Arutelu:Teine maailmasõda

Kui keegi teab, millal oli Krimmi ehk Jalta konverents, paigutage see kronoloogia alla. Jaan513 16:43, 12 Mar 2004 (UTC)

Jaan, palun kasuta aastaarvude sidumisel mõttekriipsu. Andres 20:56, 14 Mar 2004 (UTC)

Olgu. Redigeerimiskasti tulevad nad mõlemad millegipärast ühesugused, aga copy-paste'iga artiklist (artiklilehelt) ajab asja ära. Jaan513 21:05, 14 Mar 2004 (UTC)

Rahvasteliit, mis loodi 1919–20, ei suutnud ära hoida riikidevahelisi vastuolusid, sest Jaapan ja Saksamaa astusid sellest organisatsioonist 1933 välja, Nõukogude Liit aga heideti välja 1939.

Esiteks, arvan, et jutt võiks olla pigem vastuolude lepitamisest sõdade ärahoidmiseks. Teiseks, tundub kahtlane, et sõja vältimiseks oleks piisanud sellest, kui nimetatud riigid oleks Rahvasteliitu jäänud. Andres 15:48, 13 Jun 2004 (UTC)

Jagasin lause kaheks. Muud ei oska ma hetkel teha... Jaan513 18:57, 13 Jun 2004 (UTC)

On plaan võtta käsile artikli täiustamine, kirjutades kronoloogia ka tekstiks. Küsimus on, et kui ma teen seda oma ajaloo-õpiku abiga, siis kas ma pean seda kusagile märkima (ma ei kirjuta sõna-sõnalt maha) ja kuidas seda märkida? kystilla 13:21, 13 juuni 2006 (UTC)

Võid märkida alla bibliograafiasse nt. nagu on tehtud artiklis Landesveeri sõda--Boy 13. juuni 2006, kell 10.24 (UTC)

Kui täpsemalt viitad võid kasutada stiili nagu on artiklis Taarapita--Boy 13. juuni 2006, kell 10.33 (UTC)

Aitäh! :) kystilla

Tegelikult peaks valmis kirjutama artikli Vikipeedia:Viitamine. Peep 13. juuni 2006, kell 12.31 (UTC)

Soovitan tungivalt teha eraldi jutustus ja kronoloogia. Mõlemat on tarvis. Andres 13. juuni 2006, kell 12.04 (UTC)

Ma seda teengi, polnud plaaniski kronoloogiat kustutada. Lihtsalt kirjutan ta ümber ka jutustava teksti kujul. kystilla 13. juuni 2006, kell 16:48 (UTC)

Artiklis on lause: 1943 jaanuaris murdis Punaarmee läbi ka piiramisrõnga Leningradi ümber, millega lõppesid selle elanike kannatused. Leningrad oli ligemale poolteist aastat kannatanud piiramise all; viletsa varustamise tõttu suri nälga üle 640 000 elaniku. Leningradi piiramisrõngas ehk Leningradi blokaad murti minu teada läbi alles 1944. jaanuaris. Midagi tõsi küll toimus seal ka aasta varem, kuid Leningradi inimeste kannatusi see oluliselt ei leevendanud.--Animagi 14. juuni 2006, kell 02.20 (UTC)

Eelmisele täienduseks on artiklis kronoloogia all ka õeldud 27. jaanuar 1944 Lõppes Leningradi blokaad. Siin on vastuolu. Üks lause väidab, et piiramisrõngas murti läbi 1943. aastal ning teine, et blokaad lõppes 1944. Piiramisrõngas linna ümber ju oligi see, mis blokaadi tekitas.--Animagi 14. juuni 2006, kell 02.25 (UTC)

Huvitav, õpik andis aastaks 1943. Ma kontrollin oma allikaid tänase päeva jooksul, sest ka internetis räägitakse 1944. aastast. Selgitame. kystilla 14. juuni 2006, kell 16:11 (UTC)

EE 5 annab, et piiramisrõngas murti läbi 12-30. jaanuar 1943.

