Arutelu:Sirje Kingsepp/Arhiiv3

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tegevus publitsistina[muuda lähteteksti]

Mina igatahes kirjutaksin siin lähemalt Sirje Kingsepa publitsistitegevusest, tuues ära ka tema seisukohad ning argumendid. Andres 4. veebruar 2008, kell 07:40 (UTC)

Andmete kogumine[muuda lähteteksti]

Kus on seal seaduses punkt, et vikipeedial on õigus andmeid koguda, kui andmesubjekt sellega nõus ei ole? Samuti on vikipeedias teadmata, kes on vastutav andmete töötlemise eest, kuna administraatorid on anonüümsed (õnneks aga piisavalt edevad, et neid on võimalik tuvastada). Kui meedial ei ole õigus sünnipäevaõnnitlusi nimeliselt teha, siis kuidas saab vikil olla õiguseid veel rohkemate andmete töötlemiseks ilma subjekti nõusolekuta? Kuna sel aastal seadus muutus, siis pole mingit probleemi viki mõnda administraatorit kohtusse kaevata. Kas ei oleks lihtsam see artikkel kustutada? Antud isiku puhul ei ole tegemist isegi avaliku teenistujaga ja igasugune avalik huvi peaks täiesti puuduma.--Kinks 4. veebruar 2008, kell 15:35 (UTC)

http://partei.blogspot.com/ postitus 11. augustist 2007 --> Eesti Vasakpartei Keskjuhatusse kuuluvad: Enn Ehala, Enn Narusk, Katre-Liis Ojamaa, Malle Salupere, Sirje Kingsepp ja Taivo Rist. Kes ta siis on? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.35.132 (arutelukaastöö).

Sirje Kingsepp lahkus poliitikast, kuid erakond loeb (või luges) teda endiselt oma juhatuse liikmeks. Andres 4. veebruar 2008, kell 17:17 (UTC)
Kinks, wikipedia ei tegele andmete töötlemisega isikuandmete kaitse seaduse mõistes. Kas andmekaitse inspektsioon ei selgitanud seda Sulle? Teiseks, seaduse §12 ütleb, et "Kui andmesubjekt on andmed avalikustanud ise... siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve." (paradoksaalne, sest tegelikult töötlemisega ei tegeleta). See, et Sa siin wikipediaga sõdid on võrreldav Google'iga sõdimisega, et nad Sinu nime otsingumootorisse kirjutajale enam vastuseid ei annaks. Sünniaja oled Sa ise avaldanud valimiskomisjonile (vms organile), kes on selle avalikult välja pannud vastavalt seadusele (Kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise kord Riigikogu valimistel §20), nii et Sind võib raadios sünnipäeva puhul õnnitleda. --Ken 4. veebruar 2008, kell 16:24 (UTC)
Minu meelest Kenil on õigus. Ainult et sünnikuupäev ei kuulu minu meelest vabatahtlikult avaldatu, vaid seaduse kohaselt avaldatu alla.
Kinks, kas selles artiklis on mingit infot Sinu kohta, mida Sa pole vabatahtlikult avaldanud? Andres 4. veebruar 2008, kell 17:09 (UTC)
Kui on tegemist erakonna endise juhiga ning publitsistiga, siis on isik minu meelest küll piisavalt tähelepanuväärne, et temast artikkel kirjutada. Andres 4. veebruar 2008, kell 17:17 (UTC)
1 asi on see, kui inimene teeb googlis otsingu ja saab sealt hulk infot. Teine asi on see kui kõik need killud on kokku kogutud, süstematiseeritud ja ühele leheküljele avalikku internetti ülesse pandud. Kui see ei ole andmetöötlus, siis mis see on? Olenemata sellest, kust viki need andmed on saanud, on § 11(4) "Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi." Kas neid andmeid siin on võimalik tehniliselt ära koristada, kas see nõuab suuri kulutusi? Ei, seega peab viki need kokku kogutud andmed subjekti nõudmisel ära koristama hoolimata sellest, kuidas ja kust ta need sai. See kuidas ja kust ta need sai on veel eraldi keiss ja kui ma sellega kaebama lähen, siis tuleb vikil hoopis rohkem artikleid ära koristada kui ainult see siin.--Kinks 4. veebruar 2008, kell 17:35 (UTC)
Kodanik Kingsepp, kas te näiteks Eesti Entsüklopeediaga protsessiksite samamoodi kui nad julgeksid Teist kui avaliku elu tegelasest artikli avaldada?
Minule on näiteks hiljuti anonüümsete allikate vahendusel teatavaks saanud, et kui Teie tegevust kajastav artikkel Teie tegevuse tulemusel peaksid kaduma, siis ilmub see varem või hiljem täpselt samasugusel kujul USA ja Venemaa serveritesse, kust Teil selle kõrvaldamist enam võimalik nõuda ei ole. Vähemalt mitte Teile taskukohaste kuludega. Nii et mulle näib, et interneti suukorvistamist Teil eriti edukalt korraldada ei õnnestu, aga kuna asi ei puutu minusse, siis ei hakka püüdma ka Teile mõistust pähe panna. Tuuleveskitega võitlejaid peab ju ka leiduma. -- Toomas 4. veebruar 2008, kell 18:34 (UTC)
Mis puutub "Eesti entsüklopeediasse", siis sealt ei saa andmeid enam kustutada, Vikipeediast aga saab. Selles on vahe.
Artikkel on niigi juba USA serveris. Mina kui mittejurist ei oska kohtualluvust määratleda, aga arvan, et seda tuleks menetleda sealsete seaduste järgi.
Peaksime püüdma asja rahulikult selgeks rääkida, mitte konflikti lõkkele puhuma. Andres 4. veebruar 2008, kell 19:04 (UTC)
Kohtusse kaebamiseks on kontaktaadress olemas: Vikipeedia:Tiitelandmed. Viidatud §11 (4) ütleb selgelt "kui seadus ei sätesta teisiti". Seadus sätestab teisiti juba mainitud §12 (1) – "siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve." Ka andmete kustutamine on töötlemine, kas kasutajal Kinks on selleks andmesubjekti nõusolek? --Ken 4. veebruar 2008, kell 18:55 (UTC)

