Arutelu:Sirje Kingsepp/Arhiiv1

Raamatupidaja eriala?

raamatpidaja erialal

Kas "raamatupidaja" on eriala? Võib-olla tehnikumides oli. Andres 27. juuni 2006, kell 20.47 (UTC)

"Baar"

Pole ju mingit põhjust "Baari" siin mitte mainida. Andres 9. oktoober 2007, kell 02:25 (UTC)

Viide EKP-le

Miks viide EKP-le maha läks? See on faktiliselt korrektne info.--Kriku 9. oktoober 2007, kell 16:34 (UTC)

Viide ekple läks maha, kuna antud info on olemas vasakpartei all ja sellel parteil on väga palju nimesid olnud, kõik ei olulised siia artiklisse kirja panna. (kirjutas Kinks, selle märkuse lisas Jaan513 arhiveerimise käigus)

Vasakpartei artikkel räägib ainult kolmest nimest. Ma ei saa aru, miks peaks ESDTP järgmine nimi (Vasakpartei) olema artiklis sees, kuid eelmine (EKP) mitte. Viide EKP-le on kahtlemata informatiivne. --Kriku 9. oktoober 2007, kell 17:25 (UTC)

See nimi on sees artiklis partei kohta, nii et siia pole seda tarvis panna. See oleks ülearune näpuga näitamine. Andres 10. oktoober 2007, kell 06:18 (UTC)

See muidugi ei ole üldse asi, mille üle ma viitsiks vaielda, aga ma ei saa aru, mis näpuga näitamisest sa räägid... Kui ühel seltskonnal on olnud kolm nime ning selguse mõttes on mainitud kaks viimast, siis oleks minu arvates ainult loogiline mainida ka esimest. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 09:22 (UTC)

Ma ei ole sellega nõus. Minu meelest on asjakohane kasutada ainult neid nimesid, miserakonnal olid asjaosalise tegevuse ajal selles erakonnas. Praeguse nime mainimine on oluline eelkõige sellepärast, et artikli pealkiri järgib praegust nime. Andres 11. oktoober 2007, kell 03:55 (UTC)

Peale baari saate olen ma osalenud vähemalt 20s erinevas saates, kas need kõik peaks siia kirja panema? Kas kellelgi teisel on kõik kirjas? Kas Kriku võib käia kõikides internetiportaalides minu kohta mingit haiget infot levitamas, sellepärast et tal on minu vastu tunded?--Kinks 9. oktoober 2007, kell 17:13 (UTC)

Baar ei olnud saade vaid saatesari, mis pälvis laia vastukaja. Seda maha vaikida ei tohiks. Mis need ülejäänud 20 saadet on? Valimisstuudiod? Intervjuu uudistesaatele? Kui on mõni oluline saade, siis võib selle lisada, mitte Baari kustutama hakata. --Metsavend 9. oktoober 2007, kell 17:17 (UTC)

Nõus Metsavennaga. Artikkel on muidugi ebatäielik, aga Vikipeedia tegijana Sa ju tead, miks see nii on.

Praegune tekst on erinev Kriku tekstist, mis sisaldas üleliigset kommentaari. Andres 10. oktoober 2007, kell 06:18 (UTC)

Ei ole vastu praegusele tekstile. Kommentaari kohta: mainisin, et üks esimesi eesti poliitikuid, kes oma tuntuse suurendamiseks ka niisuguseid meetodeid kasutab. Minu arvates on see informatiivne, aga vaidlema ka ei hakka. Jutu mõte seisneb selles, et mida aeg edasi, seda show-likumaks poliitika muutub ja see näib olevat üldine suundumus. Kommentaar ei olnud hinnanguline. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 09:22 (UTC)

See, et ta osales saates selleks, et oma tuntust suurendada, ei ole fakt, vaid oletus. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Seda küll. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 07:45 (UTC)

Informatsiooni eemaldamine

Kas isikuartiklist informatsiooni eemaldamine sellesama isiku poolt, keda artikkel käsitleb, on NPOV'ga kooskõlas? --Kriku 9. oktoober 2007, kell 17:27 (UTC)

Kriku, isikuandmete seaduse järgi on ainult krikul õigus otsustada minu isikuga seotud asju. kohe nii ongi kirjas.--Kinks 9. oktoober 2007, kell 17:29 (UTC)

lõpetage see tsirkus nüüd ära. Inimesel on õigus arutelulehel juhtida tähelepanu andmetele, mis ei ole tema arvates tõesed. Kui artiklis olev info on pärit meediast, siis ei lähe see isikuandmete seaduse alla. Kui inimene on ise wikipedias mingil hetkel mingit infot avaldanud ja järgmisel soovib selle eemaldamist, siis see ei lähe isikuandmete kaitse seaduse alla. Kui inimese tuttav, sõber, vaenlane või keegi muu avaldab isiku kohta informatsiooni, mis ei ole viidetega kinnitatav, tasub sellele arutelulehel tähelepanu juhtida ja kui viidet ei ole võimalik leida, siis läheb see kustutamisele. --Ken 9. oktoober 2007, kell 18:32 (UTC)