Kui ma nüüd õigesti mäletan siis 1943. aasta jaanuaris murdis punaarmee kitsa maismaakoridori Lenigradi mõõda Laadoga järve kallast. Palju kasu sellest siiski ei olnud.--Animagi 14. juuni 2006, kell 14.50 (UTC)

Jah, tõesti, õpikus on kirjas, et jaanuaris 1943 murti piiramisrõngast läbi ja lõppes Leningradi blokaad. EE annab küll ajaks 10. juuli 1941 - 9. august 1944, ent samas on seal lause: Blokaadirõngas murti läbi Leningradi rinde ja Volhovi rinde vägede pealetungiga Laadogast lõuna pool 12.-30. jaanuar 1943. Ei teagi, millist vastust õigeks lugeda; samas nagu ei usu, et ka ajaloo-õpikud ja -õpetajad valet aastat ütlevad. kystilla 14. juuni 2006, kell 20:24 (UTC)

piiramisrõngas murti läbi tõesti, kuid vaid üsna kitsas lõik laadoga lõunakaldal, kuid blokaad kestis edasi. Linnast põhjas olid endiselt Soome väed, lõunas Saksa, idas oli Laadoga järv ning läänes Soome laht. See pisike koridor ei muutnud Leningradlaste elus sisuliselt midagi.--Animagi 14. juuni 2006, kell 18.04 (UTC)

Teeks selle asja siis nüüd selgeks. kystilla teeb siin küll tänuväärset tööd, kuid artiklis on endiselt vastuolu Leningradi blokaadi osas. Mina väidan endiselt, et piiramisrõngas murti 1943 jaanuaris, kuid blokaad aasta hiljem 1944 jaanuaris.--Animagi 14. juuni 2006, kell 19.36 (UTC)

1943 jaanuaris murdis Punaarmee läbi ka piiramisrõnga Leningradi ümber, millega lõppesid selle elanike kannatused. Leningrad oli ligemale poolteist aastat kannatanud piiramise all; viletsa varustamise tõttu suri nälga üle 640 000 elaniku.

Võtsin selle lõigu välja, sest see ei olnud nii tähtis sündmus, et ta ülevaates peaks sees olema, pealegi on seda ekslikult näidatud Leningradi blokaadi lõpuna. Andres 14. juuni 2006, kell 19.45 (UTC)

Lisaks siia ka ühe lõigu Eesti vabadusvõitlejate liidu internetilehelt:1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärk – Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa vägedegrupi „Nord“ ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutada Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal.

20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa vägedegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes oma armeede sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama, mida muide katsid kõrge lahingumoraali säilitanud eesti mehed eesotsas majorite Rebase ja Soodeniga. 22. jaanuaril lõid eesti mehed Vaskovo küla juures kuulsa lahingu, mille eest lahingujuhti Alfons Rebast autasustati esimese eestlasena Raudristi Rüütliristiga. 27. jaanuariks oli Leningradi blokaad murtud. Samal päeval anti käsk Narva elanikkonna evakueerimiseks. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsuse juht H.Mäe eesti seaduste alusel välja üldmobilisatsiooni.--Animagi 14. juuni 2006, kell 19.50 (UTC)

Jah, 27. jaanuar 1944 on ka see kuupäev Leningradi blokaadi murdmise kohta, mille annavad Chris Cook ja John Stevenson oma käsiraamatus "Euroopa ajalugu 1763–1991". Jaanuari 1943 sündmuseid ei pea nad mainimist väärivaks. See on vast veel üheks toetuseks Animagi seisukohale ja Andrese lahendusele. -- Sacerdos79 14. juuni 2006, kell 19.54 (UTC)

Kronoloogia osas see sündmus peaks olema. Üldse peaks kronoloogia olema palju põhjalikum ning tõenäoliselt tuleb ta varem või hiljem viia eraldi leheküljele.

Praeguse eisuga jutustuses vist puudub Leningradi blokaadi lõpu mainimine. See tuleks sinna sisse panna. Andres 14. juuni 2006, kell 20.36 (UTC)

Panin selle sisse.--Animagi 14. juuni 2006, kell 20.40 (UTC)

Leningradi blokaad on üks vägagi kaheotsaga asi. Kui vaadelda N-liidu statistilisi aruandeid blokaadi ajast, ja veidi enne sõda, siis tuleb välja, et sõjalist toodangut andnud tehaste toodang oli langenud väga vähe kohati oli isegi kasvanud. Siit järeldus, et blokaad tegelikult ei pidanud. Sest, tooraine oli vaja linna viia ja valmistoodang välja viia, mida ka tehti. See mida tehti rahvaga oli tegelikult kurb ja julm tsirkus. Muide Dekterjovi kergekuulipildujaid valmistati kogu sõja aja ainult Leningradis ja neid asju oli veel mida ainult seal tehti.Akra 14. juuni 2006, kell 21.01 (UTC)

Kas see on mõne kooliõpilase referaat? Kole kahtlane kirjaviis, liiga üldine.

Artikli autorite kohta saad vaatata vajutades artikli kohal olevat linki "ajalugu". Oleks kindlasti väga tore, kui suudaksid artiklit põhjalikumaks kirjutada. Loetavuse mõttes oleks hea kui kirjutaksid oma kommentaaridele alla. Selleks kirjuta järjest 4 ~ märki või vajuta redigeerimisakna kohal oleval nupureal paremalt teisele nupule. --Boy 10. jaanuar 2007, kell 17:52 (UTC)

kui põhjalik kronoloogia peaks olema?--194.204.59.175 14. jaanuar 2007, kell 14:47 (UTC)

Võib teha kaks kronoloogiat. Üks vähem põhjalik artiklisse Teine maailmasõda ning teine põhjalikum kronoloogia artiklisse teise maailmasõja kronoloogia. Inglise Vikis igatahes niimoodi tehakse.--Animagi 14. jaanuar 2007, kell 14:51 (UTC)

Lõplik kronoloogia võib olla kui tahes põhjalik.

Esialgu võib piirduda kronoloogiaga artikli sees. Andres 14. jaanuar 2007, kell 16:03 (UTC)

k siis. kirjutan mõned read juurde. head pärastist sorteerimist--Wabariigi parm. 14. jaanuar 2007, kell 22:58 (UTC)

"1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonirežiim. Neil aladel hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel tapeti miljoneid juute kogu Euroopas. Neid hirmsaid tapatalgusid hakati nimetama holokaustiks. Vaatamata vallutajate hirmuvalitsustele, tekkis paljudes riikides ka vastupanuliikumisi."

Oh, mulle ei meeldi ükski tsiteeritud neljast lausest, kuna need kõik on kas osaliselt või täielikult valed ja põlistavad valet nägemust sõjast.

Esiteks - 12 Euroopa riiki Saksamaa ja Itaalia käes range okupatsiooniga? OK, Holland, Belgia, Luksemburg, Taani, Norra, Tšehhi, Kreeka, Jugoslaavia jah; st enamvähem. Ehk siis 8 riiki. Aga edasi ehk ülejäänud neli? Prantsusmaast okupeeris Saksamaa vaid põhjapoolse osa, lõunapoolne osa jäi (vormiliselt) iseseisvaks vasallriigiks, nn Vichy vabariigiks. Austria liitmine (nn anšluss) oli küllaltki vabatahtlik, mingist rangest okupatsioonist seal rääkida ei saa. Ungari ja Rumeenia olid aga teljeriikide liitlased ja samuti on kohatu rääkida seal okupatsioonist. Ja Poola - tõsi küll Saksamaa selle okupeeris, kuid mitte üksi, vaid koostöös N.Liiduga. Ehk siis ca 40% Poola aladest oli enne Saksa idakampaania algust okupeeritud N.Liidu poolt.

Teiseks - holokaust ehk juutide hävitamise kava. See viidi läbi mitte ainult enne 1941.a. allutatud aladel, vaid ka hiljem idakampaania (nn Suure Isamaasõja) ajal allutatud aladel. Ja kogu see ettevõtmine algas suuresti 1942, enne seda vähemalt suuremahulisi juudi tapatalguid ei olnud, olid vaid teatud mahus tagakiusamised. Kui holokausti teema sisse tuua, siis vast kusagil 1942.a. sündmuste juures vast.

Kolmandaks - erapooletuse huvides tuleks rõhutada ka N.Liidu okupatsiooni 1941. aasta suveks. Täpsemalt - täiesmahus oli okupeeritud 3 riiki - Eesti, Läti ja Leedu, millele lisandus veel tükke kolmest riigist - Soomest (Karjala kannas), Rumeeniast (Bessaraabia ja Bukoviina) ja Poolast (kogu idapoolne osa + Belostoki ümbrus). Ja olgem ausad - N.Liidu okupatsioonirežiim neil aladel oli Saksa omast ikka palju julmem.

Kui leian aega, püüan ümber sõnastada selle lõigu...?--Valdopraust 17. jaanuar 2007

Unustasid Albaania, kus olid itaallased. Liitlasteks olid ka bulgaarlased. - Melilac (arutelu) 31. oktoober 2021, kell 23:18 (EET)[vasta]

Ma pole kindel, et meil säärast tiitelpilti tarvis on. Andres 2. juuni 2007, kell 19:36 (UTC)

Minu arvates on see etem kui tükk tühja valget maad. Mina mõtlesin hoopis, et arvestades artikli suurt mahtu võiks kronoloogia eraldi lehele panna. See tundub siin artiklis kuidagi võõrana ja üleliigsena--Hiraanitiger 2. juuni 2007, kell 20:06 (UTC)

Commonsis on Teise maailmasõja kohta palju pilte. Siinne pilt rõhutab holokausti, millel pole sõjaga suurt pistmist.