Väljavõte seadusest[muuda lähteteksti]

Seal on juttu teistest paragrahvidest, mitte teistest lõigetest. Selles paragrahvis on muu hulgas öeldud:

(1) Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.

(2) Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

(3) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll.

(4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatule on andmesubjektil õigus esitada käesoleva seaduse §-des 21–23 sätestatud nõudeid.

Tõlgendamine[muuda lähteteksti]

Vikipeedia ei ole isikuandmete avalikustaja, vaid ainult nende töötleja. Seetõttu ei ole siin asjakohane lõige 3. Asjakohane võib olla lõige 4, millele Kinks viitabki. Siin saab vastu vaielda ainult lõikele 2 viidates. Ülekaalukas avalik huvi on minu meelest küll olemas, aga kas on tegemist meediaga ning ajakirjandusliku eesmärgiga? Andres 4. veebruar 2008, kell 19:16 (UTC)
Lõige 4 kohaselt saab Sirje Kingsepp nõuda vaid andmete töötlemise lõpetamist (artikli lukustamist), mitte andmete kustutamist. --Metsavend 4. veebruar 2008, kell 19:30 (UTC)
Ka andmete säilitamine on andmete töötlemine. Andres 5. veebruar 2008, kell 07:48 (UTC)

Minu tagasihoidlik arvamus:

1) §1 lg 1 ütleb, et "Seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele."

Kingsepa eraelu on antud artiklist väljas.

2) Nagu juba õigesti viidatud, toetub artikkel andmetele, mida Kingsepp on avaldanud ise ning mis seega ei kuulu seaduse kohaldamisalasse §11 lg. 1 alusel. Rõhutan, et § 11 lg. 1 tunnuste hulka ei kuulu isiku poolt andmete jätkuv ning vältav avaldamine, vaid ühekordne avaldamise fakt. Seega on Kingsepa CV andmete kasutamine õiguspärane, kuna Kingsepp on selle iseavaldanud oma kodulehel ning kodulehe hilisem mahavõtmine ei mängi rolli. Seda on ka eelnevalt korduvalt selgitatud.

