Arutelu:Rannakaitsepatarei nr 314
Puudub lehekülg Rannakaitsepatarei. Andres 24. september 2007, kell 11:08 (UTC)
Miks muudeti anonüümse kasutaja poolt "Rannakaitsepatarei" "Rannapatarei"-ks? Muutsin tagasi ja arvan, et õige on ikka esimene. Või ei ole? iffcool 23. juuni 2008, kell 14:22 (UTC)
Võõrvõimud lahkusid Osmussaarelt 1993. aastal. Pärast seda on asutud saart demineerima. Seniseks on maapinnale tõstetud ning kahjutuks tehtud ligi 250 mürsku. - Tõstsin välja kuna ei puutu otseselt teemasse. Artiklis puuduvad ka viited.--WooteleF 23. juuni 2008, kell 14:43 (UTC)
- Artikli tekstiosa on suuremas enamuses kokku kirjutatud pildil kujutatud kauglaskekahuri ääres olnud infotahvlil leidunud tekstist.
- Need mürsud on aga välja toodud uputatud kauglaskekahuritest või nendega ühenduses olnud ruumidest. iffcool 23. juuni 2008, kell 15:30 (UTC)
kas rannakaitsepatarei võib võrdsustada rannapatareiga? Tahkunal asuvaid vastavaid rajatisi kutsutakse rannapatareiks - "Rannapatarei BS-26"--Hendrix 27. juuni 2008, kell 17:50 (UTC)
- Põhimõtteliselt peaks tegu olema sama asjaga aga mina olen rohkem kokku puutunud nimega Rannakaitsepatarei ja kipun arvama, et see nimetus on õigem (teine vast lühendatud nimi nagu Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee —> Tartu maantee vms.). iffcool 27. juuni 2008, kell 18:58 (UTC)
Tegu ei ole sama asjaga. Rannakaitsepatarei tegeleb rannakaitsega (ehk siis dessanditõrjega). rannapatarei asub rannal ja üldjuhul tegeleb merekaitsega, aga võib tegeleda ka õhukaitsega vms. Enamik Eestis olevaid suuri patareisid on merekaitsepatareid, mis asuvad rannal (antud juhul siis rannapatareid), kuid on olnud ka rannakaitsepatareisid (EW-aegseid Aegnal, NL- baaside aegseid jms). Seega peaks olema 'rannapatarei'. Castellum 27. veebruar 2009, kell 12:01 (UTC) nr
- Kas siis õige pealkiri oleks Rannapatarei nr 314? Andres 28. veebruar 2009, kell 06:49 (UTC)
See on raske küsimus. Selliseid ehitisi saaks jagada järgmiselt: - asukoha järgi: mere-, ranna-, maa-, raudtee-; - tegevusulatuse järgi: lähi-, kesk-, kaug- ja võib-olla veel kuidagi; - suurtüki liigi järgi: kahuri-, haubitsa-, ükssarve-, mortiiri-, miinipilduja- jms; - otstarbe järgi: merekaitse-, rannakaitse-, õhukaitse- jms; - asukoha järgi: Osmussaar, Hiiumaa jms - tegevusala järgi: Kura kurgu, Väinamere, Soome lahe suudme jms; - omaniku järgi: Rootsi, Vene, Eesti, Nõukogude 1939-41 jms. Probleem on, et üldskeem sobiks kõigi Eesti (ja ka maailma?) selliste ehitiste kohta. Pakun antud juhul välja sellise: Osmussaare 180-mm suurtükipatarei (1939-1941, nr 314). Selle alusel peaks saama täpsemalt edasi minna (Osmussaarel oli 1939-1941 veel teinegi patarei) - suurtüki liigid, kaliibrid, eri aegade omanikud jne. Alus oleks esmaomanik, edasi kajastuks kõik muudatused. Castellum 28. veebruar 2009, kell 08:06 (UTC)
- Pealkirjaks peaks üldiselt olema asja nimi, mitte kirjeldus. Kui on mitu ühe nimega asja, siis tuleb edasi vaadata, kuidas neid pealkirjas eristada. Keeruliste ja tinglike pealkirjade kasutamine teeks nii kirjutamise kui ka lugemise liiga keeruliseks. Andres 28. veebruar 2009, kell 15:32 (UTC)
- Siin on mainitud ka teisi rannakaitseparteisid, mille jaoks tuleks samuti pealkirjad ette näha. Andres 28. veebruar 2009, kell 15:33 (UTC)