Arutelu:Psüühika

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas psüühika on olemas täpselt siis, kui on olemas toimiv peaaju? Andres 15. aprill 2007, kell 21:00 (UTC)


Milline vahekord on terminitel "psüühika", "meel" ja "vaim"? Andres 15. aprill 2007, kell 21:03 (UTC)

psüühika, meel, vaim ja hing tähendava kõik ühte ja sama --Hendrix 4. juuni 2007, kell 10:38 (UTC)
Psühhiaatria seisukohast? Andres 4. juuni 2007, kell 10:54 (UTC)
arvan, et peamiselt ikka keelelisest seisukohast. Psühhiaatria kasutab ära olemaolevaid mõisteid keeles. On olemas sellised mõisted, nagu vaimuhaigus, hingehaigus. Meelehaigust küll pole kuulnud, aga on olemas meelemürk. Mõistete psüühika, vaim, meel, hing filosoofilises käsitluses olen väga rumal... --Hendrix 4. juuni 2007, kell 11:05 (UTC)
Üks Juhan Luiga artiklite kogu kannab pealkirja "Mäss ja meelehaigus". ee sõna on täitsa olemas.
Kristlikus teoloogias eristatakse hinge ja vaimu. Üldse võivad sõnad "hing", "meel" ja "vaim" küll tähendada psüühikat, kuid neil on ka teisi tähendusi. Andres 4. juuni 2007, kell 18:39 (UTC)
Aadressil [1] on üks täitsa põhjalik arutelu nende sõnade üle. Sobib ilmselt ka artiklite Vaim ja hing paremaks muutmiseks. --Ken 4. juuni 2007, kell 19:24 (UTC)

Algul on öeldud, et psüühika on elusolendi ajutegevuse väljendus, pärast aga, et ta ei pruugi olla. See on vastuoluline või vähemalt segane esitus. Alguses tuleb püüda psüühikat defineerida.

Jääb segaseks, mis tähendab "väljendus". Arvan, et defineerida tuleks pigem funktsioonist kui substraadist lähtudes. Kuidas on seotud psüühika ja psüühiline tegevus? Kui ma õigesti aru saan, täheldad Sa ainuraksetel psüühikat, vaadeldes (ja tõlgendades) nende käitumist? Aga siis on ehk ka robotil psüühika? Kui ei ole, siis miks?

Kas ei ole mitte nii, et õigupoolest on psüühika substraat kogu vähemalt kogu organism?

Kas psüühilise tegevuse etappe võib täheldada ka ainuraksetel? Andres 16. aprill 2007, kell 07:07 (UTC)

Saan nüüd aru, et elusolendit mainitakse selleks, et substraadi kaudu välistada näiteks robot. Andres 16. aprill 2007, kell 15:12 (UTC) tegelikult on selle psüühikaga nii, et kuigi tema olemasolu aksepteeritakse, kuid mis ta tegelikult on, pole päris selge. Kas:

1. Organismi püüe ellu jääda
2. Mingi vaimse eksisteerimine
3. Viitab närvitegevuse olemasolule
4. Kas üldse on võimalik eristada psüühikat ja soomat: kuuleme väga ebameeldivat uudist ja kõht läheb lahti - kas on seedehäire või psüühikahäire

Usun, et robotil on psüühika olemas. Kuid möönan, et tänapäeval on see suuresti sci-fi...

Kui üldtunnustatud definitsiooni pole, tuleks seda mainida ning võimaluse korral kirjeldada, kuidas seda on püütud defineerida. Võiks ka mainida tõlkevasteid tähtsamates võõrkeeltes.
Panin nüüd vasted teistes vikides, aga saksakeelne Psyche tõlgitakse ka psüühe, ja siis on tal pisut teine tähendus. Andres 17. aprill 2007, kell 00:32 (UTC)
Psüühika on keeruline nähtus, eriti defineerimise koha pealt, aga mina jätaksin taksised välja - tegemist on ikkagi reflektoorse käitumisega. Sellisel juhul tuleks psüühika olemasolu möönda ka konna küljest eemaldatud jalal, mis elektrilöögi peale kõverdub. Sellist olukorda ja roboti küsimust aitaks ehk lahendada läbi teadvuse (eneseteadvuse?) mõiste?--Ken 25. mai 2007, kell 07:58 (UTC)

ma siiski vaidleksin Sulle vastu. Elekter ja konna jalg pigem näitab seda, et lihased saavad tõmblemisimpulsi elektrist. Oled Sa päris kindel, et sama konna jalg hakkab ka meeleheitlikult rabelema, kui seda kõrvetada gaasileegiga--Hendrix 25. mai 2007, kell 18:05 (UTC)

Kui Sa vaidled vastu sellele, et konnajalal on psüühika, siis tegelikult pole see vaidlus - loomulikult pole. Aga väidan, et impulsi peale avalduv reaktsioon ei eelda psüühika olemasolu, olgu see siis taim, mis kasvab valguse poole, konnajalg, mis kõverdub elektri toimel, ainurakne, mis liigub valguse poole või robot, mis teatud sisendi korral annab teatud väljundi. Samuti, nagu konnajalg ei kõverdu tule toimel ei liigu ainurakne näiteks heliimpulsi tagajärjel. Milles on erinevus, kui ühte nimetad psüühika avalduseks ja teist mitte?--Ken 4. juuni 2007, kell 17:57 (UTC)
närvisüsteemil on organismis kindel koht - kindlustada oma tegevusega organismi kohanemine keskkonnaga. Kohanemise saavutamiseks käivitatavaid protsesse nimetatakse koondnimega psüühika. Siit järeldus, et psüühilisel tegevusel on sihipärasus ja otstarbekohasus - alates organismi asendi muutusest ruumis kuni pikaajaliste tulevikuplaanide loomiseni.

Ainurakne ei liigu heliimpulsi toimel sellepärast, et:

  • võib juhtuda, et ta ei ole suuteline reageerima helivõngete peale;
  • heli ei oma ainurakse jaoks mingit tähendust

Kui robot on võimeline analüüsima keskkonna mõjureid, neid enesekeskselt hindama ja nende tähtsaks tunnistamise järgselt mingi otstarbeka tegevuse sooritama - miks ei võiks seda tõlgendada siis psüühilise tegevusena? Kui on olemas tehisintellekt, siis kaldun arvama, et esineb ka tehispsüühika. --Hendrix 5. juuni 2007, kell 12:49 (UTC)

Psüühika olemuse küsimus on lahendamata filosoofiline probleem. See artikkel ei pea seda probleemi lahendama, vaid ainult seda tutvustama ning kirjeldama selle lahendamise katseid. Andres 5. juuni 2007, kell 14:54 (UTC)