Arutelu:Rass

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kas on õige lahterdada konkreetseid inimesi (nimeliselt) eri rassitüüpide alla?

Ja mis siis kui mõni neist näidetest-väidetest pole tõsi? - Urmas 11:26, 10 May 2004 (UTC)

Mina ei näe siin suuremat ohtu kui mis tahes muu väite puhul. Aga probleem on võib-olla selles, et kogu see rassi mõiste on vananenud. Andres 11:30, 10 May 2004 (UTC)

Mõiste ise vananenud ei ole - isegi kooliatlastes on vastav kaart sees (küll mõningaste erinevustega ENE variandist), kuid tema tähtsus on vähenenud - olulisemad on kultuurid-tsivilisatsioonid ning nende erinevused ja eripära. St. valge rassi üleolekust ollakse läbi rasside võrdsuse jõudmas eri kultuuride (Euroopa, islami, India, Ida-Aasia jt.) võrdsuse juurde. - Urmas 11:41, 10 May 2004 (UTC)

Noh, rassid on määratletud üksikute fenotüübiliste tunnuste põhjal. Tänapäeva geneetilised uuringud võimaldavad saada detailsemat ja sügavamat informatsiooni inimeste sugulusest. Andres 11:49, 10 May 2004 (UTC)
Eemaldasin mittetöötava lingi, kui keegi leiab identse siis lisagu --Dj Capricorn 7. veebruar 2006, kell 17.59 (UTC)
ENEst (1988) loen ma välja 22 inimrassi... kas selles numbris on juba segarassid ka siis? avjoska 22. juuli 2006, kell 10.03 (UTC)

Viide artiklile Rass (USA rahvaloendus) on vajalik. Palun seda mitte kustutada. Andres 28. juuni 2009, kell 21:00 (UTC)


Eestlaste tavateadvuses eristatakse tänaseni vastavalt nõukogude rassiteooriale (eelkõige nahavärvi põhjal) kolme (põhi)rassi: "valget" (ehk europiidset), "musta" (ehk negriidset) ja "kollast" (ehk mongoliidset) rassi.

Kust see väide pärineb? Võtsin välja. --Dr Oldekop 27. märts 2010, kell 13:23 (EET)
Kas see väide kuskilt pärineb, seda ei tea, kuid minu meelest pole selles mingit kahtlust. Andres 27. märts 2010, kell 19:34 (EET)
Imelik. Esiteks, siis vajaks täpsustamist "nõukogude rassiteooria" mõiste. (Ja kas tõesti selles punane rass puudus?) Teiseks, eestlase tavateadvuse (ja üldse tavateadvuse) mõiste. Kolmandaks, mingigi viide ehk tõend on vajalik, et selles tavateadvuses asi tõesti nii on nagu siin väidetakse. Kuna mu kogemus seda küll kohe üldse ei kinnita, siis ei tea ma seda enesestmõistetavaks tõeks pidada, et ilma tõendita entsüklopeedias esitada võiks. Kui aga pead selleks kahtluseta väiteks, et eestlaste tavateadvuses on arusaam, et inimrassid on olemas, siis see on täiesti teistsugune väide, ja ilmselt tõene. Ent see pärineb kindlasti varasemast kui nõukogude ajast. --Dr Oldekop 27. märts 2010, kell 19:47 (EET)
"Nõukogude rassiteooria" on muidugi ebatäpne väljend. ENE-s mainitakse konkreetset nõukogude teadlast, kelle järgi rassid on esitatud. Arvatavasti põhirasside osas lahknevusi ei olnud.
"Punane rass" oli "kollase rassi" all.
Tavateadvuse üle on muidugi raske otsustada teisiti kui isikliku kogemuse põhjal, kui pole spetsiaalseid uuringuid. Vähemalt minu teadvuses kujunes teadmine rassidest lapsepõlves ENE põhjal. Kui Sul on teistsugune kogemus, siis muidugi on alust kahtluseks. Seda ma üldse ei mõelnudki, et peaks need väited ilma tõenditeta esitama. Andres 27. märts 2010, kell 22:07 (EET)
Tõsi on nähtavasti see, et sellised põhirassid olid eestlaste tavateadvuses juba enne nõukogude rassiteooria mõju. Ja teiseks võidi ka punast rassi põhirassiks pidada. Andres 28. märts 2010, kell 23:30 (EEST)

Nähtavasti peaks selle pealkirja teisaldama ainsuse alla, täpselt samal põhjusel, miks alamliik ja liik on ainsuses. Taivo 12. august 2011, kell 16:42 (EEST)

