Arutelu:Saarde kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Selle tsitaadi saaks ümber sõnastada. Kas praegune lahendus ei riku autoriõigusi?--WooteleF 7. jaanuar 2010, kell 17:30 (UTC)

Minu meelest ei ole see tekst vaba, sest August Tammekann suri 1959. Asja on tõlgendatud nii, et piisab 70 aasta möödumisest entsüklopeedia ilmumisest, aga minu meelest nii ei ole.
Tsitaat on iseenesest lühike, aga minu meelest pole tsiteerimine siin vajalik. Võiks selle jutu ümber sõnastada ning viidata allikale. Andres 7. jaanuar 2010, kell 18:35 (UTC)
Tsiteerida võib motiveeritud mahus. Terve enstüklopeediasissekande kopeerimine ei pruugi olla "motiveeritud maht". Võimalik, et August Tammekannu surma-aasta ei mängi rolli. Autoriõiguse seadus § 31.--WooteleF 7. jaanuar 2010, kell 18:40 (UTC)
Minu arvates ei ole tsiteerimine siin üldse motiveeritud.
Ma ei leia tollest paragrahvist midagi, mis viitaks sellele, et autori surma-aasta ei mängi rolli. Andres 7. jaanuar 2010, kell 19:17 (UTC)
Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus oma teosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. - Võimalik, et autoriõigused kuuluvad hoopis entsüklopeedia väljaandjale.--WooteleF 7. jaanuar 2010, kell 19:26 (UTC)
Mina saan nii aru, et kollektiivse teose koostajatel on autoriõigus ainult kollektiivsele teosele (koostamise teel loodud teosele), mitte autorite kaastöödele. Andres 7. jaanuar 2010, kell 19:43 (UTC)
See sõltub lepingust. Täie kindlusega ei saa väita, et õigused ei kuulu väljaandjale. Aga antud juhul oleks muidugi parim asi ümber sõnastada.--WooteleF 7. jaanuar 2010, kell 19:52 (UTC)
Ma arvan, et tsiteerimine on siin põhjendamatu. See tuleks ümber sõnastada, siis lõpeks ka vaidlus autoriõiguste ümber. Taivo 7. jaanuar 2010, kell 20:36 (UTC)

Juhin teie kõigi tähelepanu sellele, et ma pole tsiteerinud kogu Eesti Entsüklopeedia artiklit ega mitte kogu August Tammekannu osa selles. Kes oskab, võib ju ümber sõnastada nii, et mingit informatsiooni kaduma ei lähe. --Numbriga kärumees 8. jaanuar 2010, kell 09:28 (UTC)

Jah, nii tulebki teha, sõltumata autoriõiguslikest kaalutlustest. Andres

Panen selle tsiteeritud lõigu siia, juhuks kui keegi soovib mingit osa sellest refereerida.

S. khk-a loodeosa asetseb metsasel ja soisel Pärnu madalikul, Reiu jõe ja tema lisajõgede alal. Põllumaad on siin vähe ja asustus hõre, koondudes peam. Reiu jõe äärde, kus kulgeb ka tähtsaimaks liiklusteeks olev Pärnu–Mõisaküla 1. kl. maantee. Khk-a kaguosa ulatub Sakala kõrgustiku edelaservale, mille pinnamood on iseloomustatud lamedaist põhja–lõunasuunalisist voortest ja nende vahele lõikunud laiadest lammorgudest. Voorte laed ja nõlvad on enamasti põllustatud, tihe asustus on koondunud rohkeisse üksikõuedesse ja haja- ning haguküladesse. Asustuskeskuseks on Kilingi-Nõmme (←) alev ühes lähedal-oleva S. kirikuga ja Voltveti asunduse ning raudteejaamaga.[1]

  1. Eesti Entsüklopeedias August Tammekannu poolne Saarde kihelkonna iseloomustus, Eesti Entsüklopeedia, VII köide, veerg 442

-- Pikne 13. jaanuar 2020, kell 17:09 (EET)