Kui inimene on enda isikuga seonduvad andmed avalikustanud, siis nendest andmetest rääkimine teiste isiku poolt on olemasolema info refereerimine. Avaldamine on toimunud juba varajasemalt. Salastamisele kuuluvad delikaatsed isikuandmed. Kui subjekt ise need andmed avaldab, siis delikaatsete isikuandmete töötlemisega mitteseonduvad inimesed ei kuulu vastutusele seaduse ees. Delikaatsete isikuandmete töötlemisega seonduvad inimesed sõlmivad vastava lepingu isikuandmeid haldava asutusega. Kui ei ole lepingut, ei ole ka andmete töötlemist.--Hendrix 9. oktoober 2007, kell 18:38 (UTC)

Rangelt võttes ei saa Vikipeedias kasutada ka infot, mida inimene ise enda kohta annab, kui see puudub avalikes allikates. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Eestikeelne vikipeedia pole nagunii No Original Researchi'i järgides eriti järjekindel. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 21:13 (UTC)

Sirje Kingsepp ei ole poliitik

Minu meelest on see artikkel eksitav, sest põhineb valedel eeldustel. Nimelt algab artikkel lausega: Sirje Kingsepp (sündinud 13. september 1969 Kiviõlis) on Eesti poliitik. See ei ole tõene, sest Sirje Kingsepp ei ole Vikipeedia definitsioonidest lähtuvalt poliitik, kuna ta ei osale aktiivselt poliitikas, kuuludes ka mõnda parteisse või poliitilisse liikumisse. Vikipeedia tõsiseltvõetavuse huvides oleks mõistlik eksitavaid artikleid mitte kirjutada. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.126.117.170 (arutelu • kaastöö).

Kuidas siis mõne erakonna endist esinaist nimetada? Endiseks poliitikuks? Minu arvates võiks küll olla poliitik edasi. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 10:01 (UTC)

Muide, poliitik ei pea tingimata olema mõne erakonna liige. Näiteks Marek Strandbergi võis siis, kui ta sõltumatu kandidaadina osales Europarlamendi valimistel, nimetada küll poliitikuks. Ometi polnud rohelisi siis veel poliitilise erakonnana olemas. Samuti ei ole õige nimetada kõiki mitukümmet tuhandet inimest, kes erakondadesse kuuluvad, poliitikuteks. Lähtuda tuleks ikkagi inimese sisulisest tegevusest, st. aktiivsest poliitikas osalemisest. Aktiivseks poliitikas osalemiseks ei pea Eestis olema mõne erakonna liige, see on iga inimese põhiseaduslik õigus. Minu arvates vastab Kingsepa tegevus sellele määratlusele ka pärast tema lahkumist Vasakparteist. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 10:39 (UTC)

Kui see on tõsi, siis tuleb artiklit Poliitik muuta. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Juba pool päeva tagasi tehtud :) --Kriku 10. oktoober 2007, kell 21:13 (UTC)

Mõtlesin korra veel selle üle (üldsegi mitte Kingsepaga seoses, aga puutub ka siia). Kui kunstnik lõpetab maalimise alates 30. eluaastast, kas tema 35. sünnipäeval tohib ta kohta öelda "kunstnik" või peab ütlema "endine kunstnik"? --Kriku 21. detsember 2007, kell 22:28 (UTC)

Andmekaitse inspektsioon & viitamata info

Helistasin andmekaitse inspektsiooni. Järgmisest aastast hakkab kehtima seadusepunkt, et isiku nõudmisel tuleb terve artikkel siit vikist maha võtta. Hetkel tuleb maha võtta kõik andmed, mille kohta pole viidet. Seega tuleb maha võtta, et ma olen hetkel poliitik, sest ma ei ole. Jääda saavad ainult need andmed, mis on atud sellel aadressil: http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/2454.html Minu perekonnaseisu, ega lapsi seal kirjas pole. Samuti pole aadressil hot.ee/peib/cv enam lehekülge, kust oleks võimalik mingeid andmeid saada. Kinks 10. oktoober 2007, kell 09:33 (UTC)

Parem oleks ikkagi saada sealt kirjalik vastus. Milline muudatus siis järgmisest aastast kehtima hakkab. Kas seda saab kuskilt lugeda? Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Esiteks loeb enda andmete avalikustamise puhul avalikustamise ühekordne fakt. Kui sa avalikustad oma andmed ja siis korjad ära lehekülje, millel seda tegid, siis oled ikkagi oma andmeid ise avalikustanud. Mis puutub andmekaitse inspektsiooni, siis minu meelest tuleb vikipeedial ikka lähtuda kehtivast õigusest. Mitte artiklist isiklikult huvitatu telefoni teel hangitud anonüümsest arvamusest selle kohta, milliseks kellegi meelest isikuandmete kaitse tulevikus kujuneda võib.

