Arutelu:Repressioon
Minu meelest pole repressiooni puhul oluline, kas inimene on midagi teinud. Andres 21. jaanuar 2010, kell 19:22 (UTC)
- Nõus. Arvan, et koguni enamik represseerituid oli "midagi teinud", mille eest nad represseeriti. Taivo 21. jaanuar 2010, kell 19:43 (UTC)
Minu meelest on sõna tähendust siin kitsendatud. Kas siis kohtulikud karistused ei ole repressioonid? Andres 22. jaanuar 2010, kell 14:10 (UTC)
- Mis sa sellega nüüd mõtled? Päris iga kohtulik karistus nüüd küll repressioon ei ole, samas võib kohtusüsteemi kasutada represseerimisel. Enamus Siberisse saadetuid olid millesgi süüdi mõistetud.--Kyng 22. jaanuar 2010, kell 20:49 (UTC)
- Võib-olla Sul on õigus, aga millega Sa tõendad, et iga kohtulik karistus ei ole repressioon? Andres 23. jaanuar 2010, kell 07:48 (UTC)
- Tõsi, oleks tarvis allikat millele siin toetuda. Mina ise olen lihtsalt nii aru saanud, et repressiooni all mõeldakse karistusi, mis on vastuolus demokraatliku õigussüsteemiga ja poliitiliselt motiveeritud.--Kyng 23. jaanuar 2010, kell 08:39 (UTC)
- Nii palju kui mina aru saan, on need poliitilised repressioonid ja nad ei pruugi olla karistused (näiteks küüditamine ju ei olnud karistus). Ja näiteks ENE-s kasutati väljendit "ebaseaduslikult represseeritud". Andres 24. jaanuar 2010, kell 07:52 (UTC)
- Tõsi, oleks tarvis allikat millele siin toetuda. Mina ise olen lihtsalt nii aru saanud, et repressiooni all mõeldakse karistusi, mis on vastuolus demokraatliku õigussüsteemiga ja poliitiliselt motiveeritud.--Kyng 23. jaanuar 2010, kell 08:39 (UTC)
- Võib-olla Sul on õigus, aga millega Sa tõendad, et iga kohtulik karistus ei ole repressioon? Andres 23. jaanuar 2010, kell 07:48 (UTC)
EKSS-i järgi tähendab represseerima karistamist, niisiis ka näiteks piletita sõidu eest saadud trahv on repressioon. Samas, mulle tundub, et kaasajal ei räägita enam õigusvastaselt represseeritutest, vaid represseerima tähendab juba iseenesest kedagi meelevaldselt karistama. --kanakukk (arutelu) 24. september 2014, kell 19:24 (EEST).