Arutelu:Temperatuur

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Fahrenheiti skaala on Ameerikas praegu laialdlaselt kasutusel. Enamasti kasutatakse selles skaalas gradueeritud termomeetreid teaduslaboratooriumites

Mis jama see on? Ameeriklased kasutavad kelvini ehk celsiuse ühikusuurust justnimelt teaduses ja laborites. Ilma selleta oleks teaduse tegemine täielik "pain in the ass". Siim 14:54, 7 Oct 2004 (UTC)

Kui on valesti, siis palun paranda. Andres 13:23, 8 Oct 2004 (UTC)
Kui ma oleksin 100% kindel siis ma parandakski ja ei küsiks midagi. Kahjuks ei ole ma Ameerika laborites käinud ja ei tea mis ühikuid seal kasutatakse. Ma tahtsin, et artikli autor selgitaks seda lauset. Minu kahtlused põhinevad sellel, et ameerika keemia- ja füüsikaõpikutes kasutatakse alati kelvini kraade. Siim 13:31, 8 Oct 2004 (UTC)

"Soojusaste" ei ütle suurt midagi, pealegi on see eksitav, sest võib viia mõttele, et temperatuur iseloomustab soojust füüsikalises mõttes. Andres 21:49, 8 Oct 2004 (UTC)


Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga referenspunkti vahemikus 3K – 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse.

Arusaamatu lause. "Referenspunkt" on kindlasti vale sõna. Andres 2. november 2007, kell 19:53 (UTC)
Kai Tartu Ülikooli doktor oma metroloogiaalassesse doktoritöösse (rippub kuskil internetis) selle sisse kirjutab (mina võtsin selle sealt) siis kahtlen kas see vale on. Aga uuesti otsima hakkata, et seda tõestada ka ei viitsi. Akra 2. november 2007, kell 20:07 (UTC)
Ma ei ütle, et see vale on, vaid et see on arusaamatu. Juba lauseehitus on arusaamatu. Andres 5. november 2007, kell 04:09 (UTC)
Leidsin selle lause veebist järgmisel kujul: "Rahvusvahelise praktiline temperatuuriskaala ITS-90 sisuks on 17 looduslike

etalonidega määratud referentspunkti vahemikus 3K – 1358 K ja praktilised interpolatsiooni- ja ekstrapolatsioonireeglid." Andres 5. november 2007, kell 04:14 (UTC)

Tänase päeva seisuga on Kelvinite vahemik läinud suuremaks just madalamate temperatuuride (Soome uuringud) osas.Akra 2. november 2007, kell 20:09 (UTC)
Referenspunkt muidugi vigane, peab olema vist referentspunkt (inglise keeles on see "reference point").--Templar 2. november 2007, kell 20:17 (UTC)

Täheviga jah t on vahelt väljas. Minu näpukas. Aga kui täht õigesse kohta panna, siis on sõna ja mõtte õige.Akra 3. november 2007, kell 14:19 (UTC)

--- Kas võib öelda, et temperatuur on aineosakeste energiahulk, täpsemalt soojusenergia? Kui need mõisted pole päris kattuvad, siis kas neil on ühisosa? A juba leidsingi..artiklist soojus. nimelik 29. juuni 2017, kell 17:12 (UTC)