Probleem muidugi on olemas ja laiem, kui käesolev artikkel. Võib-olla tuleks eestikeelsesse vikipeediasse lisada sellekohane artikkel, milles oleks väljendatud nii kehtiva õiguse seisukoht kui haldamise põhimõtted? --Kriku 10. oktoober 2007, kell 09:57 (UTC)

andmekaitse inspektsioon peab lähtuma seadustest. Viki ei halda andmeid, vaid refereerib mujal avaldatud. Delfis on sulaselgelt kirjas, et Kingsepp on tuntud poliitik ja osales valimiskampaanias. Ja Kingsepa kodukas pole kuskile kadunud [1]--Hendrix 10. oktoober 2007, kell 10:07 (UTC)

Lõppkokkuvõttes peaks artikkel nägama välja selline.

Sirje Kingsepp

---

SIRJE KINGSEPP (sündinud 13.09.1969 Kiviõli linn) on Eesti kodanik. Kandideerinud Eesti Vasakpartei nimekirjas valimisringkonnas number 2 Riigikogu valimistel ja olnud Vasakpartei esimees. Lõpetas 2005 aastal Estonian Business School rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuse kraadiga. Haridus kõrgem.

Miks ei ole artiklil juures märget, et sisu on vaidlustatud? Keegi kes siia lehele ligi saab, peaks selle lisama? --Kinks 10. oktoober 2007, kell 09:33 (UTC)

Muutsin sisu ja lisasin neutraalsuse vaidlustuse malli. Kas vaidlustad veel midagi sisulist artiklist? --Metsavend 10. oktoober 2007, kell 09:40 (UTC)

töökohtade kohta käiv info on samuti allikata, seega tuleks ära võtta. Ja jätkuvalt - ma olen käinud vähemalt 20 saates, miks on kirjas ainult see saade, millele telekas kõige rohkem reklaami tegi? See on eksitav ja ebaoluline. publitsist on küll vale, aga kõlab hästi, las see jääb --Kinks 10. oktoober 2007, kell 09:44 (UTC)

Minu teada ei ole eestikeelses vikipeedias põhimõtet, et ilma allikata infot ei tohi üldse artiklites olla. Kas sa väidad, et see info on sisuliselt vale? --Kriku 10. oktoober 2007, kell 09:59 (UTC)

Ilma allikata negatiivset infot elavate isikute kohta ei tohi olla.

Peale selle, isikute kohta ei tohi avaldada infot, mis ei ole varem avalikustatud. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Kingsepa eelnev töökäik või osalemine telesaadetes ei kuulu kummagi alla. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 21:13 (UTC)

Jah, praegu on küsimus selles, kas õnnestub leida viited. Andres 11. oktoober 2007, kell 03:50 (UTC)

Oli viide tema CV-le, mille ta hetkel on ära korjanud. Järelikult ei olnud tegemist avalikustamata infoga. Faktid ei lakka eksisteerimast hetkel, kui kaob neid sisaldanud kodulehekülg. Seda võib muidugi viite juures eraldi märkida. Sama lehekülg on Google'i vahemälus veel ka olemas. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 07:51 (UTC)

Kas Sa saaksid panna niisuguse viite, mis töötab? Andres 11. oktoober 2007, kell 08:27 (UTC)

Minu meelest ei ole meie ülesanne detektiivitööd teha. Viitama peaks ikka normaalsetele saitidele. Andres 13. oktoober 2007, kell 11:35 (UTC)

Küll on tore kui inimesed ikka tasuta tsirkust teevad - ei ole vaja piletit osta, tule aga Vikipeediasse ja siin on lõbu laialt.

Esiteks, kõik, mis kunagi internetti üles riputatud on nüüd, ikka ja igavesti avalik info, sest rääkimata sellest, et archive.org kaudu on kõik võimalik üles leida, puhverdab ka Google usinalt ja päris pikaks ajaks infot. Näiteks aadressil www.esdtp.ee/euroopa/eparlament4.htm on Sirje Kingsepa andmed küll maha võetud, ent Google'i puhvrist tuleb elulookirjeldus kenasti kätte. Seetõttu tuleks elu kenasti läbi mõelda, kas kunagi hiljem ei hakka avaldatu pärast kahju/häbi/mida iganes. Seda enam, et preili Kingsepp on valdava osa enda kohta käivast materjalist ise produtseerinud.

Entsüklopeediatest kõrvaldati materjali vanal heal Nõukogude ajal. Oleks kummaline kui ka demokraatliku riigi seadusandlus hakkaks nõudma ühiskonnaelutegelaste kohta käivate faktiliste andmete eemaldamist. Varsti hakkavad meil siis ka ehk ilmuma täiendavad lehed, mis tuleb EE-sse õige koha peale kleepida. Kas see ongi endise vasakpoolse poliitiku ideaalnägemus Eesti ühiskonnast?

Näiteks minu kohta on ka internetis paar alusetut, või ütleme, et väitja jaoks tõestamatut väidet - aga ma ei ole hakanud helistama seepärast andmekaitseinspektsiooni või pöördunud kohtuorganitesse. Esiteks ei ole mul aega selliste mõttetustega tegeleda, teiseks ei anna see mingit reaalset tulemust ja kolmandaks tõmbab neile väidetele oluliselt rohkem tähelepanu kui need seda praegu saavad.

Mis puudutab teleseriaali "Baar", siis usun, et neid "Baari" osasid, kus kodanik SK esines, oli umbes sama palju kui muid saateid, kus ta üles on astunud. Loomulikult võib lisada, et SK on lisaks osalenud ka valimisstuudiotes, vestlussaadetes, jms, aga "Baari" mainimata ei ole küll kahjuks kuidagi võimalik jätta, sest SK oli selles osalemise ajal poliitikuna avaliku elu tegelane. Ehk oleks veidi mõtlemist jälle enne kasuks tulnud kui reality showsse esinema minna. -- Toomas 10. oktoober 2007, kell 11:50 (UTC)

Minu meelest pole sellel üldse tähtsust, kas ta oli avaliku elu tegelane. Ma ei saa üldse aru, mis on selles saates esinemises nii imelikku või halba. Minu meelest peaksid olema olema artiklid kõigi selles saates osalenute kohta, sest see oli väga vaadatav saade ja kõik need inimesed said tuntuks. Vikipeedia peaks rääkima lähemalt sellest saatest ja selles osalenud inimestest, sest neid mainitakse sageli. Näiteks mina ei ole neid saateid näinud, tean ainult kuulu järgi, aga sellised nimed nagu "Baari-Paavo" on mulle hästi tuttavad, sest neid mainitakse sageli. Tegu on minu arvates entsüklopeedilise teabega, sest ilma selleta pole võimalik paljusid ajakirjanduslikke tekste mõista. Andres 13. oktoober 2007, kell 11:50 (UTC)

Selleks et teisi saateid mainida, peab olema allikas, millele saab toetuda. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Nõukogude ajal ei pandud iga suvalist inimest ensüklopeediasse kirjagi. Miks see tänapäeval teisti on? Tolles saates käimine on eraeluline fakt. Samaoodi ka töökohad. Suurema osa eesti oluliste inimeste kohta pole vikis sõnagi nüüd järsku olen mina nagu 1 olulisemaid isikuid vikis ja ilmselt ainuke kelle andmete muutmisele on piiratud ligipääs. No kui ma teie südames nii sügaval olen, eks te siis kirjutage mida teil ainult pähe tuleb. Eks see näita eesti viki "sisukust" ja kohalike arusaamist "vabast ühiskonnast", kus üksikisiku arvamus tema enda kohta maksab vähem kui SLÕhtulehe oma.--Kinks 10. oktoober 2007, kell 13:12 (UTC)

Kas artiklis on kirjas mõni arvamus? Minu meelest on seal ainult faktid. See on küll tõsi, et andmed ei ole täielikud, aga neid võib lisada.

Saates käimine ei saa kuidagi olla eraeluline fakt, sest saade on ju avalik. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Ja veel, ka Vikipeediasse ei panda iga suvalist inimest kirja. Ja paberentsüklopeedial on ju mahupiirangud, mida siin ei ole. Andres 13. oktoober 2007, kell 11:50 (UTC)

lugupeetud Kinks, enne kui demagoogitsema hakata, võiks ka vaadata, kes sellesse artiklisse lisandusi teinud on--Hendrix 10. oktoober 2007, kell 13:25 (UTC)

äkki sa vaatad ka MILLISEID parandusi siin keegi teinud on, lugupeetud hendrix--Kinks 10. oktoober 2007, kell 13:27 (UTC)

eks ikka ühiselt ja teadmiste põhjal. Ja tundub, et ka Sulle on olnud SK artikli areng oluline :)--Hendrix 10. oktoober 2007, kell 13:30 (UTC)

Jah, tahaks ka küsida, miks ma saan redigeerida artiklit Jaak Aabist, aga ei saa redigeerida artiklit Sirje Kingsepast?! Mul on Sirje Kingsepa kohta teada väga palju (NB! Viidetega!) fakte, mida ma kõiki sooviksin siia kirja panna! Palun avage ligipääs! – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.126.117.170 (arutelu • kaastöö).

Võib-olla oleks mõistlik need kõigepealt siia arutelulehele postitada? --Kriku 10. oktoober 2007, kell 16:42 (UTC)

See lehekülg on kinni olnud ainult ühe päeva, ja püüame selle varsti jälle avada. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Katse artikkel paremasse seisu viia

Ma püüan teha artikli võimalikult täielikuks, et ühele faktile poleks pööratud liiga palju tähelepanu, ja ühtlasi kõrvaldada kinnitamata väited. Andres 11. oktoober 2007, kell 03:50 (UTC)

Haldusjuhtimise magistriõppes õppimise viide - üliõpilaste nimekiri TLU kodulehel [2].--Ken 11. oktoober 2007, kell 04:58 (UTC)

Panin sisse. Siin on küll üks aga: kuidas tõendada, et tegu pole samanimelisega? Andres 11. oktoober 2007, kell 06:04 (UTC)

Miks seda tõendama peaks? Mingi väike tõenäosus, et andmed on vigased, jääb alati. On väga vähe asju, mida annab 100% kindlusega tõendada. Äkki on Sirje Kigsepal samanimeline täpselt identne teisik, kes vahel kummalisi avaldusi teeb ja telesarjades esineb? Kuidas tõendada vastupidist? Nii võib absurdi piirimaile jõuda.

Alati on isikul endal võimalik vigased andmed ümber lükata. Ma küsisin talt ülal, kas ta väidab, et tema artiklis kirjeldatud töökäik on sisuliselt vale. Ta ei väitnud seda. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 07:51 (UTC)

Olen nõus, et asju ei saa sajaprotsendilise kindlusega tõendada. Tõstan selle küsimuse lihtsalt põhimõtte pärast. On juhtunud, et keegi ähvardab Vikipeediat kohtusse kaevata, sest oleme teda mõne samanimelise isikuga ühte patta pannud. Paraku ei aita põhimõtteliselt ka see, et asjaosaline isik ise midagi kinnitab või ümber lükkab, sest Vikipeedia ei avalda esimese allika infot. Edasi, andmed peavad olema kontrollitavad. Kui pole millelegi viidata, siis kuidas kontrollida? Need nõuded peaksid juba iseenesest kaitsma asjaosalist mitteavalike andmete avaldamise eest, sest mitteavalikud andmed ei ole tõendatavad ega kontrollitavad. Andres 11. oktoober 2007, kell 08:27 (UTC)

Küsimus on muidugi õigustatud. Aga kui keegi ähvardab vikipeediat kohtuga, siis on situatsioon põhimõtteliselt erinev. Siis nõutakse tõele mittevastavate andmete ümberlükkamist. Antud juhul subjekt ei väida, et vikipeedia oleks avaldanud tõele mittevastavaid andmeid. Nii et ses mõttes on asjaosalise isiku seisukoht siiski oluline. On oluline vahet teha, kas subjekt eitab andmete tõelevastavust või vikipeedia õigust neid andmeid refereerida.

Jah, praegu ei eitata andmete tõesust, aga küsimus on üldine ja põhimõtteline. Andres 11. oktoober 2007, kell 09:51 (UTC)

Sõltumata sellest, kuidas asjaosaline asjasse suhtub, peavad andmed olema kontrollitavad. Ja kontrollimisvõimaluse puudumine on ka kaudne märk ebaolulisusest. Andres 11. oktoober 2007, kell 09:53 (UTC)

Väide, et vikipeedia ei avalda esimese allika infot, ei vasta vähemalt praktikas meil tõele. Eestis on palju kasutajaid, kelle kohta on ka artikkel. Kas on astutud mingeid samme, et nad ei saaks enda kohta käivat artiklit redigeerida? Minu teada on lihtsalt öeldud, et nii pole ilus teha. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 09:15 (UTC)

Enda kohta käivate artiklite redigeerimine on hoopis teine teema. See ei ole otseselt keelatud. Kui keegi kirjutab enda kohta midagi tõendatavat ja kontrollitavat, siis see ei ole esimese allika info. Andres 11. oktoober 2007, kell 09:51 (UTC)

Jah, õigus on sellel, kes ülalpool kirjutas, et tsirkust pole enam vajagi, tule selle asemel Vikipeediasse... Loen seda juttu siin ja mõtlen, et no on jobud, kel pole muud oma päeva sisustamiseks teha, kui ühe Eesti avaliku elu suhtes täiesti tähtsusetu isiku kohta artikleid kirjutada, tema kohta tõendatavaid ja viidatavaid andmeid otsida jms. Mis kasu sellest on? Kui midagi teha tahate, tõlkige parem inglisekeelsest Vikipeediast tõepoolest olulisi artikleid (mitte mingit pläma Harry Potterist jms) või võtke riiulilt mõni päris entsüklopeedia ning kandke siia sisse. P.S. Vaatasin just rahvastikuregistrist järgi - Eestis on kokku 4 Sirje Kingseppa. Nii et uurige enne hoolikalt kelle kohta neist neljast üks või teine viide käib. P.P.S. Ja kindlasti ei pea isik hakkama enda kohta kirja pandud valeandmeid ümber lükkama vaid andmete ülespanija peab veenduma, et andmed on tõesed ja käivad just selle isiku kohta. Pmt. süütuse presumptsioon: isik ei pea tõestama oma süütust või ümber lükkama süüdistusi - seda peab tegema ikka süüdistaja. --– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.126.117.170 (arutelu • kaastöö).

demagoogia on end ikka kohe täitsa tagajalgadele end püsti ajanud... Kes siin keda süüdistab? Kui näed viga, siis tule, palun ja paranda. Kogu see möll käib siin ainult selle "Baar" saate pärast. Ja et see saade toimus, ei eita keegi. Ei taheta lihtsalt tunnistada.--Hendrix 11. oktoober 2007, kell 12:05 (UTC)

kuulge, mis imelikke tekste te siia pannud olete? olga lauristini kohta pole mina seda juttu kirjutanud! mina saatsin selle jutu vaid oma emaili alt ajalehte ja "ajakirjanik" arvas, et mina kirjutasin. tahaks teada, millal lõpeb olukord, kus siin igasugused tüübid, kes inimest ei tunne (ja kõiki seebiseriaale innustunult jälgivad), võivad lolluseid kokku kirjutada ja need, kes inimest teavad, ei või!--Kinks 11. oktoober 2007, kell 15:59 (UTC)

1. Süütuse presumptsiooni põhimõte kehtib kriminaalõiguses, mitte tsiviilõiguses. Seal on tõendamiskohustus hoopis teistmoodi jaotatud. 2. inimesel, kes teab rohkem kui ülejäänud vikipedistid, on alati õigus infot parandada. Wiki ei anna tõesuse garantiid mitte ühegi sissekande kohta. 3. "olulisuse" kriteerium on wikipeedias teisejärguline - kui leidub inimene, kes oskab ja/või soovib 15. sajandi lõuna-šveitsi puugravüüri kohta artikleid kirjutada, siis pole kellegi asi öelda, et see on vähemoluline kui mõni muu teema.4. vikipeedia eeldab nii artiklite kirjutajatelt/täiendaatelt kui lugejalt allikakriitilisust. Kõik, mis vikipeedia pakkuda saab, on viited allikale, mitte hinnanguid selle allika usaldusväärsuse kohta. Kui "ajakirjanik" on eksinud, siis on see "ajakirjaniku" probleem, wiki selle eest ei vastuta. Se on vikipeedia suur miinus, aga paratamatu miinus. teiset küljest on see pluss – wikipeedia saab esitada relevantset (so asjasse puutuvat), mitte ilmtingimata mingitele tõesuse kriteeriumitele vastavat infot.--Ken 11. oktoober 2007, kell 21:16 (UTC)

2. punkti kohta. Ka see, kes parandab, peab tuginema avalikele allikatele. Kui ta teab, et avalikes allikates öeldu on väär, ei saa ta seda infot paraku kasutada.

4. punkti kohta. Vikipeedias kasutatavatel allikatel on siiski usaldusväärsuse nõue. Suvalisel saidil või ajalehe artiklite kommentaarides öeldu ei ole usaldusväärne. Kui ajalehes avaldatut ei ole ümber lükatud, ega vaidlustatud, siis pole erilist alust pidada seda vääraks. Andres 12. oktoober 2007, kell 07:08 (UTC)

Andresele (kas on sama isik või samanimeline): [3] autori täiend ja pilt käivad sama inimese kohta, millest ülejäänud wiki artikkel.--Ken 11. oktoober 2007, kell 21:16 (UTC)

ma ei saa aru miks selline küsimus, aga isik on see, kellest siin juttu on - Ahsoous 11. oktoober 2007, kell 21:26 (UTC)

Panin ka selle viite sisse. Andres 12. oktoober 2007, kell 07:08 (UTC)