3) Entsüklopeedia puhul on andmete avalikustamise lõpetamise välistav tingimus § 11 lg. 4 ("see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi"). Wikipedia puhul sellist välistavat tingimust pole.

4) §15 lg. 1 ütleb meile:

"Kui isikuandmete allikaks ei ole andmesubjekt, peab isikuandmete töötleja pärast isikuandmete saamist, parandamist või enne isikuandmete edastamist kolmandale isikule tegema andmesubjektile viivitamata teatavaks töödeldavate isikuandmete koosseisu ja allikad ning käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed."

See tähendab, et kui kellestki tehakse Vikipeediasse artikkel, siis tuleb seda isikut teavitada. Mis minu arvates on kõigiti hea nõu. Samuti väärib märkamist §21 lg. 1, mille järgi andmesubjektil on õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. See tähendab, et Vikipeedial pole õigust ülal hoida eksitavat teavet, mille andmesubjekt on tõendatult ümber lükanud. Antud juhul seda minu teada toimunud ei ole, andmesubjekt ei ole avaldanud artikli andmetega vastuolus olevaid faktiväiteid. --Kriku 4. veebruar 2008, kell 22:16 (UTC)

§ 11 lg 1 ei jäta andmesubjekti poolt avalikustatud andmeid seaduse kohaldamisala alt välja, vaid ütleb, et sel puhul ei ole kohaldatavad seaduse teised paragrahvid, (selles on küll vastuolu, sest allpool viidatakse paragrahvidele 21 jj)).
Tundub tõesti, et seaduse seisukohast pole oluline, kas andmete allikas on maha võetud või mitte. Leian aga, et Vikipeedias pole mõtet tugineda mahavõetud allikatele, sest kui muud infot pole, ei ole see info oluline.
§15 lg. 1 Vikipeedia puhul ei kohaldu, sest meie ainult töötleme juba avalikustatud andmeid. Seega ei näe seadus meile ette kohustust ansdmesubjekte teavitada. Andres 5. veebruar 2008, kell 08:10 (UTC)
Minu arvates täpselt seda §15 lg. 1 eeldus ütlebki - "kui isikuandmete allikaks ei ole andmesubjekt". §15 lg. 1 ei näi käivat esmaavaldamise, vaid mistahes töötlemise kohta. Või vähemalt nii saan mina sellest aru. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 11:28 (UTC)
Ta ei käi juba avalikistatud andmete töötlemise kohta. Andres 9. veebruar 2008, kell 12:01 (UTC)
Mis alusel sa seda väidad? --Kriku 9. veebruar 2008, kell 12:37 (UTC)
§ 11 lg 1. Andres 9. veebruar 2008, kell 13:43 (UTC)
Jah, juhul, kui andmesubjekt on ise oma andmed avalikustanud, on asi selge. Aga kui Vikipeedia tsiteerib allikat, mille andmed ei pärine andmesubjektilt? Selle kohta sinu viidatud norm ei käi. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 15:33 (UTC)
On meil siin siis sellist allikat? Andres 9. veebruar 2008, kell 15:50 (UTC)
Vahest ainult see, kus räägitakse erakonna reaktsioonist Sirje Kingsepa lahkumisele. Aga see ei sisalda ka Sirje Kingsepa isikuandmeid, vaid andmeid erakonna tegevuse kohta.
Ei, see mu jutt ei käinud käesoleva artikkuli kohta, vaid üldiselt. --Kriku 10. veebruar 2008, kell 09:51 (UTC)
Ja jällegi, kui avalikustamine on toimunud meedias avalikkuse ülekaalukates huvides, siis ei ole minu meelest seaduse mõtte järgi ka keeldu seda Vikipeedias mainida. Andres 9. veebruar 2008, kell 15:56 (UTC)
Ma ei tea mida Teie eraelu all silmas peate, aga minu jaoks on nii minu sünnipäev, haridus kui kogu muu tegevus,

