Arutelu:Raadio Tartu

Kuulajaskonna vähenemise põhjused on toodud liiga üldsõnaliselt. Andres (arutelu) 29. aprill 2014, kell 07:23 (EEST)

Tipphetkeks oli 1996. aasta november, kui Tartu Raadio oli Vikerraadio järel Eesti kõige suurema kuulajaskonnaga raadiojaam – Emori raadioauditooriumi uuring andis nädalaseks kuulajate arvuks 165 000 inimest.

Ei leidnud selle kohta kuskil viidet, kättesaadavates allikates olevad numbrid on väiksemad. Võtsin välja. Cumbril 21. aprill 2018, kell 01:24 (EEST)

Tartu Raadios tegi saadet ka Vikerraadiost tuntud Avo Zelinski.

Võtsin viiteta väite välja, tundub originaaluurimus. Cumbril 22. aprill 2018, kell 13:16 (EEST)

Kahjuks pole selle kohta kusagil kirjutatud. --Tiia (arutelu) 22. aprill 2018, kell 16:22 (EEST)

Selgituseks viimastele tagasipööramistele. Tartu linn ja Tartu maakond tõenäoselt olid ka asutajad ja 2 x 60 000 rubla oli osakapitali sissemakse. Kuskil on öeldud, et Raadio Tartut ei loeta esimeseks taasiseseisvusjärgseks täielikult erakapitalil põhinevaks raadiojaamaks. Aga on ka võimalus, et linn ja maakond ei olnud asutajad, et tegu oli mingi rahaeraldusega. Kuni täpselt ei tea, ei saa ka teksti täpsemaks muuta. Tuleb allikatest tõde otsida. Cumbril (arutelu) 16. detsember 2018, kell 20:41 (EET)

Ehk siis püüad vigase grammatika taha peita seda, et sa tegelikult ei tea, kas väide on õige või mitte? Lihtlause "Tartu linn ja Tartu maakond panustasid ettevõttesse kumbki 60 000 rubla" oleks vähemalt tõene ja grammatiliselt korrektne, ja kuivõrd raha panustanud omavalitsused olid kindlasti ka osanikud ettevõtte asutamise juures (Maavalitsus andis oma osa hiljem Rahandusministeeriumile, kes selle avalikul enampakkumisel võõrandas), saaks lause esiosa reaalsusele vastuvõetavamaks viia küll. Praegu pole kindlat infot selle kohta, kas oli veel asutajaid, sest meedia andmetel andis vähemalt Eesti Raadio 60000 rubla väärtuses tehnikat. Kui administraatorid nii meeleheitlikult ei püüaks siin kaitsta praegu kirjas olevat jama, ning blokeerida neid, kes püüavad vigu parandada, oleks ma lause esimese poole muutnud selliseks: "Ettevõtte asutamise korraldas Vello Lään. Siiski ei olnud Raadio Tartu päris esimene täielikult erakapitalil rajatud raadiojaam Eestis." Ja sinna otsa see omavalitsuste rahaline panus. --91.129.106.99 18. detsember 2018, kell 02:14 (EET)

Niipalju veel Cumbrili poolt teostatud tsensuuri kaitsekõne kohta märkuseks, et aktsiaseltsil pole osakapitali vaid on aktsiakapital. Nii palju võiks siiski teada. --91.129.106.99 18. detsember 2018, kell 02:52 (EET)

Eriti irooniline on lauseehituse parandamise katse takistamine ja selle eest blokeeringute ladumine loosungi "Tule ja osale keeletoimetamistalgutel" all.--91.129.105.110 18. detsember 2018, kell 14:57 (EET)

Lause "Ettevõtte asutajaks oli Vello Lään, Tartu linn ja Tartu maakond panustasid ettevõttesse kumbki 60 000 rubla." ei ole grammatiliselt ega sisuliselt vale. Võib öelda, et see pole selge, sest et ei ütle, kas kõik kolm isikut (üks füüsiline, kaks juriidilist) olid asutajad. Aga allikad, mis sellele lõigul on, pole ka selles küsimuses selged. Selguse saaks tuua vaid täiendavad allikad.

Lause "Ettevõtte asutamist korraldas Vello Lään" ei ole sama, mis "Ettevõte asutas Vello Lään". Asutamist ta allikate põhjal ilmselgelt korraldas, kuid korraldada saab ka asutaja olemata. Lään oli firma asutaja.

Lause "Siiski ei olnud Raadio Tartu päris esimene täielikult erakapitalil rajatud raadiojaam Eestis" vajab allikat.

Lõpuks, arutelulehtedel ei püüa ma ülitäpselt ja korrektsete terminitega kirjutada. Selle põhjal on mõttetu mu teadmiste kohta oletusi teha. Cumbril (arutelu) 18. detsember 2018, kell 23:58 (EET)

Lause "Ettevõtte asutamist korraldas Vello Lään" ei peagi olema sama, mis "Ettevõte asutas Vello Lään", sest viimane on väär, väites, et V. Lään oli ainuasutaja. Probleem algaski sellest, et algne lause esitas valeväiteid. Ja see hilisem parandus ka - lugege oma tekst ikka läbi ka pärast kirja panekut, et ei jääks sisse absurdi, nagu see "oli esimene raadiojaam, mis kaasas mehed, kes olid natuke varem asutanud ühe teise raadiojaama".--91.129.106.99 19. detsember 2018, kell 00:28 (EET)

Mis puutub allikatesse, siis 2 € eest peaks saama tutvuda AS Tartu Raadio asutamisjärgse omanikeringiga äriregistris. Peaks olema autoriteetne allikas küll.--91.129.106.99 19. detsember 2018, kell 00:34 (EET)

Algne lause oli "asutajaks oli Vello Lään", mis ei võrdu lausega "Vello Lään oli ainuasutaja". Et samas lauses olid ka Tartu linn ja Tartu maakond, siis see viitas võimalusele, et ka nemad on asutajad.