Kui see on Sinu nime all ilmunud, siis see on avalikkuse jaoks Sinu tekst. Aga kui Sa väidad, et see Sinu tekst ei ole, siis ma võin selle muidugi välja võtta. Pole aga välistatud, et keegi, kes ei tea, et see ei ole Sinu tekst, paneb selle uuesti sisse. Vikipeedia ei saa lähtuda otseselt tõest, vaid sellest, millisena tõde avalikkusele paistab. Me ei saa ju ühegi publikatsiooni puhul kindlalt väita, et see on publikatsiooni juures märgitud autori kirjutatud. Andres 12. oktoober 2007, kell 05:57 (UTC)

Nüüd ongi esmase allika probleem. Meil on kirjalik verifitseeritav allikas, mis väidab, et tekst on Kingsepa kirjutatud. Kingsepp ise väidab meile siin vastupidist. Seega läheb vastuollu esimese allika info ning verifitseeritav kirjalik allikas. Kui on põhimõte, et vikipeedia ei avalda esimese allika infot, siis tuleks Kingsepa teade sellest, et ta ei ole nimetatud artikli autor, jätta tähelepanuta. --Kriku 12. oktoober 2007, kell 07:26 (UTC)

Arvan, et me ei kaota midagi, kui me selle publikatsiooni välja jätame, sest selle publikatsiooni sisu ei ütle Sirje Kingsepa kohta midagi olulist. Kui me lubaksime kõik publikatsioonid loetleda, siis oleks iseasi. Muutsin ka pealkirja nii, et see nüüd ei väida, et tegu on Sirje Kingsepa kirjutatud tekstidega.

Ideaalis võiks tõesti olla viited kõikidele publikatsioonidele, mis võrgus kättesaadavad on. See, et artikkel on ebatäielik, on ise teema. Kui pealkiri on SK nime all ilmutatud publikatsioonid, siis ma ei näe mitte mingit põhjust, miks artikkel Olga Lauristinist peaks loetelust välja jääma. Minu arvates ütleb kõnealune artikkel Kingsepa kui poliitiku seisukohtade kohta nii mõndagi. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 08:57 (UTC)

Jah, Sul on õigus. Kui see artikkel väljendab Sirje Kingsepa seisukohti, siis see ütleb midagi tema kui poliitiku seisukohtade kohta. Mina küll usun, et tegu ei ole Sirje Kingsepa poolt kirjutatud artikliga, sest mul ei ole põhjust arvata, et Kinks ei ole Sirje kimgsepp või et ta valetab.Andres 13. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

Mina jälle ei usu, et "Postimehe" toimetaja selles küsimuses valetab. Miks ta peaks? --Kriku 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

Kas see artikkel tema seisukohti väljendab, seda ei tea öelda. Kui nüüd panna see artikel koos Sirje Kingsepa poolt kirjutatuga pealkirja alla "Sirje Kingsepa nime all avaldatud publikatsioone", siis on info küll tõene, aga minu meelest ikkagi eksitav. Et ma olen ise veendunud, et tegu pole Sirje Kingsepa isikliku publikatsiooniga, siis ma võtsin selle sealt välja. Andres 13. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

Millel su veendumus põhineb? --Kriku 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

See ei tähenda, et ma saaksin kellelgi teisel keelata seda sisse panna, sest see on tõendatud väljaspool mõistlikku kahtlust. Igatahes aga tahaks, et info oleks tõene ja ka mitteeksitav, niivõrd kui see meie võimuses on. Andres 13. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

Täiesti nõus. Ma siis panen uuesti sisse. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

Ideaalis peaksid olema viited kõigile publikatsioonidele. Nendest, mis ma olen leidnud, olen ma mõned välja jätnud, sest ma ei oska neid selgelt kirjeldada. Tegelik autorlus ei pruugi kattuda publikatsiooni juures märgituga. Kui autorlust ei ole avalikult ümber lükatud ega kahtluse alla seatud, siis me ei saa väita, et ei ole tegemist selle isiku publikatsiooniga. Kas sellekohast avaldust Vikipeedia arutelulehel võib lugeda avalikuks ümberlükkamiseks? Andres 13. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

Ma arvan, et mitte. See on fakti küsimus. Võib öelda, et autor eitab tagantjärele oma autorsust. Aga ei saa öelda, et keegi ei ole mingi kirjatüki autor, sest et ta ütleb, et ei ole. See on esimese allika eelistamine kogu ülejäänud kättesaadavale informatsioonile. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

Ma võtan nüüd artikli kaitse alt maha. Loodetavasti pole selleks enam vajadust. Andres 12. oktoober 2007, kell 05:57 (UTC)

