Arutelu:Ruteenid

"Ruteenid olid Austria-Ungari alal elanud idaslaavlased." - Et enne Austria-Ungari moodustamist ja enne Galiitsia minekut Austria alla Poola jagamistega olid ukrainlased, russiinid jt, siis vahepeal said ruteenideks ja siis uuesti ukrainlasteks, russiinideks jt tagasi? - Urmas 16. juuni 2007, kell 14:12 (UTC)

Artiklis Galiitsia on öeldud: (ukrainlased ehk ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlasi nimetasid) . Andres 16. juuni 2007, kell 19:47 (UTC)

See, et austerlased ukrainlasi ruteenideks nimetasid, ei tähenda, et nad seda ka olid. See on lihtsalt austerlaste kasutatud nimi ja ei enamat. Saksa keeles on valgevenelasi ka "valgeruteenideks" nimetatud; nii vähem kui saja aasta eest. - Urmas 16. juuni 2007, kell 20:06 (UTC)

Nojah, aga siis ei tuleks kustutada, vaid parandada. Arvatavasti tuleks teha täpsustusleht. Andres 16. juuni 2007, kell 20:29 (UTC)

Eesti keeles on "ruteenidel" tähendus olemas. See leht oli sellele tähendusele suunatud. Kui Ruthenen saksa keeles midagi tähendab, ei pea ta sama asja tähendama eesti keeles. Lähtuda tuleb eesti tähendusest. - Urmas 16. juuni 2007, kell 20:34 (UTC)

Nõus, et see sõna ei pruugi eesti keeles midagi tähendada, kuid leian, et eksituste ärahoidmiseks võiks siin ära tuua need tähendused, mis on saksa sõnal Ruthenen. Andres 16. juuni 2007, kell 20:42 (UTC)

Olen selle vastu. See on sobilik vikisõnaraamatusse. - Urmas 16. juuni 2007, kell 20:47 (UTC)

Kui seda sõna pole olemas, siis ta ju ei sobi Vikisõnaraamatusse. Siin aga võib teha (ja minau meelest ka peab tegema) ümbersuunamised või täpsustuslehed ka nende märksõnade kohta, mida eesti keeles tegelikult pole, aga ekslikult arvatakse olevat. Kui ta on olemas, siis seda enam peaks märksõna olema. Siia võib ju kirjutada, et tegemist on saksa (või mõne muu) keele mõjul ekslikult moodustatud sõnaga. Andres 16. juuni 2007, kell 20:54 (UTC)

Saksa-, inglis- ja venekeelsed rahva nimevariandid on artiklites kenasti olemas. Ka artiklis russiinid. - Urmas 16. juuni 2007, kell 20:48 (UTC)

Jutt ei ole ju võõrkeelsetest sõnadest. Andres 16. juuni 2007, kell 20:54 (UTC)

Siin oli ju suunamine artiklile "Russiinid", mis algas ja algab ka praegu "Russiinid', ka ruteenid ..." Miks see ära võeti ja miks me peame praegu siin aega raiskama? - Urmas 16. juuni 2007, kell 20:57 (UTC)

See on siia lisatud võib-olla eksiarvamuse tõttu. Kui see on eksiarvamus, siis see minu meelest õigustab sellise täpsustuslehe tegemist. Andres 16. juuni 2007, kell 22:00 (UTC)

Kunagi kirjutati küll nendest müstilistest ruteenidest ja idaslaavlaste ruteeni ühiskeelest, kuid kirjutatu on praeguseks kustutatud - sai kokku suur pseudoteaduslik udu. :( Nimetamisest sobib kirjutada kõnealuse rahva artiklis. Artiklis tuleks se'st nagunii juttu teha. -

Ma mõtlen seda, et keegi võib lugeda näiteks saksa keeles ja siis otsida eesti Vikipeediast ruteene. Mina ei tea, kas Austria-Ungaris nimetati selle nimega ainult ukrainlasi või ka teisi idaslaavlasi (ütleme, russiine). Andres 17. juuni 2007, kell 05:14 (UTC)

Otsisin üles väljaande "Sydow-Wagners methodischer Schul-Atlas" (Gotha: Justus Perthes) aastast 1907. Selles on olemas eraldi Kleinrussen ja Ruthenen. Viimased Karpaatide idaslaavlaste osas . Valgevenelasi tolles atlases eraldi ei ole - nad on Russen (valgevenelaste olemasolu oli I ilmasõja teisel aastal (!) üllatus isegi Saksa keiserlikule kindralstaabile). Igatahes russiine ja ukrainlasi selles atlases eristati.

Kuidas I ms eelsed saksa leksikonid asjast kirjutasid, pole praegu vaadanud, kuid üks nendest (vist Meyers) peaks veebis olemas olema (midagi on isegi Commonsisse üles laetud).

Otsides eesti vikist ruteene, paneb lugeja otsingusse "ruteenid" ja ta suunatakse lehele "russiinid". Sellel lehel on juba kirjas erinevad variandid, kuidas russiine saksakeelses kirjanduses nimetatakse ning võib olla ka selgitav artikliosa. Nimede kohta meil selline mitmel juhul ju ongi. - Urmas 17. juuni 2007, kell 08:30 (UTC)

Kui nimetus Ruthenen käis ainult russiinide kohta, siis tuleb artiklist Galiitsia tsiteeritud fraas välja võtta. Sel juhul võib tõesti piirduda ümbersuunamisega. Andres 17. juuni 2007, kell 08:48 (UTC)

Valgevenelasi nimetati valgeruteenlasteks II MS aegses eesti ajakirjanduses, kui lugeda sõjaaegseid ajalehti.