Arutelu:Prooton

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Millistes ühikutes elektrilaeng on väljendatud? Andres 30. jaanuar 2006, kell 11.50 (UTC)

Prooton on aatomituuma koostisosa. -- See ei ole päris täpne. Aatomituum võib koosneda ka ainult yhest prootonist (H). --Lulu 17. august 2006, kell 11:59 (UTC)


See ei toimu spontaanselt.

Mis see tähendab? Andres 26. märts 2007, kell 08:51 (UTC)

Kas keegi selgitaks täpsemalt? Artiklis, alapealkirja all Prootoni eluiga on kirjas, et prooton on stabiilne elementaarosake (ca elueaga üle 1,9 × 10 astmel 29 aastat). Natuke allpool: Prooton saab muutuda neutroniks elektronhaarde teel (millal iganes, kohe praegu, kogu aeg?). Kas see muutumine elektronhaarde teel toimub meie planeedil iseeneslikult, looduslikult, spontaanselt? Kas see toimub iseeneslikult vaid ainult teatavate üksikute keemiliste elementide aatomites, vähesel määral..(siis kui vähesel määral)? Või toimub see üksnes tuumareaktsioonides, nagu Päiksel ja inimese korraldatud eriolukorras, kus osakestele antakse lisaenergia, mis iseeneslikult maa tingimustes ei teki? Nimelik 12. juuni 2015, kell 11:35

See toimub Maa tingimustes teatud isotoopide tuumades spontaanselt. Sagedus sõltub isotoobist. Näiteks radioaktiivne isotoop kaalium-40 moodustab 0,012% Maa kaaliumist, selle poolestusaeg on 1 251 000 000 aastat ja 10,72% K-40 lagunemisest toimub elektronhaarde teel. Andres (arutelu) 12. juuni 2015, kell 18:42 (EEST)[vasta]
Aitäh! Nagu ma aru saan siis see muundumine toimub nö. väga vähesel määral, pideva, kuid marginaalse protsessina. Nimelik 15. juuni 2015, kell 00:57
ja mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. Nimelik 15. juuni 2015, kell 10:50