Arutelu:Rooma-Katoliku Kirik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Õpetuslikult valitseb katoliku kirikus tomism.

See on minu meelest kahemõtteline. Tomismil ei ole katoliku kirikus dogmaatist tähtsust: katoliiklane ei pea olema tomist. Tomism on küll katoliku kirikus teatud mõttes domineeriv õpetus, kuid tuleb täpsustada, mis mõttes.

Toimub koguduste jaotamine õigeteks (ortodoksia) ja valedeks.

Mis see tähendab? Andres 21. august 2005, kell 13.56 (UTC)

Materjal, mis tuleb integreerida:

9. sajandil hakkasid ida- ja läänekirik üksteisest eralduma. 1054. aasta Suure kirikulõhe tulemusena, kiriklikus hierarhias Rooma patriarhi (paavsti) alla koondunud nn. läänekirik.

Katoliku kiriku moodustavad kogudused on koondunud Rooma paavsti vaimuliku juhatuse alla. Katoliku kiriku struktuuri iseloomustab tsentraliseeritus ja hierarhia.

Katoliku kirik on üks võimsaimaid religioosseid organisatsioone ning üks võimsamaid organisatsioone üldse.

Õpetuslikult valitseb katoliku kirikus tomism. Toimub koguduste jaotamine õigeteks (ortodoksia) ja valedeks. Kristliku õpetust katoliku kirikus suunavad paavst ja kirikukogud.

Andres 29. jaanuar 2006, kell 17.07 (UTC)


Selles artiklis võiks olla ka alajaotus katoliku kiriku kohta Eestis. Üksikasjalikum esitus võiks jääda eraldi artiklisse. Andres 21. juuni 2006, kell 19.20 (UTC)


Eestikeelne ametlik nimi on Rooma-Katoliku Kirik. Vaata näiteks [1]. Andres 12. juuli 2007, kell 05:33 (UTC)

Ma ei tea, kas see vahe on ainult minu peas, aga mina näen erinevust roomakatoliku kiriku kui ideoloogia (paremat sõna ei tule pähe) ja Rooma-Katoliku Kiriku kui institutsiooni vahel. Eesti Kirikute Nõukogu räägib sellesse kuuluvatest kirikutest kui asutustest, seetõtu seal ka läbivad suurtähed. Näide EELK lehelt: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on asutatud 1917. aastal... Luteri kirikusse kuulus siis 127 kogudust. Esimeses lauses asutus, teises kui midagi muud, arvan, et kui "luteri" ei alustaks lauset, oleks seegi väikese tähega.--Ken 12. juuli 2007, kell 07:36 (UTC)
Selles artiklis räägitaksegi asutusest või institutsioonist. Ideoloogiast on jutt artiklis Katoliiklus. Andres 12. juuli 2007, kell 07:44 (UTC)
Võib kasutada ka väikesi tähti, aga ametlikes nimedes on suured tähed. Andres 12. juuli 2007, kell 07:44 (UTC)
Milles seal ametlikkus väljendub? Minu meelest on viidatud leheküljel tegu juhusliku halvasti suurtähestatud nimekujuga, mida on soovitud teiste liikmete nimedega ühtlustada. Ka on ühendus registreeritud teise nimega. Viidatud nimekuju käib vaid Eestis tegutseva kiriku kohta, mitte katoliku kiriku kohta laiemalt. Seda "ametlikku" nime minu meelest pole tarvis ära tuua, vähmeasti mitte esimeses lauses. Pikne 3. detsember 2013, kell 13:03 (EET)
Mis nimega ühendus on registreeritud? Andres (arutelu) 6. detsember 2013, kell 19:06 (EET)
See nimi on ka kodulehel: [2]. Aga ühenduse nimi on Katoliku Kirik Eestis? Minu meelest see ei loe. Andres (arutelu) 6. detsember 2013, kell 19:09 (EET)
Registreeritud on "Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur". Põhimõtteliselt nõus, et ei loe, aga minu meelest ükski neist suurte tähtedega kirjutatud variantidest ei vääri siinkohal ja eriti esimeses lauses esiletõstmist. Kolmas variant Katoliku Kirik Eestis ilmestab omakorda, et polda järjekindlad ja ametlikkus pigem ei tähendagi siin midagi. Pikne 6. detsember 2013, kell 20:42 (EET)
Mis mõttes ei tähenda? Miks ei vääri esiletõstmist? Andres (arutelu) 9. detsember 2013, kell 13:08 (EET)
Kui viitsiks otsida, küllap siis leiaks, kuidas ametlikes dokumentides kogu kirikut nimetatakse. Andres (arutelu) 9. detsember 2013, kell 13:09 (EET)
Noh, siin toodud nimi pole tegelikult ametlik või vähemasti on segane, mille poolest ta ametlik on. Eestis registreeritud nimi aga on käib märksa kitsama jaotise kohta kui kogu katoliku kirik. Pikne 9. detsember 2013, kell 16:18 (EET)
Jah, me ei saa väita, et see nimi on ametlik. Aga ametlikes dokumentides ju ometi kasutatakse mingit nime, peab vaatama, mis see on. Andres (arutelu) 11. detsember 2013, kell 19:42 (EET)