eraelu. Avalik elu on inimestel, kes on näitlejat, muusikud ja teised, kes teenivad raha sellega, et müüvad oma isikut. Samuti inimesed, kes on valimistel valitud rahva esindajateks või töötavad riigiametites vastutavatel kohtadel. Antud artiklis ei ole tegemist inimesega, kelle vastu peale viki adminnide veel kellelgi mingit avalikult õigustatud huvi peaks olema. Andmesubjektil on õigus kõigi andmete avalikustamist keelata. Tegelikult pole vikil Eesti seaduste järgi üldse mingit õigust seda teha, mida ta teeb. Välismaised ettevõtted peavad ka vabatahtlike töö saamiseks või mittetulunduslikuks tegevuseks ennast eestis filiaalina vms registreerima. Antud hetkel on vikil probleeme hulga eesti seadustega. Kustutage see artikkel ära ja ka muude muredega saab lahedam olla. Mulle viki meeldib ja ei meeldiks, kui see ära keelatakse. Sõnavabadusega pole siin mingit pistmist. Ebaseaduslik tegevus ja sõnavabadus on 2 erinevat asja.--Kinks 4. veebruar 2008, kell 23:00 (UTC)

Seadus ütleb küll, et tema eesmärk on eraelu kaitsta, kuid eraelu ja avaliku elu eristust seal vähemalt eksplitsiitsel kujul ei ole. Ka avalik ülekaalukas huvi on määratlemata.
Kas Eesti seadused üldse Vikipeedia kohta kehtivad? Vikipeedia ei tegutse ju Eestis.
Andres 5. veebruar 2008, kell 08:19 (UTC)
Kinks, see, mis sinu jaoks on või ei ole, ei mängi seaduse kohaldamisel mingit rolli. Seadusi ei kirjutata sinu subjektiivsest maailmanägemusest lähtuvalt. Sina poliitikuna kuulud - või kuulusid - isikute hulka, kes tegutses justnimelt avalikkuse ees. Poliitikute haridustaseme või töökogemuse vastu on minu meelest kõigiti mõistetav avalik huvi olemas. Seda nii siis, kui nad kuuluvad Riigikokku või valitsusse kui ka siis, kui nad lihtsalt oma erakonda juhivad ja artikleid avaldavad. Ja ka siis, kui nad oma erakonnaga tülli on läinud.
Teeme nii, et edaspidi põhjendad sa oma õiguslikke väiteid viitega seadustes sisalduvatele normidele. Näiteks selle filiaali-jutu kohta tahaks teada, millele sa toetud.
Eesti Vikipeedia juriidiline vorm on minu jaoks üldse segane. Kas tegemist on seltsinguga VÕS mõttes? Registreerimata MTÜ-ga? Välismaise MTÜ Eesti kaastöötajatega? Mitte et see muidugi eriti oluline oleks. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 11:28 (UTC)
Pigem viimane, kuigi see pole samane eesti Vikipeediaga, sest Eesti kaasdtöötajad teevad kaastööd ka teistele keeleversioonidele. Andres 9. veebruar 2008, kell 11:55 (UTC)

Seadus ei näe ette kõiki elujuhtumeid[muuda lähteteksti]

Eile oli Vikerraadios saade, kus selle seaduse kohta võttis sõna ka Ülle Madise. Ta rõhutas, et seadus ei saa kunagi ette näha kõiki elujuhtumeid. Arvan, et veebientsüklopeedia ongi selline elujuhtum, mida seadus ette ei näe, ning seaduse mõtte järgi tuleb veebientsüklopeediat käsitleda analoogiliselt meediaga. Andres 9. veebruar 2008, kell 12:01 (UTC)

