Arutelu:Teadlikkus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Me ei saa seda pealkirja reserveerida sellele tähendusele, milles Ingvar Villido seda kasutab. Jutt Villido õpetusest võiks olla tema artiklis.

Tuleb ka anda konkreetsed viited avalikustatud materjalile. Andres (arutelu) 9. märts 2016, kell 22:11 (EET)

Sõnal on mitu tähendust, nende kohta peaksid olema eraldi artiklid. Andres (arutelu) 20. detsember 2017, kell 21:39 (EET)

See artikkel räägib põhiliselt teadvelolekust, tulekski siis viia selle pealkirja alla. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2018, kell 15:07 (EET)

Pigem mitte. Siin on puder, mis läheb kiiresti üle esoteerikaäri reklaamiks, kasutades inglise terminite ebatüüpilisi tõlkeid. Teadveloleku kohta võiks teha artikli päris psühholoogia, mitte esoteerika põhjal. Vikipeedia ülesanne ei ole aidata kellelgi jamaajamisega raha teenida. --62.65.236.45 1. aprill 2018, kell 13:12 (EEST)

Mindfulness on sageli tõlgitud eesti keelde kui teadvelolek. Pole ka õige ja võib samamoodi äriks nimetada. Mingit inglise keeles selgelt kasutatavat terminit ei ole. On kasutatud "aware state" ja "open-hearted awareness" näiteks. "Päris psühholoogia" (mis see on?) teemaga eriti ei tegele. Samas on info meetodite kohta kättesaadav ja seega esoteerikaks nimetamine pole päris korrektne. Pigem räägime metafüüsikast.

Viimane lause näitab, et autoril on väga ähmane kujutlus mitte üksnes psühholoogiast, vaid ka filosoofiast. Mis puutub "päris psühholoogiasse", siis psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese psüühikat ja käitumist; igasugustel villidotel, lassidel, maiagatedel ja luuleviilmatel oma "transpersonaalse psühholoogia", neošamanismi, energiaväljadega jms pole aga teadusega muud pistmist kui see, et müügitegevuseks kasutatakse teadust imiteerivat loba, mil puudub teaduslik sisu. See on samavõrd psühholoogia kui kloorhappejoomine on meditsiin ja teleka peale asetatud kristall on elektroonika. Jah, osa esoteerikast on tähelepanuväärne ja seda tuleb Vikipeedias sellisena kirjeldada, kuid seda ei tohi esitada lugejat eksitades ja teadusliku info asemel. --Oop (arutelu) 22. aprill 2018, kell 02:12 (EEST)

Loomulikult on terminoloogiaga paras kamm ehk puder ja kapsad. Pole ka inglise keeles selgust. V. näiteks http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/0959354310375330 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=teadlikkus&F=M http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=teadlikkus&F=M http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=teadlik&F=M

Artikli autor ei saa entsüklopeediatest kui fenomenist nähtavasti üldse eriti hästi aru. Mitte ühegi tõsiseltvõetava entsüklopeedia jaoks ei ole ta ise viidatav allikas ning Vikipeedia enda reeglistikus on iseenesele viitamine ka otsesõnu taunitud, sellise viite kirjutamine artikliteksti näeb aga lihtsalt totter välja. See ei ole pisiasi, see on fundamentaalne ja kahjuks ka sümptomaatiline viga. Lisaks ei ütle inglise viited (sh inglise viki) midagi siin esitatud eestikeelsete vastete kohta, mille keegi on leiutanud oma äriliseks idiolektiks, nii et tema jüngrid resp. kliendid oleks shibboleth'ide järgi äratuntavad ning teiste autorite teoseid ei ostaks. (Nt en:Consciousness, millele siin viidatakse seoses fraasiga quality of awareness, mis pidavat justkui tähendama "teadveloleku kvaliteeti" ehk "staatilist teadlikkust" ehk "teadlikkust teadlikkusest", kasutab seda fraasi kogu artiklis üheainsa korra - mitte termini ega määratlusena, vaid artikli alguses antud definitsioonis "Consciousness is the state or quality of awareness.", kus quality tähendab seda, mida eesti keele tähistatakse sõnaga omadus - "allikat" kasutanu ja viidanu ei mõista isegi nii palju inglise keelt, et teaks, mida levinumad sõnad tähendavad, rääkimata sõnakasutuse ajaloolisest filosoofilisest taustast nagu Locke'i vastandus esmaste ja teiseste omaduste vahel või natuurfilosoofilistes diskussioonides käsitletud varjatud omadused ehk occult qualities - ei, Newton ei pidanud nende all silmas mingisugust eriti kvaliteetset okultismi.) Veel hullem on muidugi mitmesuguste mõistete eri keeltest ühte hunnikusse kallamine (nt conscientia). Ja mõelda vaid, kogu see seosetu sõnakört keerati kokku üksnes Lassi (ja vähemal määral Villido, kuna Lassi ennast ostjad piisavalt ei tea, Villido nimi aga müüb) teenuste promomiseks. Kokkuvõttes pooldan Pietadè soovitatud kustutamist, sellest pudrust ei ole päästa midagi. --Oop (arutelu) 22. aprill 2018, kell 02:12 (EEST)