v.a. ristimine, mida võib häda korral toimetada iga inimene ja laulatus, mida jagavad teineteisele laulatatavad jm.

Välja võetud. Üksikasjade käsitlus ja erandid võiks jääda sakramendi artiklisse. 88.196.28.229 1. mai 2014, kell 17:12 (EEST)
Praegu ei ole ju seal seda. Tulemuseks on infokadu. Pane see sinna või kuskile sisse või jäta see siia alles, kuni seda tehtud pole. Siin võiks see olla kas või allmärkusena, muidu on siinne esitus eksitav. Andres (arutelu) 1. mai 2014, kell 17:23 (EEST)
Mis mõttes eksitav? 88.196.28.229 1. mai 2014, kell 18:11 (EEST)
Jääb mulje, et ainult preestritel on võim sakramente jagada, aga tegelikult see nii ei ole. Eks selle mulje vältimiseks see klausel tekstis oligi. Andres (arutelu) 1. mai 2014, kell 19:03 (EEST)
Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett. Väljavõetud lause teine pool: laulatus, mida jagavad teineteisele laulatatavad jm on niisiis eksitav. 88.196.28.229 2. mai 2014, kell 18:41 (EEST)
Lisan hädaristimist puudutava lõigu allmärkusena artiklisse. 88.196.28.229 2. mai 2014, kell 18:41 (EEST)
Millisest allikast Sa need asjad võtad? Katoliku katekismuses on öeldud: "Tavaliselt ristib piiskop või preester, Ladina Kirikus ka diakon. Hädavajaduse korral võib ristida iga inimene, kui tal on sama taotlus, mis Kirikul." "Ladina riituses on sakramendi jagajateks abikaasad. Nad annavad teineteisele sakramendi, väljendades nõusolekut abieluks." Norra viki artiklis ristimise kohta on veel võimalusi, aga seal pole viiteid. Ma praegu rohkem ei otsinud. Andres (arutelu) 2. mai 2014, kell 19:42 (EEST)

Mis eelmisel redaktsioonil viga oli? "1054. aastal tekkinud" ei ole minu meelest ilus väljend. Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 18:50 (EEST)

Ja miks asutus? Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 18:50 (EEST)

See on kohutav, milline õudus siin religiooni valdkonnas viimasel ajal toimub. Muidugi ei kõlba selline määratlus. -- Toomas (arutelu) 18. aprill 2015, kell 19:17 (EEST)

Pöörasin tagasi. Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 19:36 (EEST)

Minu meelest oli ka senine määratlus halb, seega kirjutasin inglise vikit eeskujuks võttes uue ja minu meelest märksa neutraalsema avalõigu. Vana tekst jäi samuti alles, aga allapoole. Eks lihvida ja parandada annab võib-olla ka uut teksti, aga igal juhul on see mõlemast senisest variandist parem. -- Toomas (arutelu) 18. aprill 2015, kell 19:51 (EEST)

Miks siin on "roomakatoliku"? Ka kreekakatoliku kirik on osa katoliku kirikust. Ja mida tõendab link ÕS-ile? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 10:13 (EEST)