Arutelu:Tööriist

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

lihtsustab mingi eseme valmistamist

Mulle tundub see liiga kitsendavana. Kuidas on lood näiteks paberinoaga, millega raamatuid lahti lõigatakse, ja kammiga, millega juukseid silutakse? Ja kas triikraud ei ole tööriist? Andres 17. november 2006, kell 22:46 (UTC)
kas pastakas on tööriist? Või näiteks kustutuskumm? Kuidagi kummaline on triikrauda tööriistaks pidada, aga ilmselt ta seda on. Aga kahvel - too on seal tööriistade nimekirjas... Ja ahjuroop? Kas kõik tegevused, mida inimene teeb, on ikka töö? Formaalse tõlgenduse korral tuleks ilmselt kuklakratsimist või muude kehaosade sügamist tööks pidada...--Hendrix 6. juuli 2007, kell 17:47 (UTC)
Mina jätaksin nimetatute hulgat välja ainult kahvli. Andres 6. juuli 2007, kell 18:28 (UTC)
pakuksin sellise definitsiooni: "Tööriist on vahend, mis on ettenähtud töödeldava materjali struktuuri muutmiseks". Kamm ja kahvel oleksid abivahendid, nagu kark ja haarats. Triikimise käigus muutub riie siledaks - muudetakse struktuuri. Seega triikraud on tööriist. Lusikas oleks ka abivahend. Kahvel oleks ka abivahend, kuna on ette nähtud palukeste haaramise hõlbustamiseks, mitte aga struktuuri muutmiseks. Nuga aga on ette nähtud struktuuri muutmiseks, kuigi saab ka haaramiseks kasutada. Vesikahur on ette nähtud kivide purustamiseks - seega tööriist. Kas tank/miinipilduja on tööriist...?--Hendrix 14. juuli 2007, kell 11:02 (UTC)
aga kärbselapats oleks tööriist, kuna temaga mõjutatav objekt (kärbes) muutub kvalitatiivselt: elus asi muutub elutuks asjaks...--Hendrix 14. juuli 2007, kell 11:09 (UTC)
Näiteks kangiga nihutatakse esemeid, kusjuures nende struktuuri ei pruugita muuta. Sukavarrastega muudetakse lõnga asendit, muutmata selle struktuuri.
Mulle tundub Sinu ettepanek meelevaldsena. Andres 14. juuli 2007, kell 11:52 (UTC)
Riide struktuur ei muutu, kui triikides tekstuur siledamaks muutub. Sellise definitsiooni järgi poleks haamer või kruvikeeraja tööriistad - struktuur ei muutu.--Ken 14. juuli 2007, kell 11:53 (UTC)
Mina defineeriksin tööriista läbi selle, et ta muudab võimalikuks või lihtsamaks mingi ülesande sooritamise. Selliselt on tööriist defineeritud funktsiooni kaudu - ka oks võib olla tööriist, kui ta muudab selja sügamise lihtsamaks, või kivi, kui temaga saab naela sisse lüüa. Võimalik, et see definitsioon läheks liiga laiaks - igal juhul on kahvel hõlmatud. Tööriistade alla ei kuulu siiski osad masinad - arvan, et vähemalt algselt peaks tööriist kasutama inimese enda tööd (füüsikalises mõttes). See, et hiljem on puurile või vasarale mootor või suruõhk külge pandud, vajab muidugi seletamist. Miiniipilduja pole tööriist - ka selle aluseks olnud katapult kasutab siiski muud jõudu kui inimtekkelist. Katapuldis kasutatav vedrude või kangide süsteem aga on tööriist. Arvamusi?--Ken 14. juuli 2007, kell 11:53 (UTC)
Tundub, et seda sõna kasutatakse kitsamas ja laiemas tähenduses. Näiteks Aristoteles nimetas orje kõnelevateks tööriistadeks.
Jah, laiemas tähenduses nimetab Peeter Tulviste (kuigi vist mitte originaalis... võgotski?) keelt mõtlemisel tööriistaks.--Ken 14. juuli 2007, kell 12:34 (UTC)
Arvan, et me võiksime lähtuda traditsioonist. Alustuseks võiks keegi vaadata sõnaseletust EKSS-is. Andres 14. juuli 2007, kell 12:17 (UTC)
piinlik küll tunnistada, kuid EKSS ma webi versioonina ei leidnud.--Hendrix 14. juuli 2007, kell 13:58 (UTC)
Veebis seda pole, sellepärast palungi vaadata. Andres 14. juuli 2007, kell 13:59 (UTC)

EKSS: hrl. käes hoitav töötegemise riist. Müürsepa, aedniku tööriistad. Saag, kirves, haamer jt. puusepa tööriistad. Kaevuri tööriistadeks olid kirka, kang ja käsipuur. Tööriistu valmistama, kasutama. || PILTL vahend millegi saavutamiseks. Arvutiprogrammi tööriistade abil sai joonistada ja kustutada. Kirjaniku tööriist on sõna. Inimene on Jumala, kuradi tööriist. Ls. aiatööriist, ehitustööriist, puutööriist. Adeliine 15. märts 2011, kell 21:18 (EET)


Mehaanilised[muuda lähteteksti]

Käsitööriistad[muuda lähteteksti]

On tööriistad, mis viitakse täideks inimese või hobuste musklijõuga. Need oli laieli levinud enne elektri leiutamist. Ka tänapäeval kasutatakse käsitööriistad, näiteks kruuvikeerajad või tangid.

Elektritööriistad[muuda lähteteksti]

Elektritrelli kasutamiseks ei vaja inimese ega hobuse musklijõu

Elektri leiutamisega ning magneteffektide läbiuurimisega tulid elektritööriistad. Nende tööks pole vaja musklijõu ja võimsad elektrimootorid suurenevad nende tootlikkust ega norskmehaniismid võimaldavad tahkpinnade harimist.

Harimistööriistad[muuda lähteteksti]

On tööriistad, mis mõelnud pinnade harimise jaoks. Kui pind on mahe (nt,puu), siis kasutatakse terava otsikuga tööriistaid kui aga pind on tahk (nt,betoon), siis kasutatakse mehaanilisivigastuse püsiva metallidesulandi otsikutega tööriistu.

Võtsin selle välja, sest see on ebaloogiline ja kohati arusaamatu. Andres 30. november 2008, kell 17:45 (UTC)