See on tõsi küll, et artikkel kipub pikaks minema, nii et selle tõttu tuleb kronoloogia varem või hiljem eraldi lehele panna. Iseenesest aga on ta ju täiesti teemakohane. Andres 2. juuni 2007, kell 20:29 (UTC)

Arvestades et sõjategevuse etapid on artiklis juba pikemalt lahti kirjutatud, pole samas artiklis nagu eraldi kronoloogial mõtet (minu arvates ;))--Hiraanitiger 2. juuni 2007, kell 20:31 (UTC)

Jutustus on seostatud iseloomuga, kronoloogia järgib ainult kuupäevi. Kronoloogia võimaldab sisse panna rohkem sündmusi (neid peaks olema palju rohkem, kui neid praegu seal on). Andres 2. juuni 2007, kell 20:40 (UTC)

Põhjuste varasem redaktsioon:

Teist maailmasõda peetakse paljuski Esimese maailmasõja loomulikuks jätkuks, sest Saksamaa tahtis kätte maksta Esimese maailmasõja kaotamise ja pärast seda Versailles'i rahulepinguga kehtestatud reparatsioonide ning territooriumide kaotamise eest.

Põhjuseid on veelgi. Paljudel Euroopa riikidel, sealhulgas Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Taanil jt olid hiiglaslikud koloniaalvaldused üle kogu maailma. Saksamaa ja Itaalia, ehkki mereriigid, olid koloniaalvallutuste ajal nõrgad ja killustatud ning olid jäänud koloniaalvaldustest ilma. Soov maailma ümberjagamiseks oli olemas ka Jaapanil, kel samuti praktiliselt puudusid kolooniad.

Veel oli kriisikoldeks Nõukogude Liit, kus 1919. aastal loodud Kominterni (Kommunistliku Internatsionaali) eesmärgiks oli maailmarevolutsioon (loe: ülejäänud maailma riikide kavakindel vallutamine ja allutamine). Selleks arendas Stalin Nõukogude Liidus 1930-ndatel aastatel kavakindlalt raske- ja relvatööstust, mis oli arvatavalt maailma üks võimsamaid, sest totalitaarne riik sai (erinevalt demokraatilikust riigist) selleks eesmärgiks konsolideerida pea kogu oma majanduse.

Jaapan okupeeris 1931. aastal Hiinalt Mandžuuria (tekkis Mandžukuo riik, mis eksisteeris kuni 1945. aastani). Itaalia vallutas Etioopia. Hispaanias toimus aastatel 1936–1939 Hispaania kodusõda.

Andres 11. juuli 2007, kell 09:28 (UTC)

Veel varem oli sama idee korduvalt välja käinud Lenin, kes selle omakorda laenas Engelsilt. 17.septembril teatas J.V.Stalin Ülematele Sõjajõudude Koolide lõpetajatele:sõda tuleb,,ja sõda tuleb pidada teistel territooriumitel(mitte kodumaal,Venemaal vms.),vaid vastase territooriumil(Lääne-Euroopas ja mujal).Selleks valmistuti ka Eesti vabariigis:kaitserajatised(küsimus-kelle vastu?) Lääne-,Põhja-,ja Saarte-Eestis.Tegelikult oli 17.-s september see päev,mil 2.ilmasõda sai oma kütuse ja detonaatori.Ja kogu asja kulissidetagune looja oli Jossiv Vissarjonovitsh Shukatshvili (Stalin).

Välja. Andres 5. jaanuar 2008, kell 02:31 (UTC)

Kas sõjaaegsetele rindel vändatud filmikaadreile kehtivad autoriõigused? Djreichsfuhrer 7. september 2008, kell 16:30 (UTC)

Minu meelest ei ole "kallaletungil" viga midagi. Rünnak peaks vist olema millegi vastu, mitte millegile? Andres 14. september 2008, kell 21:30 (UTC)

Mihkelmil on võib-olla õigus, aga ma taastasin igaks juhuks varasema redaktsiooni.

