Kui kirjutada "ametlikult" ja de jure, siis tekib segadus, sest need väljendid tähendavad enam-vähem sama.
- ENE 1. väljaandes on artikli pealkirjaks "Templiordu". Eeldan, et nii on eesti ajaloolastel kombeks seda ordut nimetada. Ka "Templirüütlite Ordu" pole täisnimi ja minu meelest sõna "rüütlite" ordu täisnimes üldse ei ole. Andres 4. november 2005, kell 16.32 (UTC)
Lugupeetud kaasvõitlejad - panin need raamatute lingid "bibliograafia" alla tagasi - kuigi mõned kõvahingelised raamatu fännid ei tunnista internetti ja digitaal meediat leian siiski et wikis võiks olla heaks tavaks analoogne bibliograafia vormistamine sest olgem ausad enamiku raamatutest saab netist ostetud ja paljudel skeptikutele kes ei usu et sellisest teemast selline raamat on välja antud on visuaalne abivahend parim. eesti keelse kirjanduse puhul kui (kirjutaja võiks ju tipa vaeva näha ja kontrollida kas antud raamat ON eesti netipoodides saadaval ja kui on siis tingimata panna viitega ehk siis lingina Apollo Raamatupood näiteks --makruss 4. november 2005, kell 15.01 (UTC)
- Bibliograafias tuleks raamatud märkida siiski raamatutena, mitte linkidena amazon.com raamatupoele. Kasvõi juba sellepärast, et Vikipeedia ei ole yhe internetiraamatupoe reklaamimise koht. Korrektne on esitada raamatu autor, pealkiri, ilmumisaeg jm vajalikud andmed ning lõppu ISBN number, mis muutub iseenesest lingiks, kustkaudu saab huviline valida, millisest raamatupoest või raamatukogust ta võiks seda otsida. --Lulu 4. november 2005, kell 15.09 (UTC)
kas siin on kuskil selle ISBN mall ka juba olemas ? mul vahet pole põhiline et olek sinimesel võimalus minna kuhigi ja tutvuda valikuga --makruss 4. november 2005, kell 15.21 (UTC)
- Ei mingit malli pole vaja, lihtsalt kirjutad: ISBN 1234567890 ja ta muutub ise lingiks. --Lulu 4. november 2005, kell 16.08 (UTC)
selge - teeme mingi hetk siis ümber vajadusel --makruss 4. november 2005, kell 17.02 (UTC)
Tõstsin bibliograafia hetkel välja. Arvan, et ei maksaks pakkuda liiga davincikoodilikke linke siia Maarja Magdaleena ja püha vere raamatuid. Sama hästi võiks sinna Da Vinci koodi siis panna ;-). Selles artiklis võiks keskenduda ikka Templiordust rääkivaile raamatuile. Muuhulgas on ka eestikeelseid teemakohaseid raamatuid olemas, panen neid paar tükki siia juurde kuigi nende eelis ingise keelsete ees on paljuski ainult parem kättesaadavus ja eesti keel.
The Rise and Fall of the Knights Templar - G.Napier - Templirüütlite tõus ja langus
Holy Blood, Holy Grail - M.Baigent, R.Leigh, H.Lincoln - Püha Graal Püha Veri
The Stone Puzzle of Rosslyn Chapel - P.Coppens - Rosslyni Kabeli kivist mõistatus
--Boy 4. november 2005, kell 21.37 (UTC)
kulla Boy - need raamatud RÄÄGIVAD Templiordust - loe läbi kui ei usu ...
DaVinci kood on aga nn meelelahutus need raamatud aga räägivad asjast ...
