Arutelu:Sisemajanduse kogutoodang

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Võiks ümber suunata pealkirja "sisemajanduse kogutoodang" alla. Andres 10. mai 2006, kell 20.59 (UTC)

On majandusinimesi kes eristavad toodangut ja produkti (siis SKT ja SKP). Ma ei ole siiani vahest aru saanud aga ehk peaks katsuma enne ümber suunamist asja omale selgeks teha. Ott 10. mai 2006, kell 22.29 (UTC)
Jah, käibel on erinevad terminid, keelemeeste soovitus on "toodang". Kõik teised väljendid saab ühe alla ümber suunata. Arvan, et parem on, kui pealkiri ei ole lühend. Andres 11. mai 2006, kell 05.06 (UTC)
Peale lühikest uurimist selgus, et mõned meie majandusteadlased ja -õpikud teevad vahet SKT-l ja SKP-l võttes esimeses arvesse ka vahetoodangu (vahe ei ole siis lihtslat eelistatud sünonüümis vaid põhimõtteline, SKP=GDP, SKT midagi hoopis muud). Kuid konsensust selles osas ei ole. Ma ise ei näe praegu mõtet sellist vahet teha, sest ma ei näe vahetoodangut sisaldaval summal majandusteoreetilist olulisust (ei oska isegi välja mõtelda inglisekeelset vastet sellele eristet SKT-le). Ainus koht, kus sellist asja kasutatud, on Nõukogude Liidu makroarvestuses. Kui tekib sobiv moment, siis arutlen selle üle veel asjaosalistega, võibolla õnnestub neil mind ümber veenda.--Seppo 8. november 2007, kell 02:36 (UTC)
Kui terminikasutuses on lahknevusi, peavad need ka siin kajastuma. Andres 9. november 2007, kell 14:14 (UTC)

SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid hindu (baashindu) kasutades kokku kõigi antud territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus (või analoogiliselt tarbitud toodang või teenitud tulu).

Lause jääb kuidagi segaseks.--Mona 11. mai 2006, kell 07.06 (UTC)

need viimase autori parandused on kuidagi kummalised Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud ja/või teeb vahet SKT ja SKP vahel nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud, (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka põhjus, miks Nõukogude aegne statistika ei ole võrreldav tänasega) ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis. Teiste arvates ei ole sellisel vahetoodangu eraldi arvestamisel majanduslikku sisu, mistõttu puudub ka vajadus erineva termini jaoks. Tavkasutuses on SKP ning SKT ekvivalentsed (Eesti Keele Instituut soovitab SKT-d) ning arvestavad üksnes lõpptoodangu hulka.

See, kas öeldakse "produkt" või "toodang" on sama vahe kas öeldakse "turundus" või "marketing". See, et mõni on teadlane ja midagi ei tea, pole antud hetkel ka oluline. Misasi see vahetoodang on? Segane jutt, et nõuka ajal oli midagi ja vahelduseks inglisekeelseid termineid. Teen ettepaneku see jutt ära koristada või allapoole pealkirjaga "keeleteaduslikud vaidlused" tõsta.--Kinks 11. veebruar 2008, kell 09:01 (UTC)

No anna tuld, Kinks - sai vist selgitusse pandud, et parandage julgelt, sügaval öö ajal kirjutet asi. Terminid, mida kasutan, on majandusteaduslikud ja peaksid olema tuttavad baaskursuse läbinule, kuigi ehk tõesti tavakasutuses võõrad. Majandusteadlased, kellevahelisele vaidlusele vihjan, on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusteooria professorid ehk siis selle ala keelekujunduse akadeemilised liidrid Eestis. Kuigi see on ka siin vaidluse koht, teevad tänase seisuga minuteada kõik TÜ poolt välja antud ja välja antavad õpikud seda vahet ja kasutavad GDP tähenduses SKP-d ja mitte SKT-d. Olen muuseas prof. Kaldaruga, kes selle vahetegemise taga on, selle (minu hinnangul viljatu) vahetegemise teemal vestelnud, kuid seni pole konsensust saavutatud. --Seppo 11. veebruar 2008, kell 09:47 (UTC)

Sellest SKP-SKT vahest[muuda lähteteksti]

Äkki paneks selle SKT-SKP vahe hoopis allmärkuseks kuidagi tõepoolest, sest tavakasutuses tõepoolest mingit vahet ei tehta, ning mulle tundub, et varsti ei tehta vahet ka Tartu Ülikoolis? Seda enam, et EKI on oma seisukoha kah ütelnud. Seetõttu pole tegemist nagu kõige olulisema teemaga. --Seppo 11. veebruar 2008, kell 18:02 (UTC)

Kas GDP (PPP) või GDP (nominal) on eesti SKT vaste? Alts 14. mai 2011, kell 13:07 (EEST)[vasta]


SKT on GDP vaste. Kui muudmoodi pole mainitud, siis SKT kasvu korral räägitakse alati reaalkasvust, SKT suuruse korral tavaliselt nominaalsuurusest (teisendatuna ametliku valuutakursi alusel). GDP (PPP) on hinnatasemega korrigeeritud SKT tase - riikide majandusaktiivsuse taseme võrdlemisel on see kõige olulisem ja levinum number (see annab umbkaudselt võrreldava hinnangu sellest, kui palju inimesed endale lubada saavad oma toodangu müügist saadava papi eest), mistõttu teinekord unustatakse see "hinnatasemega korrigeeritud" sinna ette ütlemata, või öeldakse kuskil kõrvalmärkuses ning jätkatakse lihtsalt SKT-st rääkides. SKT nominaalkasvu korral öeldakse alati selgelt välja, et tegu nominaalkasvuga (seda kasutatakse äärmiselt harva, tavainimene ei näe seda kunagi elus, kuid see on oluline näiteks laenukoormuse muutumise hindamisel).

Seppo 2. juuli 2011, kell 03:13 (EEST)[vasta]


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 03:49 (EEST)[vasta]


Katkine link 2[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 03:50 (EEST)[vasta]