Arutelu:Sodiaak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Neitsi lingi taga on astronoomiline tähtkuju, skorpioni lingi taga astroloogiline. need peaksid eraldi artiklid olema küll, kuid kuidas need siia artiklisse õigesti linkida? peaks siis kahtemoodi linkima, eksole. tabelist, eeldan. kuid mis lahtritest siis? --avjoska 7. mai 2007, kell 05:30 (UTC)

Probleem jah. Pakun, et tabelist linkides peaks tulema ikka astronoomiline tähtkuju ette. Ja tolle astronoomilise tähtkuju artikli päises peaks olema täpsustusmärge: Neitsi märgi astroloogia kohta vaata artiklit Neitsi (astroloogia). Praegune Skorpioni artikkel tuleks teisaldada uuea pealkirja alla siis, Skorpion (astroloogia) ning sinna päisesse kirjutada täpsustusmärge: Skorpioni tähtkuju astronoomia kohta vaata artiklit Skorpion (tähtkuju). Ning edaspidi kõigi teistega samuti. See oleks vast kõige loomulikum. Astroloogias ju nagunii räägitakse pigem "märkidest" ("sodiaagimärkidest") ning astronoomias ikkagi "tähtkujudest". --Lulu 7. mai 2007, kell 06:19 (UTC)
Õigupoolest on isegi kolm mõistet: tähtkuju, sodiaagimärk kui niisugune ja astroloogiline sodiaagimärk. Panin viimase praegu "märgi" alla, aga võib-olla tõesti peaks panema "astroloogia" alla. Siiski on ju tähtkuju mõiste põhimõtteliselt ka astroloogias olemas. (Ma ei räägi sellest, et märke eksitavalt nimetatakse tähtkujudeks.) Andres 7. mai 2007, kell 06:34 (UTC)

Viimase kahe ja poole tuhande aasta jooksul on pööripäeva punkt nihkunud 36 kraadi, täpselt kümnendiku sodiaagiringist ehk tervelt kuu aja võrra. Seega on muutunud ka tähemärgid.

Andres 11. detsember 2007, kell 16:22 (UTC)

Sodiaak lehekülje muutmine[muuda lähteteksti]

Tuginedes vanale pakuksin aruteluks täiesti uue ja ülevaatlikuma lehekülje variandi: Tommy, 04.10.2009, UTC

Sodiaak[muuda lähteteksti]

ld. keeles zōdiacus; kr. keeles ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) – loomaring

on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikaadist [1].

Ajalugu

Sodiaagile põhimõtteliselt sarnast süsteemi tunti juba mõned tuhanded aastad e.m.a. nii Egiptuses kui ka Babüloonias. Sodiaagis järgivad päikese teekonda ka teised päikesesüsteemi planeedid. Kreeka astronoomid arvestasid sodiaagirõngal Päikese, Kuu, Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ning Saturni liikumist. Ekliptikas on tegelikult esindatud 13 tähtkuju, kuid ka mitmete teiste tähtkujude (näiteks: Vaal) nurgad asetsevad ekliptika lähedal ja tihti just Kuu liigub läbi nende tähtkujude.

Kreeka astronoom Hipparchos [2] (kr. keelesἽππαρχος, Hipparkhos, 190 - 120 e.m.a.) pidas varasemat sodiaagi käsitlust korrapäratuks ning otsustas selle jagada 12 võrdseks osaks. Kreeka astronoomide tähelepanekul viibis päike keskmiselt 30 päeva just peamiselt 12 sodiaagi tähtkujus. Sodiaagi iga osa – sodiaagimärke, asuti hellenistliku astronoomia tava järgi nimetama loomade ja mütoloogiliste olendite nimedega. Sodiaagi laiemalt tuntuim tänapäevane kasutusvaldkond on astroloogia, milles määratletakse sodiaagi järgi päikese ja teiste taevakehade asukoht sündmuse toimumise hetkel.

