Mine sisu juurde

Arutelu:Professionaalne meeleavaldaja

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Lisa teema
Allikas: Vikipeedia
Viimase kommentaari postitas ~2025-42187-99 1 kuu eest teemas Mõjutamine.

Kustutamisest

[muuda lähteteksti]

Annaks ikkagi natuke aega atra seada. Nähtus kui selline on siiski olemas. Sillerkiil (arutelu) 12. oktoober 2025, kell 10:45 (EEST)Vasta

Nähtus on olemas, aga artikkel kohati väga kehv. Muidugi, ega teda kohe kustutama pea, ehk saab asja, ehk viitsib keegi ta ümber kirjutada vms, aga praegu on ta ... nojah. Metzziga (arutelu) 12. oktoober 2025, kell 10:48 (EEST)Vasta

See on koolitöö. Lahmimise asemel võiks välja tuua puudused. Artikli teema on inimesed, kes meeleavaldustes osalemise eest tasu saavad, nii et sellele tuleb keskenduda. Jutt, mis sellesse otseselt ei puutu, peaks olema teistes artiklites. --Andres (arutelu) 12. oktoober 2025, kell 12:09 (EEST)Vasta

Vaatan, mis asjast saab ja kui ise ei parane, võin konkreetselt tuua välja ka puudused.
Muide, Andres - 2 märkust:
Esiteks - Vikipeedias tuleb ka koolitööd teha korralikult - minu mälu järgi on seda teemat varem isegi üldises arutelus arutatud (see ei ole kivi õpilaste/üliõpilaste, vaid nende juhendajate kapsaaeda).
Teiseks - ei puutu küll siia, aga saan aru, et meil on väga paljudes küsimustes eri arusaamad, aga paluks kohelda kaastöölisi võrdselt. Mina sain siin nüüd lahmija tiitli. Paari aasta eest sai emakeele teemal inimesi kommunistideks sõimanud EKRE troll isikliku vabanduse osaliseks. Ole karm adminn (no nagu nt Ivo) või leebe adminn, aga palun ära suhtu inimestesse näo järgi. Metzziga (arutelu) 12. oktoober 2025, kell 13:25 (EEST)Vasta
Palun ka Sinult vabandust, pole tahtnud halvasti öelda. Ei mõelnud selles tähenduses: "fakte arvestamata mahategevalt kritiseerima". Mõtlesin seda, et öeldakse, et üldse ei kõlba, aga ei tooda välja ühtki puudust ja jäetakse hinnangust välja see osa, mis ikkagi kõlbab. --Andres (arutelu) 12. oktoober 2025, kell 13:58 (EEST)Vasta
Andeks antud. Lasen töö tegijal paar päeva tegutseda ja siis vaatan - kui on suuri bläkke, kirjutan kas siia või ta kasutajalehele. Metzziga (arutelu) 12. oktoober 2025, kell 14:17 (EEST)Vasta
Konstruktiivne tagasiside aitaks vikis esimesi samme tegevat inimest edasi. Mõned sisukamad märkused on siinses arutelus õnneks juba tulnud.
Artikli päises on mallis märgitud, mis ajaks loodab autor tööga päris valmis olla, talle vaid "paar päeva" anda jääb napiks ja paneb põhjendamatu surve alla.
Samuti pole õiglane selline survestamine algaja suhtes, kui me samas päevast päeva näeme Vikipeedias kogenud autorite vorbitavaid sisutühje ja/või viideteta artikleid, mida pidevalt tolereeritakse. Või siis tolereeritakse algajaid, kes loovad artikli ilmselgelt promoeesmärgil endast või oma asutusest, mille alla siinne artikkel kindlasti ei lange. Selline ebavõrdne kohtlemine pole proportsionaalne.
Ma olen täiesti sinu kvaliteedipaadis, Metzziga, aga palun algajate suhtes natuke rohkem kannatlikkust, kustutada jõuab artiklit ka hiljem. