Arutelu:Raivo Kaer
Kas saab kirjanikuks nimetada? Kas väärib artiklit (https://www.youtube.com/watch?v=uz_Foy0bdxs)? Ave Maria (arutelu) 25. juuni 2015, kell 18:53 (EEST)
- Kirjanik mitte, aga artikkel võib ju ikka olla. Andres (arutelu) 27. juuni 2015, kell 23:19 (EEST)
- Väga pealiskaudne - et mitte öelda Vikipeedia ja kõnealuse isiku suhtes ükskõikne - oleks lisada siia artiklile lihtsalt märgendeid, et artikkel vajab toimetamist, vormindamist, et tegemist on raamatu reklaamiga jms. Ka kurikuulsatest, vastuolulistest, terviseprobleemidega või muul kummalisel moel tähelepanu pälvinud isikutest võib artikleid olla. Kuid see artikkel on väga katki, nagu kahjuks ka isik, kellest siin artiklis räägitakse - kui uskuda väheseid sõltumatuid allikaid. --VillaK (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 10:31 (EET)
- Ta on pälvinud Ernst Enno nimelise kirjanduspreemia. Sellist kirjanduspreemiat ei ole paraku olemas. Asjaosaline ise on varem avaldanud saidil Ohmygossip: "Alustasin varakult, leides viiendas klassis kirjutatud muinasjutuga tunnustust Ernst Enno nimelisel jutuvõistlusel." Tõepoolest on Läänemaal korraldatud kooliõpilastele Ernst Enno nimelist etlus- ja omaloomingu konkursse. Väga võimalik, et talle on seal ka tunnustust avaldatud, kuid sõltumatust allikast kinnitust selle kohta pole, mistõttu on ka teadmata, millises vormis see tunnustus väljendus ja seega, kas selline fakt on üldse märkimisväärne.
- Ta esindas Eesti Vabariiki Saksamaal toimunud rahvusvahelisel keskaja ajaloo konverentsil. Väga võimalik, et ta on Saksamaal sellise teemalisel konverentsil osalenud. Kuid ilmselt ei olnud tal Presidendi ega Vabariigi Valitsuse poolt antud volitusi Eesti Vabariiki esindada ja ta osales seal siiski oma nimel. Iseküsimus, et kas selline konverentsil osalemine on üldse märkimisväärne. Vikipeedias on artikleid sadadest Eesti teadlastest, kes on osalenud ja esinenud kokku mitmetel tuhandetel rahvusvahelistel konverentsidel. Teadlaste puhul on sellised konverentsiettekanded väikesed episoodid nende teadustegevusest, mis üldjuhul artiklites eraldi mainimist ei leia (välja arvatud ehk mõni eriti silmapaistev esinemine väga mõjukal konverentsil). Antud juhul pole aga tegemist teadlasega, samuti on fakt kui sellinegi sõltumatult kinnitamata.