See teine raadiojaam asutati enne Eesti taasiseseisvumist, kui sõna "asutamine" üldse piraatraadiojaama puhul üldse kasutada saab. Niiet võiksid ise püüda sisulise toimetamisega tegeleda, mitte arutelulehel lahmida. Cumbril (arutelu) 19. detsember 2018, kell 00:51 (EET)

Loe tekst algusest peale rahulikult ja mõttega läbi. Väide on, et Raadio Tartu oli esimene eraraadiojaam pärast taasiseseisvumist. Ka piraatraadiojaam on raadiojaam (loe vastavat Viki artiklit), vaevalt see piraat riiklik raadiojaam oli. Seega lõpeta artikli kallal vandaalitsemine!--91.129.106.99 19. detsember 2018, kell 01:04 (EET)

"Asutajaks oli Vello Lään" jätab eksitava mulje, et ta oli ainuasutaja. Sest kontekstist ei selgu, miks teisi asutajaid ei mainita.--91.129.106.99 19. detsember 2018, kell 01:09 (EET)

Piraatraadiojaam "asutati" 1989 novembris ja lõpetas tegevuse 1990 veebruaris. Eesti taasiseseisvus 1991 augustis. Raadio Tartu asutati 1991. septembris. Kuidas väide "Raadio Tartu oli esimene eraraadiojaam pärast taasiseseisvumist" vale on? Cumbril (arutelu) 19. detsember 2018, kell 01:18 (EET)

Vaata, iseseisva faktina võib see ju tõele vastata, kuid viis, kuidas need nopped siia artiklisse kokku on topitud, loob eksitava mulje. Sul on mõni allikas ka, mis kinnitab, et Eestis ei tegutsenud muid piraatraadiojaamu, või on see originaaluurimus? Kui asutajaks olemise verb on ainsuses, siis samasse loetelusse ilma arvsõnata rohkemate isikute toppimine ei viita, et need teised võisid ka olla asutajad, eriti, kui need teised on teise verbi abil seostatud hoopis muuga. Kui asutajate ring on entsüklopeedilise väärtusega, siis tuleb selgelt nimetada kõik asutajad.--91.129.106.99 19. detsember 2018, kell 01:28 (EET)

Nüüd hakkab siis keerutamine peale. Kui keegi eksib faktidega, ja talle tõestatakse, et ta eksis, siis oleks ilus seda tunnistada, mitte keerutama hakata. Selline keerutamine näitab, et inimene ei hooli tõest, vaid ärapanemisest. Jah, artikli sõnastust saab parandada (mis puudutab raadiojaama asutajat jms) ja selles suhtes on ettepanekud ja arutelu teretulnud. Kuna sina oled siin Vikipeedias enamasti ärapanemise sooviga, siis jäävad su asjalikud mõtted, nii palju või vähe kui neid on, muu ärapanemise varju. Sind on raske tõsiselt võtta. Lõppkokkuvõttes see töötab sinu kahjuks, sa ei saa normaalselt kaastööd teha. Võiksid sellest aru saada ja oma suhtumist muuta. Teiste vandaalitsemises või valetamises süüdistamine ei ole OK ja selle peale võid bloki saada. Aga lõpuks on see su oma valik. Kui soovid, jätka nii. Cumbril (arutelu) 19. detsember 2018, kell 02:03 (EET)

Keerutamine hakkas pihta juba selle koma punktiks parandamise peale ipaadresside blokeerimise õigustamiseks, ja ega sa siiani taha tunnistada, et eksisid. Sina mind ei tunne ega tea, mis eesmärgiga ma wikipediale kaastööd teen. Sinu väide, et teen seda ärapanemiseks, on isiklik rünnak ja laim. Ma ei saa kedagi sundida end tõsiselt võtma, ega mina ka siin teatud isikuid eriti tõsiselt võta. Kas teiste ärapanemises süüdistamine on OK?--91.129.106.99 19. detsember 2018, kell 02:16 (EET)

Kenasti koos põhjendusega tehtud paranduse (korduv) tagasipööramine ilma vähimagi selgituseta on selge vandaalitsemine. Endal ripub üleval üleskutse, et osalege keeletoimetamises, aga kui püüad toimetada, hakkab mingi partisani vägikaikavedu!--91.129.106.99 19. detsember 2018, kell 02:22 (EET)

Kas ikka oli esimene eraraadiojaam taasiseseisvumise järel?

Artikli all viidatud Eesti raadiojaamade loend väidab, et MTÜ Viru Raadio alustas esimeste Viru Raadio saadetega juba 02.01.1991, ehk siis enne taasiseseivumist, ja kui nad ei teinud augustiputši ajal pikemat pausi, olid nad olemas taasiseseisvumise esimestest sekunditest peale. MTÜ peaks olema erasektor, isegi kui mõned Virumaa omavalitsused selles osalised olid.

Võimalik, et Raadio Tartu oli esimene kommertsraadiojaam (äriühingule kuuludes)--91.129.106.99 19. detsember 2018, kell 16:06 (EET)

Interrinde raadiojaam Nadežda ka vaevalt et riiklik raadiojaam oli. Iseasi, kas ta lõpetas tegevuse enne või pärast taasiseseisvumist. --91.129.106.99 19. detsember 2018, kell 16:11 (EET)