Jah, eks ta kipu nii olema, et tehnika areneb kiiremini, kui õigus ja üldse arusaamine uute nähtuste kohast ühiskonnas järele jõuab. Rida võrgupäeviku pidajaid tahavad näiteks kangesti, et neid ajakirjanikena võetaks (pressikaardid jne). Minu arvates aga pole see antud hetkel põhiprobleem. Põhiprobleem on, et seadus on ajakirjanduse poole kaldu, jättes teatmeteosed vaeslapse ossa. Kui väita, et Vikipeedia peaks olema ajakirjandus, siis ühtlasi väidetakse sellega, et Vikipeedial peaks olema suuremad õigused ja tema vastu avalik huvi kaalukam, kui Eesti Entsüklopeedia või siis kirjastuse "Tea" paljuköitelise üllitise puhul. Minu arvates on selline seisukoht esiteks loogiliselt raskesti põhjendatav ja teiseks otseselt haridusevaenulik.
Aga eks see asi loksu paika, nagu iga teinegi. Päris hulka seadusi annaks tahtmise korral väga rangelt tõlgendada, aga ometi keegi seda ei tee... Teemavälise näitena peaks ka Nabokovi "Lolita" omandamine, hoidmine, müümine ja edasiandmine olema Eestis kriminaalkorras karistatav, kui väga printsipiaalselt KarS-i jälgida. Seoses sünnipäevaõnnitlustega nüüd loodetavasti jahutati ka andmekaitseinspektsiooni noorte ametnike indu. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 12:36 (UTC)
Muidgi ei ole Vikipeedia ajakirjandus, ja probleemid on samasugused nagu ka EE ja TEA võrguentsüklopeedia puhul. Kas igaüks, kellest seal kirjutatakse, võib igal ajal nõuda, et andmed tema kohta välja võetaks? Arvan, et see on seaduse mõttega vastuolus. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:03 (UTC)
EE puhul on välistav tingimus kirjeldatud § 11 lg. 4. See Vikipeedia ega ühegi teise võrgurakenduse puhul ei kehti. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 15:33 (UTC)
Nojah, see ei kehti ka EE ning TEA entsüklopeedia võrguversiooni puhul. See tundub küll terve mõistuse vastane, et sealseid artikleid saab ära keelata. Andres 9. veebruar 2008, kell 15:56 (UTC)
Vikipeedia on avalikkuse huvide kaitsel, kui ta võimaldab ajakirjanduses avaldatud informatsiooni hõlpsamini leida. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:04 (UTC)
Sellel jutul on jumet. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 15:33 (UTC)
Muide, samalaadne probleem tekib ka bibliograafiliste andmebaaside puhul. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:04 (UTC)

Vikipeedia ja anonüümsus[muuda lähteteksti]