- Väga pealiskaudne - et mitte öelda Vikipeedia ja kõnealuse isiku suhtes ükskõikne - oleks lisada siia artiklile lihtsalt märgendeid, et artikkel vajab toimetamist, vormindamist, et tegemist on raamatu reklaamiga jms. Ka kurikuulsatest, vastuolulistest, terviseprobleemidega või muul kummalisel moel tähelepanu pälvinud isikutest võib artikleid olla. Kuid see artikkel on väga katki, nagu kahjuks ka isik, kellest siin artiklis räägitakse - kui uskuda väheseid sõltumatuid allikaid. --VillaK (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 10:31 (EET)
- Sul on asjast parem ülevaade, kustuta kõik tõendamatu ära. Siin lihtsalt pole keegi artiklile tähelepanu pööranud. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 10:41 (EET)
- Mul ei ole paremat ülevaadet ega kahjuks ka aega ega huvi selliste artiklitega tegeleda. Küll aga olen kindlal seisukohal, et sellisel kujul artikli(te) suhtes peaks Vikipeedia jääma pigem diskreetseks ja paigutama need mõneks ajaks põhivaatest välja kuhugi nö liivakasti, seni kuni keegi toimetab need niivõrd tasakaalustatud lugudeks kui see asjaolusid arvestades on võimalik. Minnes lihtsama vastupanu (ehk märgendite) teed, teeks Vikipeedia karuteene nii oma tõsiseltvõetavusele kui ka asjasepuutuvatele isikutele. Ivo on õigesti osundanud "katkiste akende" fenomenile. Väga suur hulk "katkiseid aknaid" ei too Vikipeediasse paraku juurde aknaparandajaid – seda näitab senine katkiste akende statistika. Küll aga muudab see Vikipeediat ahvatlevamaks keskkonnaks sarnastele katkistele tekstidele. On arvestatav risk, et tekib anonüümse kommentaariumiga sarnane fenomen, mis ei too tingimata juurde kvaliteetseid kaastöid, vaid võib pigem asjalikke panustajaid eemale peletada.--VillaK (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 11:00 (EET)
- Tähendab, Sinu ettepanek oleks kõik artiklid, mis väärivad märkusi, tavavaatest eemaldada. Sel ettepanekul on jumet küll, kuigi ma ei tea, kuidas seda saaks tehniliselt teostada. Võib-olla kasutada näiteks saksa ja vene vikis toimivat süsteemi, et parandused ilmuvad nähtavale alles pärast "kogenud kasutaja" heakskiitu.
- Kas Sa ise tunned, et niisuguste artiklite naabrus peletab Sind?
- Ma mõistan, et see võib olla (ja ongi) mõnedele headele kirjutajatele frustreeriv, samas aga tundub mulle, et sellega me tõrjuksime vähem oskajad kirjutajad eemale. Ja mis veel hullem, me tõrjuksime eemale head, kuid enesekriitilised kirjutajad. Juba praegu on nii, et mõned head kirjutajad jätavad kirjutamata kartuses teha väikseidki vigu. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 16:19 (EET)
- Põhimõttelise probleemi lahendamist tuleks vaadelda kaalutlusotsusena - kas risk, et sellised tekstid mõjutavad negatiivselt Vikipeedia tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust on väiksem või suurem kui risk, et mõned väga enesekriitilised kirjutajad loobuvad kirjutamast kartuses teha vigu. Sellise kaalutlusotsuse tegemiseks oleks vaja vähemalt mõningast tõendusmaterjali kummagi riski kaalumiseks - kui oluline üks või teine risk Vikipeedia alusprintsiipide suhtes on, kui paljusid isikuid see mõjutaks jne. Ühe või kahe persooni subjektiivsed tundmused on siin pigem väheolulised.--VillaK (arutelu) 25. jaanuar 2016, kell 16:19 (EET)
- Kui ma sellise otsuse üksi peaksin tegema, siis ma lähtuksin oma kogemusest ja konkreetsest teadmisest ning intuitsioonist. Kumbagi mul pole niisugusel kujul, et ma neid jagada saaksin, ja ma ei tea ka, kuidas sellist objektiivset infot saaks hankida. Kollektiivse otsuse tegemiseks ma näen võimalust võtta iga osalise arvamust ekspertarvamusena ning vaadata, missugune arvamus on ülekaalus. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 03:16 (EET)
