Arutelu:Tõnu Luik

Luige puhul ei saa kuidagi mööda minna Heideggerist. Andres 8. detsember 2007, kell 10:57 (UTC)

Kui linna peal näete, tehke kähku pilti. Konverentsidel ta suurt ei käi ja loenguid vist ka enam ei loe, nii et tabamise tõenäosus on väiksem kui madukotkal. --Oop 31. oktoober 2011, kell 16:33 (EET)

See pilt kustutatakse Commonsist ära. Andres (arutelu) 29. september 2016, kell 09:05 (EEST)

Säherdune ennustus meenutab kunagise kirikuõpetajast tuttava juttu kirikukogust, mille vaheajal käinud ta kolleegiga pargis jalutamas. Kevadine aeg, leidsid puu alt pesast kukkunud linnupoja ja arutasid, kuidas ta nüüd pessa tagasi upitada. Märkamatult tulnud ligi uus peapiiskop, vaadanud ja ütelnud süngel häälel: "Ta sureb ära." Noortel kirikumeestel vajunud käed masendusest jõuetult rüppe. Sa kah selline rõõmurull, ju on peapiiskopisau ranitsas.

Tsitaadid

Luige enda tsitaate võiks pigem olla ja seisukohtade tutvustus, seda enam, et praegused nopped on mitme küsimärgiga. Esiteks: mis mõttes on üks lause ja selle all viidatud kaks lehekülge? Kas Matjus kordab sama lauset sõnahaaval või on see kahest kokku kleebitud? Teiseks: Kõivu tsitaat lõpeb hoolikalt valitud koha peal, sest järgmiseks avaldab Kõiv kahtlust, kas korraks loengutest läbikäimine ikka muudab midagi, kui ei ole hilisemat aastatepikkust filosoofilist läbikäimist ja diskussiooni. Luige enda tsitaadiga on kah paraku nii, et ÕIS ei ole avalik ega usaldusväärne allikas, selle sisu kipub takkajärele muutuma ning kursusetutvustuste autorsus ei ole üheselt selge (isegi kui hõllanduv stiil lõhnab tugevasti luikjalt).

---

Surmateadet ei leidnud. Andres (arutelu) 24. veebruar 2019, kell 09:33 (EET)

Miks sai osast "Välislinkidest" järsku "Kirjandus"? Tavaliselt on hoitud "Kirjanduse" all paberallikaid ja "Välislinkide" all veebilinke, praegu ei saa mina küll eristuskriteeriumist aru. --Ehitaja (arutelu) 2. märts 2019, kell 15:29 (EET)

Nõustun. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. märts 2019, kell 15:30 (EET)

Kõik need asjad on ju paberil olemas, lingid on pandud selleks, et lihtsam lugeda oleks. Andres (arutelu) 2. märts 2019, kell 18:28 (EET)

Mis see nüüd siis tähendab - et kui mingi veebiväljaanne on iial paberile trükitud - ajaleht, raamat, mis iganes -, siis peab see jääma kõigis artiklites "Kirjanduse" alla? Minu jaoks on see suhtumine üsna hämmeldav, aga paistab, et mõnes artiklis on seda veel juurutatud. See koht siin jääb mulle aina võõramaks, minu aeg Vikipeedias hakkab vist tõesti ümber saama. --Ehitaja (arutelu) 5. märts 2019, kell 17:25 (EET)

Kõik, mis kirjanduse all on, on isegi viidetega trükistele, mitte veebiväljaannetele. Miks ta siis kirjanduse alla ei mahu? Paljusid raamatuidki on võimalik veebist lugeda. Mis siis üldse kirjanduse alla peaks käima? Minu meelest ei ole sobiv eristada selle järgi, kas link on antud või mitte. Minu meelest on mõeldud nii, et välislinkide all on sellised asjad, mis on ainult veebis. Miks üldse eristama peaks? Minu meelest on üks asi, mis välislinkide puhul on teistmoodi, et seal võib olla muutuv ja interaktiivne sisu, kirjandus aga tähendab avaldatud muutumatuid tekste. Andres (arutelu) 6. märts 2019, kell 10:31 (EET)