Kuidas on võimalik vikipeediat võrrelda entsüklopeediakirjastusega, kui vikis teevad kaastööd hulk inimesi, kes kasutavad varjunimesid ja kui enda kohta ka midagi profiili kirjutavad, siis enamalt jaolt valetavad? Eestikeelsel viki versioonil ei ole ühtegi eestis registreeritud üksust ja sel pole ühtegi ametlikult vastutavat kohalikku inimest, kes teaks, mis on eestis tegutseva (ka eesti vabatahtlike kasutamine on eestis tegutsemine) juriidilise isiku kohutused. See ei ole isegi ajakirjandus neil samal kahel põhjusel. Tänu autorite anonüümsusele tunnevad nad enda karistamatust ja teevad, mida tahavad, sest kujutavad ette, et nad ei pea käituma eesti seadustega kooskõlas ja keegi ei tea, kes nad tegelikult on. Kui inimene soovib midagi väga anonüümselt teha, siis üldjuhul teeb ta midagi, mis ei sobi ei ta enda, ega ühiskonna moraalinormidega ja tal oleks ilmselt häbi, kui selguks kui vana ta tegelikult on või kus ta töötab. (kõigil muidugi pole vaja häbeneda, sest nad päriselt ei tööta pea kasutamist nõudval töökohal)--Kinks 9. veebruar 2008, kell 21:41 (UTC)
Entsüklopeediakirjastusega saab vikit võrrelda selles mõttes, et mõlemad annavad välja (üks neist hakkab andma välja) veebientsüklopeediat. Seega kui Sa saad nõuda andmete kustutamist ühest neist, saad Sa ka nõuda andmete kustutamist teisest neist.
Miks Sa arvad, et kasutajad enamalt jaolt valetavad, kui nad midagi oma profiili kirjutavad. Seda ma küll ei usu.
Entsüklopeediakirjastusega saab vikit võrrelda selles mõttes, et mõlemad annavad välja (üks neist hakkab andma välja) veebientsüklopeediat. Seega kui Sa saad nõuda andmete kustutamist ühest neist, saad Sa ka nõuda andmete kustutamist teisest neist.
Miks Sa arvad, et kasutajad enamalt jaolt valetavad, kui nad midagi oma profiili kirjutavad. Seda ma küll ei usu. Muide, ka Sa ise oled anonüümne kasutaja:-)
Olen nõus, et viki pole ka ajakirjandus, nagu seda pole ka teised veebientsüklopeediad.
Mis puutub Eestis tegutseva juriidilise isiku kohustustesse, siis selle kohta ma ei tea midagi. Kui Sa tead, siis palun viita vastavatele seadusesätetele.
Arvan, et enamik meie kasutajate aktiivist ei tunne end karistamatuna. Jutt sellest, kas viki allub Eesti seadustele, on kõneks tulnud ainult kohtusse kaebamise kontekstis. See ei tähenda, et me peaksime lubatavaks Eesti seaduste rikkumist.
Anonüümseks tegutsemiseks on kindlasti ka muid põhjusi kui siin toodu. Üks neist on see, et siin tulevad kõik su vead päevavalgele ja sind kritiseeritakse nende eest, samuti võib avalikult sõimata saada. See on väga erineb professionaalsete entsüklopeediategijate ning trükientsüklopeediate kaastööliste tööst, mis toimub avalikkuse eest varjatult. Arvan, et eelkõige see iseloomustab anonüümsust. Inimesed häbenevad oma vigu ega talu kriitikat.
Mõni võib-olla häbeneb, et ta Vikipeediaga tegemist teeb, ning kardab, et sõbrad või kolleegid võivad teda nöökida. Mõni võib-olla tegutseb töö ajal ega taha, et ülemused teada saaksid. Mõni võib-olla tahab, et teda hinnataks tema panuse järgi Vikipeediasse, mitte tema positsiooni järgi väljaspool Vikipeediat. Andres 9. veebruar 2008, kell 22:01 (UTC) (Tulin ennist korra välja, sest tahtsin midagi kontrollida). Andres 9. veebruar 2008, kell 22:14 (UTC)
Vajadusel võib igaühe identiteedi suhteliselt kergesti välja selgitada. Anonüümsus võrgus on suures osas illusioon. Ja nagu öeldud, on antud juhul võrdluse aluseks mõlema inimgrupi tegevuse olemus, milles on palju sarnast.
Arvamus, et ainult juriidiliseks isikuks registreerunud inimrühm võib midagi teha, on meie põhiseaduse valguses väär ja näib pärinevat nõukogude ajast. --Kriku 10. veebruar 2008, kell 09:51 (UTC)


