Arutelu:Sovetiseerimine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kas tõesti sovetiseerimine puudutab ainult majanduskorda? Andres (arutelu) 27. november 2013, kell 13:18 (EET)Vasta[vasta]

Mulle tundub, et see järjekordselt pole hea allikas. --Epp 27. november 2013, kell 13:19 (EET)Vasta[vasta]
Probleemiasetus taandub ilmselgelt sellele, kuidas saadakse aru Vikipeedia, aga tegelikult elu toimimisest üleüldse. Tõendamine sõltub reeglitest. Näiteks võib kohus mitte arvestada tõendit, mis on saadud valedel alustel. Iseenesest ei tähenda ju kõlbmatu tõend, et süütegu ei ole toime pandud. Selmet Bioneer1 kallal hurjutada, tuleks esmalt reeglid paika panna ja kui nad on paigas, siis vastavalt toimida. Näiteks on seal kirjas "Erinevalt avaliku autorkonnaga teatmeteostest ei ole meil võimalik viidata tegijate autoriteedile" ja "Artikli muutmise asemel võib ka mõne väite vaidlustada, viidates usaldusväärsele allikale". Muidugi on seal tegemist tautoloogiaga, sest usaldusväärne allikas defineeritakse seal kui informatsiooni, millele saab viidata, mida saab vaidlustada kasutades usaldusväärset allikat (noh, ja nii edasi). Võib-olla tasuks riik enne üles ehitada, kui et hakata politseinikku mängima. --kanakukk (arutelu) 4. aprill 2015, kell 22:49 (EEST).Vasta[vasta]
Praegusel juhul on viidatud allikas definitsioon, mille kohta on üldteada, et see on liiga kitsas, ja see teadmine kahandab allika usaldusväärsust vähemalt selles suhtes, et sealseid definitsioone saaks Vikipeediasse üle võtta. Tolles allikas on niisugune definitsioon võib-olla sellepärast, et seal on huvikeskmes majandus. EKSS-i järgi on sovetiseerimine nõukogulikuks muutmine. Usaldusväärsus on suhteline ja astmeline. EKSS on umbes sama usaldusväärne allikas nagu Mereste leksikon.
Kuidas siin tautoloogiaga tegu on, ma ei saa aru. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 04:00 (EEST)Vasta[vasta]
Ainus kriteerium, mille järgi Vikipeedia usaldusväärset allikat hindab, on Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine järgi asjaolu, et informatsioonile saab viidata. Ei ole öeldud, et usaldusväärsem on allikas, mille tegijate teaduskraad on kõrgem või mille toimetajate kolleegium on suuremaarvulisem jne, on koguni rõhutatud et "Erinevalt avaliku autorkonnaga teatmeteostest ei ole meil võimalik viidata tegijate autoriteedile". Noh, aga siis jääbki usaldusväärsest allikast veel usaldusväärsema allika eristamiseks Andrese "siin pole ju mõistlikku kahtlust" ja kellegi teise revolutsiooniline südametunnistus.
Kui usaldusväärne allikas on allikas, millele saab viidata, ja sellest usaldusväärsem allikas on allikas, millele saab viidata, ja viimasest usaldusväärsem allikas on allikas, millele saab viidata, siis minu meelest võib selle küll tautoloogia kategooriasse liigitada. Niisiis on ikkagi tarvis kriteeriume, mis aitaksid otsustada suurema usaldusväärsuse osas.
Näiteks SIIN on öeldud: "Perhaps the easiest way to make your writing more encyclopedic is to write about what people believe, rather than what is so" (Jimbo Wales). Võib-olla ikkagi ei tasu sellise entsüklopeedia puhul, mis on avatud väga paljudele kaastöölistele, hakata taga ajama mingisugust minu ja ainult minu enda tõde, vaid leppida arvamuste paljususega? Epp teeb muidugi niipalju õigesti, et märgib ära, et siin oleks tarvis allikaid (ka minu arvates on sovetiseerimine midagi rohkemat, kui lihtsalt majandussüsteemi juurutamine), mis avavad nähtuse sügavamalt, aga kui Bioneer1 otsustab kasutada allikat, mis on reeglitega lubatud, siis ta ei ole ka midagi valesti teinud. --kanakukk (arutelu) 5. aprill 2015, kell 16:33 (EEST).Vasta[vasta]
Üks põhilisi viise Vikipeedia sisu usaldusväärsuse tagamiseks on artiklite varustamine viidetega informatsiooni allikale. See annab kõigile võimaluse öeldut kontrollida ning otsustada selle usaldatavuse üle. Mina küll ei ole siit välja, et kõik viidatavad allikad on usaldusväärsed. Siin on ju öeldud, et viide võimaldab kõigil öeldut kontrollida ja otsustada selle usaldatavuse üle. Minu meelest on praegusel juhul selge, et hoolimata viidatusest ei ole öeldu piisavalt usaldusväärne. Ma viitasin ka teisele allikale, kus on teistmoodi öeldud. Ja sellest pole üldse juttu olnud, kas keegi tegi midagi reeglite järgi või mitte. Ma lisaksin soovituse, et tuleks kasutada mitut allikat ja neid omavahel võrrelda. Kas Sa tahad öelda, et Sinu meelest on ka siin liiga kitsas definitsioon, aga Sa usaldad allikat rohkem, sest sellele saab viidata? Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 17:53 (EEST)Vasta[vasta]

Samas on definitsioonis ju öeldud: ..."okupatsiooni või ideoloogilise mõju alla sattunud...". Võibolla oleks vaja mingit täpsustust, kuidas see "sattumine" tavaliselt toimus? --Toon (arutelu) 5. aprill 2015, kell 17:09 (EEST)Vasta[vasta]