Arutelu:Punkt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lause ei pruugi ju lõppeda punktiga? Andres 1. september 2005, kell 11.23 (UTC)

Ise lõpetasid just küsimärgiga :). Aga "lauset lõpetav" on ta küll. - Urmas 1. september 2005, kell 11.43 (UTC)
Punktil on ka teisi funktsioone. Praegune sõnastus tundub implitseerivat, et ei ole. Samuti tundub see implitseerivat, et teised kirjavahemärgid lauset lõpetada ei saa. Andres 1. september 2005, kell 12.13 (UTC)
Minu ajal õpetati koolis eesti keele tunnis, et punkt lõpetab jutustava, hyyumärk hyyd- ja kysimärk kysilause. Miks siis mitte "kirjavahemärk, mis lõpetab jutustava lause"? Ei ole märganud, et eesti ortograafias viimastel aastakymnetel interpunktuatsiooni oleks reformitud. --Oop 1. september 2005, kell 13.20 (UTC)
Jah, see sobiks. Aga nad on jutustava lause vahepeal ümber nimetanud väitlauseks. Andres 1. september 2005, kell 13.27 (UTC)
Väga jabur nimetus. Kas see on nyyd kõigis õpikutes või mõne yksiku autori rõõm? (St, kas meie peame sellega kaasa minema?) --Oop 2. september 2005, kell 00.54 (UTC)
Kohtasin seda sõna esimest korda Jaan Kangilaski tõlgitud Gottlob Frege artiklis "Tähendusest ja osutusest". Arvasin pikka aega, et ta on selle ise välja mõelnud, kuid selgub, et see on võetud "Eesti keele teaduslikust grammatikast". Kas see on ka kooliõpikutes, seda ma ei tea. Arvan, et me võime põhimõtteliselt kasutada mõlemat ning vastavas artiklis teise sünonüümina ära tuua. Ise arvan, et "väitlause" annab asja olemuse paremini edasi ning sobib ka paremini kokku sõnadega "hüüdlause" ja "küsilause". Andres 2. september 2005, kell 05.38 (UTC)

Filosoofia kontekstis on see sõna mullegi tuttav, aga see "jutustamine" on pigem kõnepragmaatiline mood, samas tähendab "väitlause" yldistamine kõigile jutustavatele lausetele analyytilisele filosoofiale tyypilist usku, et kogu maailm (või vähemalt kogu maailma kõne) koosneb millegi väitmisest... Urjuhh. Aga kui see kooliõpikuteski on, ei jaksa mina selle vastu sõdida. --Oop 2. september 2005, kell 23.50 (UTC)

Mulle tundub, et näiteks lausega "Täna ärkasin vara" jutustatakse midagi, aga näiteks lausega "Mul on kaks kõrva" ei jutustata, vaid kirjeldatakse. Mõlemal juhul on aga tegemist väitmisega. Muidugi võib väitlauseid kasutada ka näiteks argumenteerimiseks, käskimiseks või küsimiseks, samas aga võib ka näiteks küsilause abil midagi väita. Mulle tundub küll, et väitmine on jutustavale lausele tüüpilisem kui jutustamine.
Fregel oli termin Behauptungssatz. Saksa keeles kasutatakse sõnu Konstativsatz 'konstateeriv lause', Aussagesatz (seda on raske tõlkida),

Behauptungssatz 'väitelause', Erzählsatz 'jutustav lause' ja Deklarativsatz 'deklaratiivne lause'kõiki sellesama mõiste tähistamiseks, kusjuures praegu tundub olevat kõige tavalisem Aussagesatz. Max Blacki ingliskeelses tõlkes on see declarative sentence. See ongi inglise grammatikatermin (sünonüüm declaration), mida ma filosoofilises kirjanduses pole kohanud. Nii et paistab, et ei ole tegemist filosoofia-, vaid grammatikaterminiga. Prantsuse keeles kasutatakse väljendeid phrase déclarative, phrase énonciative, phrase assertive. Venekeelne normaalne termin on повествовательное предложение, mida võib tõlkida "jutustav lause".

Arvan, et kõiges väitmise nägemine ei ole analüütilisele filosoofiale tüüpiline: reaktsioon sellele lähtub ju analüütilisest filosoofiast (John Austinilt). Väitmine on ju pragmaatiline moodus. Andres 3. september 2005, kell 04.57 (UTC)

Siia tuleb linke. Pelmeen10 11. veebruar 2011, kell 10:23 (EET)

Palun aidake korda teha. Andres