- Mul ei ole paremat ülevaadet ega kahjuks ka aega ega huvi selliste artiklitega tegeleda. Küll aga olen kindlal seisukohal, et sellisel kujul artikli(te) suhtes peaks Vikipeedia jääma pigem diskreetseks ja paigutama need mõneks ajaks põhivaatest välja kuhugi nö liivakasti, seni kuni keegi toimetab need niivõrd tasakaalustatud lugudeks kui see asjaolusid arvestades on võimalik. Minnes lihtsama vastupanu (ehk märgendite) teed, teeks Vikipeedia karuteene nii oma tõsiseltvõetavusele kui ka asjasepuutuvatele isikutele. Ivo on õigesti osundanud "katkiste akende" fenomenile. Väga suur hulk "katkiseid aknaid" ei too Vikipeediasse paraku juurde aknaparandajaid – seda näitab senine katkiste akende statistika. Küll aga muudab see Vikipeediat ahvatlevamaks keskkonnaks sarnastele katkistele tekstidele. On arvestatav risk, et tekib anonüümse kommentaariumiga sarnane fenomen, mis ei too tingimata juurde kvaliteetseid kaastöid, vaid võib pigem asjalikke panustajaid eemale peletada.--VillaK (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 11:00 (EET)
Viidatud fakte ei tohi asendada viitamata ilukirjandusega. Kui oli edevust tulla siia ennast eksponeerima, siis tuleb välja kannatada ka ebamugavaid fakte.--VillaK (arutelu) 7. veebruar 2016, kell 15:32 (EET)
 | Luba kasutada seda tööd on arhiveeritud Wikimedia loakinnituse süsteemis; see on kättesaadav kasutajatele, kel on vastavad ligipääsuõigused. Loa kontrollimiseks võta palun ühendust kellegagi, kel on süsteemi ligipääs. |
Kõnealune isik on kirjutanud OTRS süsteemi selle kohta kaebuse, nimetanud artiklis esitatut laimukampaaniaks, nõudnud seotud inimeste blokeerimist ja ähvardanud politsei jms. Arvestades tema kirjade laimavat ja süüdistustest ülekülvatud väljendusviisi, pole mul vähimatki tahtmist selle teemaga ise lähemalt tegelema hakata. Mis sellisega ikka vaielda. Kui keegi soovib järgnevaid väiteid täiendavalt kontrollida, siis palun. Seda vormilt ebastabiilset teksti ma siia kordama ei hakka. Küll aga väitis ta vastusena päringule tõele mittevastavate väidete kohta artikli sisus järgnevat (vastavalt 2., 3. ja 4. lõigu kohta; muutmata sõnastuses):
- "Antud sõnastuses ei vasta tõele väide, nagu poles esinejatele tasusid makstud. Tõene oleks info, et tasu ei makstud Hedvig Hansonile, kes ei täitnud lepingut ning esinemiselt omavoliliselt lahkus. Samuti ei tasutud esinemistasu ansamblile Laine. Kõik teised artsitid said oma raha peale esinemist. Sellest kirjutas 2000.aastal ka Õhtuleht ning sellest olen kirjutanud raamatus "Suurem kui elu."
- "Kinnitan, et pole kunagi korraldanud ühtegi Tallinna homoparaadi. Olen korraldanud kolme Tallinn Gay Pride põhiüritused ehk järelpeod ning kõik esinejad on saanud tasud, samuti laval esinenud. Anne Veski esinemise ajaks oli rahvas vabatahtlikult ürituselt lahkunud ning tema esinemist ei toimunud. Selles osas on teinud Tarbijakaitse Amet otsuse, mida kajastas ka meedia, et minu tegevuses 2007.aasta after party korraldamisel ei tuvastatud rikkumisi. Marju Länik ei ilmunu esinemispaika, seega tema esinemist ei saanud toimuda!"
- "Antud tekstis ei vasta tõele summa 4000 eurot, kinnise kohtuasja dokumente teades kinnitan, et sellist summat pole kohus määranud. Samuti pole keegi mingi kohtutäituri kaudu minu poole pöördnud, seega ei saa eksisteerida keeldumist, kui kohus ka mingi rahalise summa tasumise mulle määras Sanderi kasuks."
Siin kirjutatakse, et ta suri 2. juulil http://www.ohtuleht.ee/753997/lahkus-skandaalse-raamatu-varjatud-elu-autor-raivo-kaer Velirand (arutelu) 18. august 2016, kell 09:56 (EEST)