Täitsa harivad kommentaarid. Chalmers alustab oma raamatut: "Consciousness poses the most baffling problems in the science of the mind. There is nothing that we know more intimately than conscious experience, but there is nothing that is harder to explain." Miks siis eestikeelse artikli kirjutamine peaks lihtne olema. Algatus on ju tehtud ja tervitatav. Kas on arukas ühe poole kallutatud huvide ja teise poole ilmse ebasümpaatia pärast asjale vesi peale tõmmata. Eestikeelses wikis on tore Psühholoogia portaal ja seal on kindlasti autoreid, kes korrektuuri teevad. Seal võiks olla ka ärksameelsus. Või peaks selle ka ära kustutama, sest muidu on mareporkidel liiga hea äri. Samas on teadvus ja sellega seonduv muutunud pigem filosoofide mängumaaks, ehk sellest ka segadused. Kas on mingi reegel, et eestikeelne wiki peab olema inglisekeelse koopia? Pole ka seal märksõna awareness all midagi säravat.

Chalmers kirjutab veel "Awareness is a purely functional notion, but it is nevertheless intimately linked to conscious experience." Filosoofi arvamus.

Teadlikkus ja ärksameelsus on viimasel ajal igati korralikult uuritud valdkonnad. Asi ei ole kindlasti Villidos, kuigi ta on Eesti seda teemat enim avalikkuse ees kajastav inimene, kes on nüüdseks sel teemal isegi inglise keelse teadusliku artikli ja eesti keelse raamatu välja andnud. Eesmärk on teema siiski lahti selgitada. Teema kustutamine vaid selle pärast, et see pole kohe korralik ei ole ju mõistlik. Uurisin teemat paar päeva ja kirjutasin teksti ümber. Kindlasti saaks sellega veel tegeleda aga hetkel vaja muid tegevusi teha. Teen ettepaneku lehte mitte kustutada.

Ma ei poolda (materjali) kustutamist. Ma arvan, et see peaks olema artikkel "Teadlikkus (Ingvar Villido)", mis räägib teadlikkusest nii nagu Villido seda käsitleb. (Kas eraldi artikkel või Ingvar Villido artikli alaosa.) Artikli esimesed kaks lõiku ongi Villido käsitluse järgi tehtud. Ärksameelsust käsitlev osa on siia kunstlikult juurde poogitud, seda ei peaks siin olema, selleks on oma artikkel, seal tuleb sellest rääkida. Pikem lõik, mis algab sõnadega "Kitsast, 5 tunnetusvahendi kaudu mingile detailile või objektile suunatud teadlikkust" on popurrii, mis räägib kõigest ja ei millestki. Mina pole kindel, et kui Thompson ja Gauntlett-Gilbert räägivad teadlikkuse treenimisest (mis iganes sõnast see tõlgitud on), siis mõistavad ja kasutavad nad sõna teadlikkus sama moodi nagu Villido seda teeb. Cumbril (arutelu) 20. oktoober 2018, kell 01:21 (EEST)