Arutelu:Teadlik nõusolek

nõusolek selleks, et temaga midagi tehakse.

Liiga kitsas. Informeeritud nõusolek hõlmab ka isiku tahteavaldust teda puudutavate andmete avaldamiseks või nende andmete töötlemiseks kolmandate isikute poolt. Siis tema enda füüsisega ei tehta midagi, küll aga võidakse teha midagi teda puudutavate andmetega (kõige laiemas tähenduses, alates IP-aadressist kuni sissetulekuni). Vt nt [1] ja [2]

Jah, see on nähtavasti liiga kitsas. Ma lisan "või temasse otseselt puutuvalt", kuigi see on ebamäärane sõnastus. ˇAndres (arutelu)

Siin on veel

Informeeritud nõusolekust räägitakse kõige sagedamini patsiendiga tehtavate ravi- ja diagnostikaprotseduuride ning katsealuste osalusel tehtavate inimkatsete puhul.

Mõiste kasutuselevõtmise aegadel võis olla nii, kuid tänapäeva kontekstis väga ebausutav. Kui palju inimesega ikka tehakse elu jooksul inimkatseid või tõsisemaid operatsioone või muid protseduure. Aga inimest puudutavaid andmeid töötleb keegi kolmas vaat et iga päev. Vt ka [3]. Esimesena mainitakse isikuandmete töötlemist.

Olgu, ma katsun sõnastust parandada, ütlen, et see mõiste on nendest kontekstidest alguse saanud. Andres (arutelu) 1. september 2015, kell 09:14 (EEST)

Mul on küll jäänud niisugune mulje, et see mõiste on välja kasvanud bioeetika kontekstist, tõenäoliselt kõigepealt just katsealuste puhul. Aga seda tuleb veel kontrollida. Panin praegu sisse ilma viiteta.

Patsiendi ja katsealuse informeeritud nõusoleku nõudel. Informeeritud nõusoleku andja ei pruugi olla ei patsient ega katsealune.

Teadlik nõusolek peaks siia suunama.

PS. Alati on riskantne nii mahukatel teemadel kirjutada artiklit ühe allika põhjal, sest see tekitab rohkem segadust kui seda lahendada suudab.--VillaK (arutelu) 1. september 2015, kell 07:00 (EEST)

Nõus, aga praktiliselt on enamasti nii, et kuskilt peab alustama, siis saab teiste allikate põhjal modifitseerida. Igal niisugusel üleaateartikil on puudusi, aga Vikipeediaid ma ka ei usalda filosoofiliste teemade põhjal aluseks võtta. Püüdsin ka pisut allikaid kaardistada, aga seegi nõuab hilisemat korrigeerimist. Vähemalt pole ise midagi välja mõelnud. Paar sõna on ka teisest allikast võetud. Eeskujuks võetud artiklis räägitakse peaaegu ainult patsiendist ja katsealusest, kuigi teema on iseenesest palju laiem. Sa võid julgelt artiklit parandada, kui soovid.

Teavitatud nõusolek siis ka. Andres (arutelu) 1. september 2015, kell 09:14 (EEST)

See alajaotus puudutab praegu spetsiifiliselt patsienti ja katsealust, see ei kehti minu meelest sellisel kujul näiteks isiku kohta, kelle andmeid töödeldakse, vähemalt ei kehti see minu meelest üldjuhu kohta.

Jutt sellest, et kõige sagedamini räägitakse katsealusest ja patsiendist, puudutab vast filosoofilist arutelu, sest bioeetika on väga domineeriv valdkond. Aga see ei olegi vast oluline.

Probleemi tekitab ka asjaolu, et informeeritud nõusolek võidakse anda sageli teise inimese eest. Arvatavasti tuleks seda juba definitsioonis arvestada. Andres (arutelu) 1. september 2015, kell 09:42 (EEST)