Arutelu:Randvelt Kirjastus

minu poolest võiks selle kirjastuse kohta artikkel olla kyll. eestikeelses Vikipeedias võiks ideaalis olla iga eesti keeles raamatuid toimetava ja välja andva kirjastuse kohta artikkel, mis veidi selle tausta avaks.

just seepärast, et neid kirjastusi on nii palju ja iga hetk võib mõni kirjastus kaduda, ilma et endast väga nähtavat jälge jätaks peale mõne raamatu. mulle tundub see kultuurilooliselt justkui oluline. mind huvitaks kultuurilooliselt ka see, mis kirjastus õieti oli Sõprus aastal 1936 ja mis motivatsiooni ja rahaga nad andsid välja Karl Marxi "Kapitali" tõlget. Ohpuu 30. aprill 2011, kell 16:19 (EEST)

Ma ei näe põhjust, miks selle kirjastuse kohta ei võiks artiklit olla. Andres 30. aprill 2011, kell 16:35 (EEST)

Ma leian, et see läheb vastu vaikiva kokkuleppega, et uute, väikeste ja tundmatute ettevõtete kohta artikleid ei kirjutata. Ma saan muidugi Ohpuust aru, et tema tahaks iga kirjastuse kohta artiklit. Samas saaksin ka aru kingsepast, kes tahaks igast Eesti kingsepatöökojast Vikipeediast lugeda. Kas tal pole selleks samasugust õigust? --Metsavend 1. mai 2011, kell 08:57 (EEST)

Arvan, et mitte, sest raamatu avaldamine on avalik sündmus, kingade parandamine aga tavaliselt mitte. Andres 1. mai 2011, kell 09:19 (EEST)

ma olen raamatupoes väljapaistval kohal näinud yhte või mitut selle kirjastuse raamatut, ka lehitsenud. olen ysna veendunud, et see kirjastus toimetab ja kirjastab raamatuid ysna professionaalselt ja seega on kultuurilooliselt lyhikest artiklit väärt.

ainult yhe raamatu kirjastanud kirjastust ma tingimata artiklivääriliseks ei peaks. minu jaoks oluline on järjepidev toimetamine ja kirjastamine. yhe raamatu kirjastanud isik ei pruugi yldse olla kirjastus, vaid juhuslik kirjastaja (nt Sampo Eesti Kindlustus andis reklaami- või turunduse käigus välja yhe Karl Martin Sinijärve luuleraamatu, et tähistada seda, et Sampo Group või mõni selle eelkäija ostis ära Eesti Kindlustuse. see fakt näiteks on väärt märkust Sinijärve artiklis, Sampo Eesti Kindlustus aga ei ole tegelenud järjepidevalt eestikeelsete raamatute toimetamise ega kirjastamisega.

eesti keeles raamatuid kirjastav kirjastus on minu meelest kultuurilooliselt olulisem kui mõni teine ettevõtteliik. selline kirjastus ei pruugi olla tegelikult yldse sisuliselt ega vormiliselt äriyhing. kõiki osayhinguid kokku on Eestis mitukymmend tuhat, need kõik leiab äriregistri kaudu yles kyll, igayhest artiklit pole vaja. raamatuid kirjastavaid isikuid või kaubamärke on tuhat või kaks, neist peaksin kirjastustena artiklivääriliseks kõhutunde järgi ligikaudu paarisada. suurem jagu ongi ysna pisikesed, aga kui yhe neljainimesekirjastuse kajastamise Vikipeedias ära keelame, siis peaksime keelama ka kõik teised. jääks vast paarkymmend Vikipeedias artiklina lubatud Eesti kirjastust, mis ei kirjeldaks minu meelest seda majandussektorit lõplikult adekvaatselt. Ohpuu 1. mai 2011, kell 17:01 (EEST)

Kyll aga on kindlasti king- ja kellasseppi, kellest meil võiks tõepoolest artikkel olla. Mina isiklikult tahaksin näha artiklit Salman Šoisist. Igast kirjastusest, kes yhe raamatu on teinud, ilmselt ei ole hädavajalik kirjutada, ent kui neid raamatuid on sada, siis juba võiks. Meil on yldse ettevõtlus ysna nadilt kajastatud. Ja praktilised elualad, muide, ka. Näiteks torutööd. --Oop 1. mai 2011, kell 12:19 (EEST)

Olen põhimõtteliselt nõus. Lihtsalt kingsepatöökodade kohta pole materjali võtta, sest nende tegutsemine pole nii avalik. Andres 1. mai 2011, kell 12:21 (EEST)

Enesereklaam see muidugi on. Ja keeleveaga nimi ei pane mind ka ettevõttesse paremini suhtuma. Teisalt on nende paar põhitegijat ise artikliväärilised olnud, ehk on siis kirjastus ka (noh, nii piiri peal). Võib-olla koristaks praegused välislingid yldse ära, et vähendada reklaamiefekti, ja lisaks uued alles siis, kui keegi teine nende ettevõtte kohta midagi kirjutab? --Oop 1. mai 2011, kell 12:25 (EEST)

nõus. põhimõtteliselt võib kaaluda seda, kas pisemate kirjastuste artiklites märkida ära nende kirjastatud raamatud, mis on avalikkuses tähelepanu äratanud -- nt rohkelt arvustusi saanud või mõne auhinna pälvinud. ja ma seaks artikliväärilisuse kriteeriumi veidi madalamale kui sada raamatut -- sääraseid kirjastusi oleks ju õige vähe. Ohpuu 1. mai 2011, kell 17:01 (EEST)

See on iseenesest hea kysimus, millised kirjastused peaks kajastatud olema. Skarabeus ja Tuum näiteks on suhteliselt väikesed ja Skarabeusel tõenäoliselt sadat kyll ei ole. Jumalikel Ilmutustel samuti. Ehkki, jah, pikema aja jooksul koguneb ka pisikirjastusel sada ysna ruttu. Mis oleks yldse see artikkel, mis peaks Eesti kirjastustest rääkima? Eesti kirjastused? Kirjastustegevus Eestis? Eesti kirjastuste ajalugu? --Oop 1. mai 2011, kell 18:26 (EEST)