Arutelu:Ruumimeeter

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Maht ruumimeetrites on alati koos koorega, kui virnastatud materjal on koorimata. Vaid erandjuhul, kui virnastatud puitmaterjal on kooritud, siis on ruumimeetrites mõõdetud virna maht ilma kooreta maht. Reeglina määratakse ilma kooreta puidusortimentide mahud tihumeetrites. --84.50.182.154 19. oktoober 2011, kell 15:00 (EEST)


Ruumimeetritelt tihumeetritelt ümberarvestamise koefitsientide tavapraktikas kasutatavate suuruse kohta häid viiteid ei ole, sest vastavat statistikat ei ole avaldatud. Väite õigsuses kahtlejatel tuleks endale põhjalikumalt selgeks teha virnastatud ümarpuidu mõõtmise metoodika, nt http://www.metsaliitto.ee/Documents/Tartu2001.pdf Selle juhendi lk 23...25 käsitletakse virnatäiuse koefitsiendi määramist puuliigist lähtuva baaskoefitsiendi ja sellele kohaldatavate paranduste meetodil. Arvestades seda, et baaskoefitsiendid Eesti puuliikidele on vahemikus 0,64...0,71 ning keskmise mõõduga ja korralikult üles töötatud ja virnastatud ümarmaterjali puhul tuleb parandusarvude summaks -0,1...-0,15, siis see annabki vahemikuks 0,5...0,6. Mida jämedamad ja lühemad on notid, seda suurem on koefitsient. Korralikult laasitud sirgetel, jämedatel, kuid samas suhteliselt lühikestel nottidel (nt lühikestel palkidel või pakkudel) võib korralikult laotud virnas olla koefitsient 0,7...0,8. Pikkade, peenikeste, kõverate ja halvasti laasitud ja lohakalt virnastatud nottide puhul võib koefitsient olla ka vahemikus 0,3...0,4. Tavapraktikas mõõdetakse palke ja pakke siiski enamasti vaid tihumeetrites ning et väga peeneid, kõveraid ja halvasti laasitud virnastatud ümarmaterjale ei arvestata reeglina ümber tihumeetritesse, siis jääbki enamkasutatavaks koefitsiendivahemikuks 0,5...0,6. --84.50.182.154 21. oktoober 2011, kell 03:10 (EEST)

Palun täienda ja paranda. See koore jutt on siin toimetamise käigus millegipärast moondunud. --Epp 21. oktoober 2011, kell 03:16 (EEST)
Siin ei ole suurt miskit parandada/täiendada, minu märkus käis viite nõudmise kohta. Sest tavapraktika kohta käivat väidet saaks viite abil kinnitada juhul, kui tavapraktika kohta oleks avaldatud vastav uurimus. Minu teada aga sellist uuringut Eestis tehtud/avaldatud pole. Ka ei ole vastavate arvutuste tegijatel kohustust teisendamisel kasutatud koefitsienti kellelegi statistika tegemiseks raporteerida. Minu poolt viidatud metoodika näitab vaid üht viisi, kuidas seda koefitsienti määrata, kuid ka see ei anna ühest selget viidet, et 0,5...0,6 oleks tavapraktikas enamkasutatav vahemik. Samas nende inimeste seas, kes sageli teisendamisega kokku puutuvad, on see üldteada, nagu enamik inimesi teab, et Maa tiirleb ümber Päikese. Kirjutasin oma jutu selleks, et keegi seda väidet artiklist viite puudumise tõttu ei eemaldaks, nagu tehti minu täiendusega kõnekeeles "rumm" kasutamise puhul. Kuigi ma ei ole vaimustuses kõnekeelsete ja eksitada võivate väljendite kasutamise üle, võib Wikipedia kasutajale siiski abiks olla info, et näiteks küttepuude ostmisega seoses küllalt sageli mainitav sõna rumm ei ole mitte teatav alkohoolne jook (käänates rummi) või ratta osa (käändates rummu), vaid tähendab ikka seda kõnealust ruumimeetrit: http://www.google.com/search?q=%22rummu+k%C3%BCttepuid%22+OR+%22rummu+puid%22+OR+%22rummi+puid%22&hl=et&biw=1600&bih=1060&num=10&lr=&ft=i&cr=#pq=%22rummu+k%C3%BCttepuid%22+or+%22rummu+puid%22+or+%22rummi+puid%22&hl=et&sugexp=kjrmc&cp=65&gs_id=v&xhr=t&q=%22rummu+k%C3%BCttepuid%22+OR+%22rummu+puid%22+OR+%22rummi+puid%22+OR+%22rummi+k%C3%BCttepuid%22&pf=p&sclient=psy-ab&lr=&source=hp&pbx=1&oq=%22rummu+k%C3%BCttepuid%22+OR+%22rummu+puid%22+OR+%22rummi+puid%22+OR+%22rummi+k%C3%BCttepuid%22&aq=f&aqi=&aql=&gs_sm=&gs_upl=&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.,cf.osb&fp=55fc1902c1ee9213&biw=1600&bih=1060 --84.50.182.154 21. oktoober 2011, kell 09:59 (EEST)

Põhjendamatu on link saematerjalile. Saematerjali mahtu mõõdetakse reeglina tihumeetrites, mitte ruumimeetrites. --84.50.182.154 21. oktoober 2011, kell 10:25 (EEST)