Beit Alpha.jpg

/'thumb'/'right'/'See 6. sajandist pärit mosaiik sünagoogi esisel kõnniteel sisaldab Kreeka-Bütsantsi elemente, Beit Alpha']

Ecliptic path.jpg

/'thumb'/'right'/'Maa oma orbiidil ümber Päikese põhjustab Päikese liikumise taevasfääril mööda ekliptilist trajektoori (punane joon), mis on ekvaatori suhtes kaldu (sinine joon)']


Lunisolaarse pretsessiooni mõju Sodiaagile

Maakera on mittekorrapärase sfäärilise kujuga (nn. „hammustatud õun“)[3], mis pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Päikese ja Kuu gravitatsioonijõu toimel Maa pöörlemistelje asend ajas muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi ligikaudu 26 000 aastaga. Pretsessiooni[4] efekti toimel muutub aastate jooksul päikese ja planeetide asukoht sodiaagimärkides. Pretsessiooni esmaseks avastajaks peetakse Hipparchost, kuid troopiliste ja sideeriliste pööripäevade erinevust kirjeldas juba 280 e.ma. kreeka matemaatik ja astronoom Aristarchus [5] (kr. keeles Ἀρίσταρχος, Arístarchos).

Ca. 600 e.m.a. kevadisel pööripäeval asus astroloogide jaoks oluline null punkt Jäära tähtkujus ning seda tähistatakse nn. „esimene punkt Jääras“, mille järgi asuti arvestama, et esimesed 30° pärast „esimest punkti“ asus Päike Sõnni tähtkujus, järgmisena Kaksikute tähtkujus, jne.

Viimase 2500 aasta jooksul on pretsessiooni mõjul see kevadise pööripäeva nn. „esimene punkt Jääras“ liikunud 36° võrra, mis tähendab, et tähtkujud on liikunud peaaegu terve kuu võrra edasi. Näiteks need inimesed kes on sündinud 21. Märtsi ja 19. Aprilli vahel ja loevad ennast Jäära tähtkujus sündinuks peaksid teadma, et Päike ei asu enam nende sünnihetkel selles tähtkujus vaid on vaadeldav Kalade tähtkuju taustal.

Sodiaagimärgid

Tegelikud astronoomilised kuupäevad, täpsustatud alates 2000. a

  • Jäär

19. aprill - 13. mai

  • Sõnn

14. mai - 19. juuni

  • Kaksikud

20. juuni - 20. juuli

  • Vähk

21. juuli - 9. august

  • Lõvi

10. august - 15. september

  • Neitsi

16. september - 30. oktoober

  • Kaalud

31. oktoober - 22. november

  • Skorpion

23. november - 29. november

  • Maokandja

30. november - 17. detsember

  • Ambur

18. detsember - 18. jaanuar

  • Kaljukits

19. jaanuar - 15. veebruar

  • Veevalaja

16. veebruar - 11. märts

  • Kalad

12. märts - 18. aprill


Viited

1. Heino, Eelsalu. AJASTULT AJASTULE, 1985, ID: 10054552 2. MUL.APIN. See also Lankford, John History of Astronomy Routledge 1996 ISBN 978-0815303220P. 3. Hugh Thurston, Early Astronomy, (New York: Springer-Verlag, 1994), p. 135-137. Scientifically Dating the Constellations 4. Richard Hinckley Allen, Star Names: Their Lore and Meaning (New York: Dover Publications, [1899] 1963), Vol. 1, pp 213-15 5. David Chilton, 1987, 1990. Days of Vengeance: An Exposition of the Book of Revelation. Ft. Worth, TX: Dominion Press. ISBN 0-930462-09-2. 6. MUL.APIN; Peter Whitfield, History of Astrology (2001); W. Muss-Arnolt, The Names of the Assyro-Babylonian Months and Their Regents, Journal of Biblical Literature (1892). 7. B. L. van der Waerden, "History of the zodiac", Archiv für Orientforschung 16 (1953) 216–230. 8. Powell, Robert, Influence of Babylonian Astronomy on the Subsequent Defining of the Zodiac (2004), PhD thesis. 9. Pedro Braganca. http://www.livescience.com/strangenews/your-astronomical-sign.html; 23.10.2007, art. Your Astrological Sign May Not Be What You Think It Is

