Arutelu:Tüvirakud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

kirjutise nimi ja ainsus[muuda lähteteksti]

Miks see kirjutise nimi peab olema mitmuses kui võiks olla Tüvirakk ? suwa 6. oktoober 2013, kell 13:23 (EEST)

kõnesolev märksõna on suunatud mitmuse alla--Bioneer1 (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 20:45 (EEST)
Suwa peab silmas, et võiks olla vastupidi. Ma ei näe samuti head põhjust mitmuse kasutamiseks. Pikne 8. oktoober 2013, kell 09:33 (EEST)

--K eigi (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 23:21 (EEST)

Siin artikli alguses määratletakse tüvirakud hulkraksete organismide rakkudeks aga taimed on ju ka hulkraksed, nendel on sarnane asi meristeem. nimelik 12. juuni 2017, kell 12:49

Seda peaks allikate järgi uurima. Saksa viki ütleb, et taimedel on tüvirakud tipmises meristeemis, aga peaaegu kõigist taimerakkudest saab kasvatada kogu taime.
Meristeem on kude, mitte rakk. Andres (arutelu) 13. juuni 2017, kell 15:40 (EEST)

Väike lisalugemine tüvirakkude teemal - artikkel ajakirjas Sirp (2017 aasta 15. detsember). Autor bioloog Siim Pauklin selgitab siin asjatundlikult teemat. Vältides terminoloogilist ülekuhjatust, ähmasust ja võhiku sisulist segadust suudab ta anda minu arvates päris tervikliku pildi teemast. Vikiartiklis on põhiline olemas aga puudub selline elementaarne osutus, et tavaliselt, looduslikult ilma inimese teadliku vahelesekkumiseta tüvirakk, millest on saanud diferentseerunud rakk (näiteks mingi koe spetsiifiline rakk) on pöördumatult muutunud. Muutunud rakust (ilma inimese sekkumata) enam kunagi algset tüvirakku ei teki. Kuigi DNA-s on see võime olemas, on loodus siin iseenesliku tagasipöördumise kindlalt tõkestanud/takistanud. Võiks öelda, et tagasipöördumise ees on raku enese võimaluste piirides ületamatu barjäär. Aja kulg on siin pöördumatu. Seda on kujundlikult hea võrrelda mäega (mäe tipp - organismi embrüonaalne arengustaadium), kus tipus on palju erinevaid võimalusi, suundi alla liikuda (rakkude diferentseerumine). Aga kui näiteks kivi veeremine mäe tipust on toimunud, siis kivi iseenesest enam tippu ei pääse. Seda tähendabki see (inimese poolt teadlikult/teaduslikult) indutseeritud seal terminis indutseeritud pluripotentne tüvirakk - uuesti algseks, võimeliseks programmeeritud rakk. Teine asi, mis puudub on viide ühele tähtsamale nullindate tüvirakkude uurijale Shinya Yamanakale (https://en.wikipedia.org/wiki/Shinya_Yamanaka), kes sel tüvirakuks programmeerimise teemal just Nobeli preemia sai. nimelik 14. veebruar 2018, kell 0:49

Lihtne, lapsik võrdluspilt..See sõna tüvi-(tüvirakud) osutab puudele, nende puhul lihtsalt arusaadavale põhiomadusele: tüvest (nagu tüvirakk) kasvavad ja hargnevad välja oksad ülespoole ja juured allapoole. (diferentseerunud rakud). Aga kasv ei toimu kunagi tagurpidi - okstest ja juurtest ei kasva kunagi tüvi. Puu elu on hargnedes kasvamine. Tagasi kokku, algsetesse, "kõikidesse" võimalustesse saavad pöörduda vaid uued seemned, pähklid, tõrud (nagu tüvede algmed, puude lähtepunktid). nimelik 18. veebruar 2018, kell 13:43