Viki kasutamine näiteks koolis on sügavalt taunitud, sest on teada, et need andmed on tihtipeale valed ja keegi nende õigsuse eest ju ei vastuta. Igal kirjastusel ja ajalehel on vastutaja isikustatud. Mina näiteks kasutan vikit kui isiklikku märkmikku, kust on mugav mingeid asju kontrollida, mis mulle muidu meelde ei jää. Kuidas ma tean, et siinsed kirjutajad enda kohta valetavad? Kuna ma olin suht vihane, siis "nuhkisin" ja sain ühte koma teist teada :) --Kinks 9. veebruar 2008, kell 21:54 (UTC)
Jah. See on tõsi, et Vikipeedia ei vastuta siinsete andmete õigsuse eest. Nii on siin ka kirjas ja see ei saagi teisiti olla. Kui aga kõik võtavad südameasjaks pidada Vikipeediat korras ja mitte lasta siia vigu, siis tähendab see, et vastutavad kõik. Asja tuleks vaadata sellest küljest: kui koolilapsed niikuinii Vikipeediat kasutavad, siis tuleks hoolitseda selle eest, et ta oleks kasutamiskõlblik. Peale selle, lapsi tuleb ergutada ise siia kirjutama, mitte ainult tarbima siin kirjutatut. Sel juhul nad tajuvad viki olemust ja muutuvad allikate suhtes kriitiliseks, samuti hakkavad jagama vastutust siin kirjutatu eest.
Ma usun küll, et mõni kasutajatest enda kohta valetab; aga ma ei usu, et seda teeb enamik. Ja isegi kui keegi enda kohta valetab, mis siis sellest on? Usaldus tema vastu sõltub ju ikkagi sellest, mida ta artiklites kirjutab, mitte sellest, mis on kirjas kasutajalehel. Virtuaalse identiteedi loomine käib tänapäeval arvutimaailma mängureeglite juurde.
Igatahes oli veebiseminaril kohal hulk inimesi, kes ei kartnud ennast näidata. Andres 9. veebruar 2008, kell 22:14 (UTC)
seda videot ma nägude võrdlemiseks kasutangi ja ühtegi täisnime ju uudises ei antud. Kui kõik vastutavad, siis ei vastuta keegi - ENSV vanasõna :) --Kinks 9. veebruar 2008, kell 22:28 (UTC)
Minu meelest see vanasõna siin ei kehti. Kui kõik vastutavad, saab igaüks asja eest hoolitseda. rükientsüklopeedias, kus tegijate hulk on väike, on küll konkreetsed vastutajad, aga sellest pole kasu, sest vastutus ei too kaasa asja paranemist. Andres 9. veebruar 2008, kell 22:41 (UTC)
Jah, Vikipeedia ei ole nii usaldusväärne, nagu suu hulk teisi teatmeteoseid. Ja seda peaasjalikult tänu neile kasutajatele, kes enda kohta käivaid või kuidagi endaga seotud artikleid teadlikult ähmastavad. Kinks, mida oled sa teinud, et käesolevat artiklit inforikkamaks muuta? --Kriku 10. veebruar 2008, kell 09:51 (UTC)
Ei noh, Kinks on siia infot lisanud küll ja ebatäpsusi parandanud.
Arvan siiski, et Vikipeedia ebausaldusväärsuses on sellisel teguril küll väga väike osa. See artikkel siin on ju pigem üks usaldatavamaid, hoolimata püüdlustest seda ühes või teises suunas kallutada. Andres 10. veebruar 2008, kell 10:31 (UTC)
Käesoleva artikli suhtes on sul õigus, aga üldiselt ma arvan, et mitte. Näiteks võib tuua rea artikleid, mille on mingi kodanik kunagi loonud ja keegi pole tükk aega endas leidnud hingejõudu ebaobjektiivset jama läbi seedida ja parandada. Fašism on hea näide. Aga vikipeedia kui sellise usaldusväärsuse küsimus muidugi on käesoleva arutelu teemast kaugel. --Kriku 10. veebruar 2008, kell 11:33 (UTC)
Noh, kui silma eest ära, siis ununeb.
Siiski tundub, et suurem osa ebausaldusväärsusest tuleb ikkagi inimeste suutmatusest hästi kirjutada, mitte püüdest kallutada. Andres 10. veebruar 2008, kell 11:44 (UTC)

Valimiskomisjoni koduleht[muuda lähteteksti]

Tegin avalduse valimiskomisjonile sama paragrahvi alusel, mis siingi. Nad võtsid kõik kandidaadi andmed internetist ära. Kordan veel kord: kustutage see artikkel vikis! --Kinks 11. veebruar 2008, kell 16:47 (UTC)