Gibsoni Meliga panin tipa mööda - vabalt võib olla - pole seda ise täielikult näinud - ainult paar retsensiooni lugenud aga teemaga - see lahing kus Ordu väidetavalt osales oli just see lahing mis seal suurelt esile toodud kus sinise näoga Mel oma kannikaid demonstreeris - kui sul film käepärast ehk parandad või kui keegi teab täpselt keda see Mel seal mängis parandaks ehk ;-) muidu ootab seni kui ma is efilmi mingi hetk arvutisse saan ja ära vaatan. --makruss 11. november 2005, kell 07.07 (UTC)
- Gibsoni tegelase nimi oli William Wallace... Robert-the-bruce'i mängis hoopis Angus Macfadyen - Ahsoous 11. november 2005, kell 07.21 (UTC)
- Väljatõstmisel lähtusin kolmest aspektist: 1) eesti vikis võiks eelistada eestikeelseid raamatuid 2) bibliograafiavalikul tuleks lähtuda enamiku ajaloolaste poolt toetatavaid teooriaid kandvatest raamatutest 3) biliograafias piisaks olulisimatest raamatutest - keda teema tõsisemalt huvitama hakkab leiab ise lisamaterjale. Kuna ma ise ülaltoodud raamatuid lugenud pole siis tõstin välja raamatud, mis Amazon.com'i arvustajate arvates nende põhimõtetega kindlasti kokku ei läinud või nende eest küsitavat raha ei väärinud. Seni on minu kogemus Amazon.com-i arvustustega sellist lähenemist kinnitav - arvustused ja raamatule antav koondhinne on seal on usaldusväärsed. --Boy 11. november 2005, kell 08.41 (UTC)
Pakun, et "Cathars" on eesti keeles katarid. -- 213.184.42.227 11. november 2005, kell 10.26 (UTC)
cathars = katarid - võimalik pole kindel - huvitab kas eestis keegi on eelnevalt antud rahva/usu killust sõna võtnud, et millist sõnakuju on seal kasutatud ?! arvan et võiks teha pisikese artiklikese selgituseks kes olid ja kust nad tulid ja kuhu kadusid muidu on raske Ordu sünnist ja nende suhetest aru saada ning see ka selgitab "spekulatsioone" Ordu päritolust. lisaks küssa wiki gurudele, et kas mingi kategooria on kuhu sellisel juhul katarid panna ? mingi rahvad või demograafia kategooria ?? aga ootaks ära selle nimekuju selgumise siis teaks kuhu panna ?
lisaks arvan et kuna selline nimekuju Templiordu tundub prevalveeruvat siis need artiklid kokku tõsta ja ehk siinne arutelu siis teise arutellu kahh tõsta ? ning rüütlid ajaloo prügikasti saata .....
mis puutub raamatute väljatõstmisse siis olgu ei hakka vaidlema - kuna eestis tundub et vähemalt paar on olemas siis arvan et esialgu piisab ja tõsi ta on - kes tahab leiab lisamaterjale jne ....
Amazon.com arvustajad on aga teema omaette ;-))) --makruss 11. november 2005, kell 15.53 (UTC)
Kui vaadata ingliskeelsest wikist artiklit "Cathars", siis selgub, et see oli katoliku kriiku poolt ketserlikuks kuulutatud gnostitsismi sugemetega usuline liikumine, mis tekkis u 10. sajandil. Eesti keeles nimetatakse neid katarid ja EEs on samanimeline artikkel olemas. Kas catharsite rahvakillu all mõeldaksegi neid? -- 62.65.236.127 11. november 2005, kell 16.27 (UTC)
just ;-) --makruss 11. november 2005, kell 16.58 (UTC)
- Catharsid ehk katarid olid olemas ammu enne 10 saj maj - ma vaatan inglise wikis miks seal see asi nii hiliseks on pandud - katarid tekkisid teadaolevalt juba 200 - 300 maj aga see juba pikem jutt ... ~~
- Templirüütlite Ordu
ootan nüüd peksu, et asjad kokku viisin - kui põhimõttelisi vastuväiteid pole võiks vanad kustutada ;-) --makruss 12. november 2005, kell 08.10 (UTC)