Artiklis väidetakse kord, et Saksamaa ei tahtnud sõda, kord et tahtis. Nii et jutt on vastuoluline. Andres 27. jaanuar 2009, kell 08:45 (UTC)

Riigipäeva protokoll 1. septembrist 1939[muuda lähteteksti]

http://mdz1.bib-bvb.de/cocoon/rtb2/Blatt_bsb00000613_00046.html Kuhu see panna? --Improvisaator 27. aprill 2009, kell 13:14 (UTC)

Ei jõudnud kohale ... enne seda läks vähe pikaks.

Hädapäraseks oleks vajalik ka lühike Lend-Lease (aluseks An Act to Further Promote the Defense of the United States) poliitika ja programmi tutvustus. Sellele kulus USA-l $50,1 miljardit ($656 miljardit praeguses vääringus). Venemaa on veel praegugi võlgu, ehki suurem osa on sellest kustutatud. Muidu võib tasakaalupoliitikat mittetundvale inimesele jääda eksitav mulje sõja võitjast.

Pane sisse. Andres (arutelu) 5. aprill 2014, kell 22:21 (EEST)[vasta]

Rumeenia ja Ungari võeti liitlaste hulgast välja. Andres (arutelu) 30. juuni 2015, kell 19:06 (EEST)[vasta]

"Niall Ferguson toob maailmasõja lahingutegevuste lõpuna välja Korea sõja lõpu 1954. aastal." Peab vist ikka olema 1953. aastal. Velirand (arutelu) 7. märts 2016, kell 16:22 (EET)[vasta]

Ei saa typot välistada, kuid iseenesest võib ka 1954 olla. Vaata en:Operation Glory. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. märts 2016, kell 16:46 (EET)[vasta]

Ssgreporter, Kas Wilhelm Gustloffi kohta öeldud kruiisilaev on ikka õige? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. jaanuar 2018, kell 12:31 (EET)[vasta]

NL plaan Saksamaad rünnata[muuda lähteteksti]

Ilma viiteta tekst:

"Nii tekkis 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa – Saksamaa ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav Punaarmee rünnakupäev Päev "M" oli 6. juuli 1941." ... jne

Artiklis en:Operation_Barbarossa#Soviet_preparations on aga seda ideed kommenteerides öeldud (koos viidetega):

... It has been strongly rejected by most historians ... The majority of historians believe that Stalin was seeking to avoid war in 1941, as he believed that his military was not ready to fight the German forces.

Siin artiklis on teisigi väiteid, mis tunduvad kahtlased, ja enamasti puuduvad ka viited, et kirjutatut kontrollida. Samuti on tekst kohati ilukirjanduslik ja kohati mitteneutraalne. Nt Hitler ennetas kommuniste kõigest paari nädalaga, teades, et kui Stalin ründab esimesena, pole Euroopal mingit lootust esitleb Hitlerit justkui Euroopa kaitsjana. --Minnekon (arutelu) 5. aprill 2018, kell 17:47 (EEST)[vasta]

Tõesti, kuidas saab millegi sellise peale üldse tulla? Tegelikult oli Euroopa kaitsja ja vabastaja ikka võitmatu Punaarmee. --37.157.107.44 5. aprill 2018, kell 17:59 (EEST)[vasta]

Artikkel esitab Viktor Suvorovi teooriaid aktsepteeritud tõe pähe ja see ei ole aktsepteeritav.Miacek (arutelu) 15. juuni 2018, kell 22:34 (EEST)[vasta]

II MS[muuda lähteteksti]

guugli järgi kasutatakse sellist lühendit küll

Guugeldamisel võib igasuguseid asju leida. Suurtähtlühend II MS ei vasta eesti õigekirjale, eesti keeles ei kirjutata II Maailma Sõda, vaid II maailmasõda. Ursus scribens (arutelu) 3. august 2018, kell 17:49 (EEST)[vasta]

Vastavalt ‎Ursus scribensi märkusele

Ma ei mõelnud seda nii. Ma ei tea, kas erialases kirjanduses kasutatakse I ja II maailmasõja kohta lühendeid I ms ja II ms. ÕS ja EKSS selle tähendusega lühendeid igatahes ei tunne (ms tähendab midagi muud). Ursus scribens (arutelu) 3. august 2018, kell 20:11 (EEST)[vasta]

7. detsembril 1941 ründas Jaapan Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja päev hiljem Suurbritannia kolooniat Malaial, ning vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Hoolimata kohalikust kuupäevast rünnati britte 90 minutit varem kui Pearl Harbori. --WikedKentaur (arutelu) 25. mai 2019, kell 12:47 (EEST)[vasta]

