Arutelu:Psalm
Ka Taaveti laule endid nimetatakse psalmideks. Andres 21. november 2008, kell 22:44 (UTC)
Intervikid on segased. Näiteks saksa viki artikkel räägub Taaveti lauludest endist. Andres 21. november 2008, kell 22:46 (UTC)
Tekst arvestab ainult läänekiriku (katoliiklikku) traditsiooni. Andres 21. november 2008, kell 22:47 (UTC)
- H. Lepnurm kirjutab ka, et psalmid on Taaveti laulud ja neid retsiteeriti ühel tugihelil. Siitan: psalmid on palvelaulud, mille tekstid pärinevad osaliselt vanajuudi kuninga Taaveti aegadest (1000 a eKr), põhiliselt aga 2. sajandist eKr.
- Psalmid on ka eraldi raamatuna välja antud (Lauluraamat) ja psalmi kohta öeldakse ka lihtsalt kirikulaul. 1550. a. on Willaertil loodud psalmikogumik "Salmi spezzati". 1619. a. avaldas Schütz kirikumuusika kogumiku "Taaveti psalmid" (mitmekoorilised psalmikontserdid).
- Kahjuks ma ei saa hetkel kontrollida, mis vahe on Lauluraamatul ja Vana Testamendi lauludel. Lauluraamat on noodistatud ja peaks olema Vana Testamendi laulud.
- Alumise osa peaks vist viima psalmoodiasse, sest see räägib kuidas retsiteerida ja selle artikli jätaks ikkagi Taaveti lauludele. --Tiuks 22. november 2008, kell 22:39 (UTC)
Asi on selles, et kuigi psalmid on algusest peale olnud laulud´)a nimelt palvelaulud), nimetatakse psalmideks ka nende tekste. Vanas Testamendis ongi tekstid, mitte laulud kui niisugused. Sekundaarselt on psalm muusikažanr, mis põhineb nendel tekstidel. Praegu ei ole see väla toodud. Nad ei pruugi olla kirikulaulud ega ka palvelaulud, sest neid võivad esiytada ka mitteusklikud muusikud kontserdisaalides,. Pealergi ei olnud algsete psalmide loomise aal kirikuid üldse olemas.
Ptraegune tekst ei nimeta psalmideks mitte Vana Testamendi psalme, vaid nende hilisemaid viisistusi., Andres 23. november 2008, kell 15:55 (UTC)
Aga kirikulaulude hulka ei kuulu kaugeltki ainult psalmid. Andres 23. november 2008, kell 15:56 (UTC),
- See tähendab, et psalm on Taaveti laulud Vanas Testamendis (Psalmide raamat)? Artiklist piibli raamatute loetelu näen, et 19. raamat. Igal pool on erinevad seletused. ÕS-is Taaveti laul, vaimulik laul, raamatukogusõnastikus kirikulaul, eriti Vana Testamendi Taaveti laulude hulka kuuluv laul
- Lauluraamatust (KLPR)[1] tuleb teha eraldi artikkel. --Tiuks 23. november 2008, kell 21:31 (UTC)
- Nn Taaveti laulud moodustavad Vanas Testamendis ühe raamatu. Vanemates tõlgetes nimetatakse neid psalmideks, uuemates lauludeks. Andres 24. november 2008, kell 09:56 (UTC)
- Kas võib definitsiooni kirjutada ainsuses: Taaveti laul, mille tekst pärineb Vana Testamendi 19. raamatust ja sellisel juhul peaks 19. raamatu ka sellele artiklile suunama. --Tiuks 24. november 2008, kell 13:17 (UTC)
- Nn Taaveti laulud moodustavad Vanas Testamendis ühe raamatu. Vanemates tõlgetes nimetatakse neid psalmideks, uuemates lauludeks. Andres 24. november 2008, kell 09:56 (UTC)
- Ei. Raamatu kohta peaks olema eraldi artikkel, ja raamatu järjekorranumber ei ütle suurt midagi. Tanahis on raamatute järjekord teine. Taaveti laule ei olegi mujal kui selles raamatus. Andres 24. november 2008, kell 15:14 (UTC)
- Psalm on Taaveti laul pühas raamatus? Islami usundis ilmutatud raamatus zabūr (en:Zabur), judaismi usundis Ketubimis (en:Ketuvim) ja kristluses Vana Testamendi Psalmides (en:Psalms). --Tiuks 24. november 2008, kell 22:29 (UTC)
- Ei. Raamatu kohta peaks olema eraldi artikkel, ja raamatu järjekorranumber ei ütle suurt midagi. Tanahis on raamatute järjekord teine. Taaveti laule ei olegi mujal kui selles raamatus. Andres 24. november 2008, kell 15:14 (UTC)
- Ei. Tegemist on ikkagi ühe konkreetse raamatuga, mis eri traditsioonides on paigutatud eri staatusega ja eri nime kandvatesse tekstikogumikesse. Andres 25. november 2008, kell 08:08 (UTC)
- Usundi raamatus on, et islami usus on 4 ilmutatud raamatud ja psalmid on ilmutatud Taavetile. Seepärast ma arvasin, et kõik on seotud Taavetiga. Psalme Ketuvimis nimetatakse isegi psalmilaulikuks ja siis on tsitaat, mida see kuulutab.
- Psalm on vaimulik laul, mille tekst on pühas raamatus? Midagi peaks ju ÕS-i definitsioonis õiget olema. --Tiuks 25. november 2008, kell 20:06 (UTC)
- ÕS-is on "Taaveti laul, vaimulik laul". Võib-olla teine osa viitab laiemale tähendusele, aga vaimulikust laulust üldse tuleb kirjutada teises artiklis. Psalmid selles kitsamas tähenduses omistatakse pärimuses Taavetile ja neid nimetatakse ka Taaveti lauludeks. Nad on koostatud raamatusse, mida eri usundites võidakse erinevalt nimetada. Teadlaste arvates on suur osa psalme tegelikult Taavetist märksa hilisema päritoluga, aga see ei tähenda, et neid ei võiks Taaveti lauludeks nimetada. Andres 26. november 2008, kell 08:08 (UTC)
- Ole hea ja tee ise definitsioon korda. Ma tegelen psalmoodiaga, sest see on psalmitekstide laulmine ja materjali selle kohta rohkem. --Tiuks 26. november 2008, kell 12:34 (UTC)
- ÕS-is on "Taaveti laul, vaimulik laul". Võib-olla teine osa viitab laiemale tähendusele, aga vaimulikust laulust üldse tuleb kirjutada teises artiklis. Psalmid selles kitsamas tähenduses omistatakse pärimuses Taavetile ja neid nimetatakse ka Taaveti lauludeks. Nad on koostatud raamatusse, mida eri usundites võidakse erinevalt nimetada. Teadlaste arvates on suur osa psalme tegelikult Taavetist märksa hilisema päritoluga, aga see ei tähenda, et neid ei võiks Taaveti lauludeks nimetada. Andres 26. november 2008, kell 08:08 (UTC)
- Ei. Tegemist on ikkagi ühe konkreetse raamatuga, mis eri traditsioonides on paigutatud eri staatusega ja eri nime kandvatesse tekstikogumikesse. Andres 25. november 2008, kell 08:08 (UTC)
"Psalm võib olla mittemeetriline või meetriline." – kas mittemeetriline on sedavõrd tähtsam, et peab lauses asuma meetrilisest eespool? Kui ei, siis tuleks kasutada traditsioonilisemat sõnade järjekorda: "Psalm võib olla meetriline või mittemeetriline." Kuriuss (arutelu) 1. mai 2020, kell 11:49 (EEST)