Neutraalsuse mall

minu arust pole seda neutraalsuse malli küll enam vaja.--Hendrix 12. oktoober 2007, kell 06:42 (UTC)

On siiski. Neutraalsus on vaidlustatud sellepärast, et artiklist võib jääda mulje, nagu oleks "Baaris" esinemine ainus Sirje Kingsepa esinemine televisionis. Andres 12. oktoober 2007, kell 07:08 (UTC)

Alajaotuse pealkiri on "Osalemine telesarjas", mitte "esinemised televisioonis". "Baar" on vististi ainuke telesari, kus Kingsepp esinenud on? --Kriku 12. oktoober 2007, kell 07:26 (UTC)

Pealkiri oli pandud sisu järgi, mitte ümberpöördult. Selline mulje võis ikkagi jääda, sest teisi teleesinemisi polnud mainitud. Andres 12. oktoober 2007, kell 20:57 (UTC)

Ehk piisab praegu teisaldamiskaitsest, võtsin redigeerimiskaitse maha. --WikedKentaur 12. oktoober 2007, kell 08:22 (UTC)

Osalemine telesarjas "Baar"

Viide "Baaris" osalemisele on jälle kadunud. Nähtavasti on jätkuvalt vaja redigeerimiskaitset koos mingi eelmise redaktsiooni taastamisega. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 09:42 (UTC)

kriku, midagi pole kadunud. loe artikkel kenasti lõpuni. aga olga lauristini nekroloogi viite võid ju ka näiteks marju lauristini või jaak alliku nime alla panna, nemad peaks olgat ikka paremini teadma. Sa ikka teed vahet nekroloogil ja arvamusartiklil?)--Kinks 13. oktoober 2007, kell 09:50 (UTC)

Ei ole nõus. "Baari" kohta on ainult välisviide. Artiklite mõte selles ongi, et välisviidetes olevat infot refereerida. Muidu võiks iga artikkel ainult lingikogu olla. Sa oled refereeringu eemaldanud. Nekroloogis saab samamoodi poliitilisi seisukohti avaldada kui arvamusartiklis. Alajaotus "Osalemine telesarjas" tuleks tagasi panna. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 10:28 (UTC)

Kinks, kas Sa tahad öelda, et nekroloogi on kirjutanud Marju Lauristin või Jaak Allik? Kas Sa tahad öelda, et nekroloogis ei avaldata oma arvamust? Kas Sa tahad öelda, et nekroloogi kirjutavad need, kes inimest kõige paremini tunnevad? Andres 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

Taastasin alajaotuse "Osalemine telesaadetes" neil põhjustel, mida Kriku mainis. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:06 (UTC)

Õpime internetti kasutama

Kas Kingsepp on üldse parteist lahkunud? Ta on avalduse kirjutanud, aga kas see ka rahuldatud on? Siin väidetakse, et ta on endiselt Keskjuhatuse liige (auguat 2007). --Metsavend 12. oktoober 2007, kell 08:52 (UTC)

no youtubele viitamine nüüd küll ei sobi--Hendrix 12. oktoober 2007, kell 16:50 (UTC)

Minu meelest on küsimus selles, kas see viide tõestab, et Sirje Kingsepp on "Hommikutelevisioonis" esinenud. Minu meelest tõestab mõistlikkuse piires.

Edasi on küsimus selles, kas tohib viidata leheküljele, kus ilmselt rikutakse autoriõigust. Kas selle rikkumise tõttu on ka saates osalemise tõestamine võimalik? Andres 12. oktoober 2007, kell 21:23 (UTC)

Loomulikult on võimalik. Üritatakse tõendada SK saates osalemise fakti. Kuidas puutuvad siia autoriõigused? --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:09 (UTC)

SK paneb ise siia selliseid viited, et inspektsioon ainult hõiskaks - viidatakse allikatele, kus eiratakse kõiki reegleid. Mina teen ettepaneku kogu see artikkel kustutada. Selle artikli areng on veel hullem, kui ühe teise isikuga seotud artikli areng. Olen nõus ülalpool esitatud arvamusega - SK tähtsus on tühine--Hendrix 12. oktoober 2007, kell 17:44 (UTC)

Ei ole nõus. Tuleb lihtsalt see artikkel korda teha ja korras hoida. Andres 12. oktoober 2007, kell 21:17 (UTC)

Väga õige. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 10:29 (UTC)

nagu näha, see korrashoidmine on üks raske töö...--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 10:33 (UTC)

Sellisteks puhkudeks on wikipedial minu teada vahendid olemas. Ingliskeelses versioonis on ju palju kontroversiaalsemaid tegelasi, kui SK. Hitleri ja Põõsa-Jürka artikleid tahetakse tõenäoliselt 1000 korda päevas lagastada. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:00 (UTC)