Sõja põhjused[muuda lähteteksti]

Viimati lisatud lõik ([1]) on probleeme. Paistab nagu jupp kellegi anonüümse isiku esseest, kus on kasutatud küsitava autoriteetsusega juba sõja ajal kirjutatud teoseid, mille puhul pole isegi ilmne, kui palju nad lõppjäreldust kinnitavad. Kui keegi tegeles Saksamaa relvastumise abistamisega, siis tuleks see selgelt välja öelda koos asjakohaste viidetega värskematele ajaloolaste töödele. --Minnekon (arutelu) 11. oktoober 2021, kell 19:10 (EEST)[vasta]

Okei. Oli jah osati nagu esse. Peamiselt Hobsbawmile lisatu ja viimane lause, mis oligi mahavõtmiseks mõeldud. Kuid kõik teostest polnud sõja ajast. Kasvõi Hobsbawm. Asepresidendi kõne on ka aegunud või? Muide ega minagi poleks võõrast tööd viimistlema ja parandama hakanud. Kahjuks on artiklis ainult 11 viidet. Lisan alla materjale inglise vikist (Nazi saksa ökonoomikast ja vene viki II MS artiklist.) Kes tahab võib kasutada. Mul pole tiivaripsutamiseks vajadust ega aega ... Aga aitäh vähemalt, et niisama ära ei kustutanud.

Tohutut sõjalist ülesehtitust rahastati suures osas puudujääkidest, sealhulgas Mefo arvetest. Aastatel 1933–1939 oli Saksamaa valitsuse kogutulu 62 miljardit Reichsmarki, samas kui valitsuse kulutused (millest kuni 60% koosnesid relvastamiskuludest) ületasid 101 miljardit, põhjustades sellega suure puudujäägi ja riigivõla suurenemise (ulatudes 38 miljardi margani) aastal 1939).[31] [32] Joseph Goebbels , kes muidu mõnitas valitsuse finantsasjatundjaid kitsarinnaliste koonerdajatena, väljendas oma päevikus muret plahvatava puudujäägi pärast. [33] Hitler ja tema majandusmeeskond ootasid, et eelseisev territoriaalne laienemine annab võimaluse hüppeliselt kasvanud riigivõlga tagasi maksta, kasutades vallutatud riikide rikkust ja tööjõudu.[9]

II MS Sõja eelõhtul oli Saksamaa peamiseks naftaproduktidega varustajaks USA. Peaaegu pool strateegilisest toorainetest ja materjalidest imporditi USA-st, SB-st ja Prantsusmaalt. Nende kompaniide abil ehitati Saksamaal lühikese ajaga üle 300 suure sõjalise tehase. (Antony C. Sutton. Wall Street and the rise of Hitler. New Rochelle, New York: Arlington House, 1975; Сталин: правда и ложь. — М.: Сварогъ, 1996. Жухрай В. М.) Pidurdumatu Saksamaa militariseerimine viis kolossaalsele disproportsioonile ökonoomikas ja tohutule riigivõla kasvule. Kui 1933 aastal moodustasid Kolmanda Reichi sõjalised kulud kogu eelarvest 4 %, siis 1934 − 18 %, 1936 — juba 39 % ja 1938 aastal 50 %. (Внешняя политика третьего рейха (1933—1945) / Н. В. Павлов ) Hitler lootis riigivõlga tasuda vallutatavate idapoolsete maade arvelt. (Пикер Г. Застольные разговоры Гитлера. Смоленск: Русич, 1993.) Saksamaa ökonoomilise staabi „Ida“ nõupidamisel 1. V 1941 leiti, et sõda saab jätka ainult juhul, kui kolmandal sõja-aastal toimub kogu Saksa relvajõudude varustamine Venemaa tööstuse arvelt. (В. И. Дашичев. Банкротство стратегии германского фашизма. Исторические очерки, документы, материалы. М., 1973, том 2.)

Nõukogude Liidu osalemisaastad Teises maailmasõjas muudeti ära. Varem oli 1939–1945, nüüd on 1941–1945. Kuidas suhtuda? Velirand (arutelu) 14. detsember 2021, kell 13:38 (EET)[vasta]

Mõte vist selles, et NL on esitatud liitlasriikide tulbas ja liitlaste poolel oli ta alates 1941. aastast. Aga siis tuleks ikkagi täpsustada, et sõjategevuses osales juba alates 1939. aastast. --Minnekon (arutelu) 14. detsember 2021, kell 14:14 (EET)[vasta]