huvitav, mis siis saab, kui järsku keegi teeb sellest artiklist inglise keelse versiooni--Hendrix 11. veebruar 2008, kell 16:56 (UTC)
kui sul igav on, tee oma lehel mallile link artiklile psühhiaatriasse, hetkel suunab link psühholoogiasse. Sa ikka teed neil kahel vahet, eksju? Tolle psühhiaatri artikli täiustamine kuluks ka ära ;) Viki, muideks, ei ole tutvusteenusega tegelev internetisait --Kinks 11. veebruar 2008, kell 17:17 (UTC)
kas Sulle tundub, et käesolev artikkel hakkab psühhiaatriliseks muutma?--Hendrix 11. veebruar 2008, kell 17:25 (UTC)
Seaduses ei ole midagi öeldud keele kohta. Me tohime või ei tohi seda artiklit avaldada täpselt samapalju eesti kui inglise keeles. Kui ei tohi eesti keeles, siis ei tohi ka inglise keeles. Kui tohib inglise keeles, siis ei tohi eesti keeles. Andres 11. veebruar 2008, kell 18:13 (UTC)
Tead, Sirje Kingsepp, Sa võid kisada nii palju kui tahad - kuni keegi meid ei sunni seaduslikult seda artiklit maha võtma, me seda teha ka ei kavatse. Ja meie sundimisega, nagu Sa aru saad, on keerulised lood, (1) sest siiani ei ole keegi suutnud tõestada, et isikuandmete kaitse seadus seda juhtumit üldse reguleerib; (2) sest materjal asub USA serveris ja selle mahavõtmist saavad ilmselt nõuda ainult USA kohtuorganid. Muidugi võid Sa ju meid kõiki hakata ükshaaval kohtusse kaebama, aga ilmselt ei ole ka Sinu finantsid piiramatud.
Sa oled suur inimene ja võiksid aru saada, et kui Sa oled oma elu jooksul avalikkuses midagi teinud, siis ei saa sellest vabaneda lihtsalt käskides kõigil vait jääda. Arenenud inimese üheks tunnuseks on see, et ta enne mõtleb kui midagi teeb. Ei Baari-saatesse ega partei etteotsa satu keegi juhuslikult. Nii et õpi ükskord oma tegude eest vastutama ja lõpeta see lahmimine siin. [---] (kustutas Andres 11. veebruar 2008, kell 20:42 (UTC)) -- Toomas 11. veebruar 2008, kell 18:01 (UTC)
[---] (kustutas Andres 11. veebruar 2008, kell 20:44 (UTC))
Minu meelest ei tohiks olla argumendiks, et Eesti seadused meile peale ei hakka ja meid on raske kohtusse kaevata. Andres 11. veebruar 2008, kell 18:13 (UTC)
Kui mingil põhjusel ilmneb, et antud küsimuses ei kuulu Eesti õigus kohaldamisele, siis see on argument. --Kriku 11. veebruar 2008, kell 21:44 (UTC)
Muidugi on see juriidiline argument, aga selliseid argumente kasutades näitame end tegelastena, kes püüavad seadustest mööda hiilida. See ei tule minu meelest küll Vikipeedia mainele kasuks. Andres 12. veebruar 2008, kell 04:44 (UTC)
Pigem vastupidi - me püüame täita neid seadusi, mis meie kohta käivad. --194.126.125.85 12. veebruar 2008, kell 14:18 (UTC)
Kuidas nii? USA seaduste järgi on meie tegevus lubatud. Meie kui Eestis tegutsevate isikute kohta Eesti seadused kahtlemata käivad. Arvan ka, et me peame järgima seaduse mõtet, mitte kirjatähte. Andres 13. veebruar 2008, kell 04:55 (UTC)
Kui katse üritada inimesele mõistust pähe panna on Sinu meelest isiklik rünnak, siis on meie arusaamad elust ja suhtlemisest ikka nii erinevad, et ma ei pea mõttekaks Sinu juhitavas projektis tööd jätkata. Kui Sa soovid jätkuvalt oma aega kulutada iga oma mineviku tegemiste pärast häbi või kahetsust tundva tüübi poputamisele (mis on ju käesoleval juhul tohutult tulemusrikas olnud, eks ole?!), siis lase käia. Mul on elus targematki teha kui lõpmatult siin puid ja maid jagada, küll [---] (kustutas Andres 11. veebruar 2008, kell 20:44 (UTC)), Sirje Kingseppade ja muude taoliste tegelastega. Jõudu tööle! -- Toomas 11. veebruar 2008, kell 18:37 (UTC)