Kui see tekst on vana edasiarendus, siis miks mitte. Aga miks praegune sodiaagimärkide tabel ei kõlba? Andres 4. oktoober 2009, kell 11:00 (UTC)
Palun püüa ka aru saada meie siselinkide ja viitamise tehnikast. Andres 4. oktoober 2009, kell 11:01 (UTC)
Viidetes tuleb töö pealkiri anda originaalkeeles. Andres 4. oktoober 2009, kell 11:11 (UTC)


Vana tabel kõlbaks aga ei oska seda linkida. Samuti ei tule välja piltide sisetamine. Tommy, 4.10.2009, kell 14,18
Tabel on juba olemas. Sul ei ole tarvis seda uuesti teha, jäta see lihtsalt alles. See kehtib ka kõige muu kohta, mis juba olemas on.
Milliseid pilte Sa tahad kasutada? Andres 4. oktoober 2009, kell 11:25 (UTC)
Ingliskeelses wikis on Zodiac lk. need pildid olemas täpselt nende nimedega mis txtis kirjas, lisaks oleks informatiivne lisada ka kolm pilti, mis saadaval Livesciencse ajakirjast millise artikli link on viidetes 9-s. Tommy 4.10.2009, kell 14,41
Kaks pilti hakkasid tööle, ma ei leidnud kolmandat.
Mujalt võetud piltide kasutamiseks peab olema luba. Andres 4. oktoober 2009, kell 11:45 (UTC)

Selge siis neid ei lisa. Koostan esimest lehekülge ja oskused puuduvad. Kas muudate lehekülje ise ära? Kuidas lisada piltide allkirjad, neid praegu piltidel pole? Tommy 4.10.2009. kell 14.52

Me võime seda muidugi ise teha, aga katsetamine ei teeks paha, sest muidu ei saa asja selgeks. Andres 4. oktoober 2009, kell 11:57 (UTC)
Panen esimese lõigu sisse. Andres 4. oktoober 2009, kell 11:58 (UTC)

Varasem tekst:

Sodiaaki läbivad ka teised päikesesüsteemi planeedid. Algselt tehti kindlaks selle rõnga läbimõõt nii, et rõnga sisse jääksid Päikese, Kuu ja viie iidsetel aegadel teada olnud planeedi (Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni) orbiidid. Ekliptikal on 13 tähtkuju, kuid kui Kreeka astronoom Hipparchos (190-120 a. eKr) nägi sodiaagi korrapäratust, otsustas ta sodiaag jagada 12. võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli - neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks. Sodiaagis on tähtkujusid rohkem, kuna mitme tähtkuju nurgad on ekliptika lähedal, seda ületamata. Neist ekliptikale lähim on Vaal.

Kuigi iga sodiaagimärk katab ekliptikast 30 kraadi, kulub Päikesel tähtkujude läbimiseks erinevalt palju aega. Näiteks Neitsi tähtkuju läbimiseks kulub Päikesel 45 ööpäeva, Skorpioni tähtkuju läbimiseks aga ainult 6 ööpäeva.

Andres 4. oktoober 2009, kell 15:06 (UTC)

Kas kirjandus on kasutatud kirjandus? Mis tähendab MUL.APIN ja milleks "see also"? Andres


Panin nagu viited täpsustuslehtede jaoks, uskudes, et ega Zodiaci kohta primaarset tähendust ei ole. Või on? -- Ahsoous 22. oktoober 2010, kell 00:26 (EEST)