Tegin ymbersuunamised. --Lulu 20. november 2005, kell 19.31 (UTC)
siin tehti Philip Õiglasest Philip Ilus ajaloos on kasutatud mõlemaid - kuidagi peaks ära märkima siis selle asja mitte nii et rahvas käib ja muudab. momendil pole aega otsima minna aga kui kellegil südame tunnistus piinab ehk vaatab .... --makruss 4. märts 2006, kell 20.25 (UTC)
- Ilus on korrektne, õiglane ebakorrektne. Vähemalt eestikeelsetes teatmeteostes on ta just Ilus (aga võõrkeelsed hästi ei tule arvesse). Taivo 4. märts 2006, kell 20.45 (UTC)
siin vaidleks vastu - mis ajast on eestlased(nende teatmeteosed) targemad näiteks prantslastest nende ENDI ajaloost ??? kui prants ütleb et Õiglane siis arvestan et on ikkagi Õiglane isegi kui kõik eesti teatme teosed vastu vaidlevad (loomulikult arvestan prantsu teatme teosega mitte juhusliku purjus konnasööjaga tänavalt) .... --makruss 5. märts 2006, kell 06.50 (UTC)
- Eesti keelt tuleb tarvitada vastavalt eesti keele traditsioonile. Prantslased ei räägi ju eesti keelt ega kirjuta ette, kuidas eesti keelt rääkida. Praegusel juhul aga järgib eesti keel just prantslasi, kes ütlevad Philippe le Bel. Inglased ütlevad Philip the Fair, aga sõna Fair ongi siin tarvitusel vanas tähenduses 'ilus, kena, kaunis, veetlev'. Ka teistes keeltes nimetatakse teda ilusaks. Saaks tõlkida ka "kaunis" või "kena", kuid tarvitusel on sõna "ilus". Andres 5. märts 2006, kell 07.58 (UTC)
ei olnud ju juttu eesti KEELE traditsioonidest aga ajaloost - aga niimodi esitletuna on asi selge ja arusaadav - sõna "fair" on jahh laiema tähendusega - niipalju ma inglist tean (prantsut praktiliselt mitte) seega asi selge ... --makruss 5. märts 2006, kell 19.52 (UTC)
- Noh, võtame näiteks nime "Juhan Julm". "Ivan Groznõi" ei tähenda "Juhan Julm", aga eesti keeles kasutatakse ka "Ivan IV Julm". Andres 5. märts 2006, kell 20.14 (UTC)
nati lingvistilist matemaatikat ja saaks küll - grosnõi = hirmuäratav ehk hirmuäratab ka= julm ;-) aga see on pikem jutt ;-) aga ok ok sain sellele juba pihta mix seal ilus ja õiglane on - põhi viga selles et ma prantsuse keelt ei oska --makruss 6. märts 2006, kell 13.44 (UTC)
Teada on, et juhtivate Templirüütlite isikute eestvedamisel ehitati tollases Euroopas nii mõnigi kirik ja muid hooneid rääkimata suurest laevastikust.
- Välja tõstetud. Andres 28. september 2006, kell 12:53 (UTC)
Vastupidiselt ametlikus ajaloos toodud väitele 9 Ordu asutanud rüütli vaesusest on olemas vastuvaidlematud tõendid kirikuraamatute ja muude arhiivi toimikute näol, et Ordu ametlik asutaja Hugues de Payens oli suhteliselt rikas ja väga pika ajalooga aadlik Lõuna-Prantsusmaalt. Lõuna-Prantsusmaa on selle poolest huvitav piirkond , et sinna oli suunatud esimene (mitte ametlik ja mitte ainult üks) ristikäik mitme Rooma Paavsti isiklikul juhtimisel. Põhjuseks oli seal elavad eraldi rahva kild ja usu ühendus mida tuntakse nime all Katarid kelle ajalugu ulatub esimesse sajandisse meie ajaarvamise järgi. Ordu asutaja oli catharsite otsene järeltulija ja nende ideede kandja. Samuti on teada, et Ordu tegutses pool ametlikult nii tollal iseseisvas Lõuna-Prantsusmaal kui ka Hispaanias ja Portugalis vähemalt 200 aastat orienteeruvalt enne kui ta Jeruusalemmas oma ametliku mandaadi sai.
- Siit on suurem osa välja jäetud. Andres 28. september 2006, kell 12:55 (UTC)