Teisalda, aga tee siis ümbersuunamised ka ümber. Andres 12. august 2011, kell 17:11 (EEST)

Lause "Iga katse klassifitseerida inimkonda rohkem kui ühest vaatepunktist – kultuuri ja rassi, rassi ja keele, isegi keele ja kultuuri kaudu viib vastuoludeni." on sisutu, kuna ei kirjelda, mis laadi vastuoludega on tegemist ja miks see üldse probleem on, et eri alustel klassifitseerimiste vahel tekivad vastuolud. Kui seda lauset lahti ei kirjutata, tuleks see artiklist teemavälisena eemaldada. Või siis tuleks kirjutada samalaadsed laused sisse ka teistesse artiklitesse, näiteks artiklisse Auto "Iga katse klassifitseerida autosid rohkem kui ühest vaatepunktist – kütuse ja otstarbe, otstarbe ja mootoritüübi, isegi mootoritüübi ja kütuse kaudu viib vastuoludeni." Praegu jätab see lause lihtsalt mulje demagoogilisest võttest näidata rassi mõistet sisutühjamana, kui see tegelikult on.--80.235.107.168 4. oktoober 2018, kell 14:42 (EEST)

Demagoogiat ma ei näe, aga selle lause mõte jääb praegu segaseks küll. Vist on mõeldud, et mõned rassiteooria arendajad püüavad inimkonda üheaegselt mitme tunnuse alusel klassifitseerida, nt arvavad, et kultuur ja rass kattuvad teineteisega. --Minnekon (arutelu) 4. oktoober 2018, kell 15:29 (EEST)
Pigem on selle lause eesmärgiks (tolerastlikel propagandistlikel kaalutlustel) näidata, et rassi mõistel pole sisu. Sest tegelikult saab kenasti ilma vastuoludeta klassifitseerida mitme tunnuse alusel (kui see on vajalik), näiteks: katoliku usku inglise keelt kõnelevad neegrid, katoliku usku prantsuse keelt kõnelevad neegrid, katoliku usku hispaania keelt kõnelevad neegrid, islami usku inglise keelt kõnelevad neegrid, islami usku araabia keelt kõnelevad neegrid jne. --80.235.107.168 9. oktoober 2018, kell 15:49 (EEST)
Ei ole usutav, et autor väitel sel viisil klassifitseerida ei saa. Ja isegi kui keegi nii arvab, siis ei käi see ju rassi mõiste sisu kohta. Põhjendamata tagamõtete omistamise asemel võiks raamatu ette võtta ja välja selgitada, mida autor täpsemalt ütleb. --Minnekon (arutelu) 10. oktoober 2018, kell 05:44 (EEST)
Kui sul on see raamat olemas, siis loe terviseks. Mina sellist tolerastlikku propagandat lugema ei hakka. Juhin vaid tähelepanu artiklis olevatele puudustele, sest see jutt paratamatutest vastuoludest on sisutu, kui see ei ava artikli lugejale, milles vastuolu seisneb. --80.235.107.168 10. oktoober 2018, kell 10:40 (EEST)
Raamatu lugemine võikski aidata siin artiklis refereeritud segasevõitu teksi sisukamaks muuta. Aga kui kõnealune raamat on propagandaväljaanne, siis ei sobi seda siin üldse kasutada. Milliste allikate põhjal me võime järeldada, et tegu on propagandaga? --Minnekon (arutelu) 14. oktoober 2018, kell 21:07 (EEST)
Ma ise kardan, et kuna see raamat on üle 100 aasta vana, siis selle sisu on vananenud. Pigem on tegu sümboolse teosega, ühe esimesega, mis pani nn teadusliku rassismi väited kahtluse alla. --Minnekon (arutelu) 14. oktoober 2018, kell 21:13 (EEST)

Vana ja uus materjal tuleb pigem kokku panna. Niisugune massiline kustutamine pole minu arust õigustatud, sest mõistet tuleb vaadata ka ajaloolisest vaatepunktist. Andres (arutelu) 27. august 2013, kell 19:04 (EEST)

üldiselt muidugi nõus, ent viitamata materjali kustutamise vastu pole mul midagi, kui see asendatakse viidatud tekstiga. Viitamata tekst pole niikuinii tõsiselt võetav, vähendades ühtlasi ka Vikipeedia usaldusväärsust--Bioneer1 (arutelu) 28. august 2013, kell 11:45 (EEST)
Viidete lisamine on parem kui kustutamine. Muidu tähendab see teiste tehtu lammutamist, asendust pakkumata. Andres (arutelu) 29. august 2013, kell 09:58 (EEST)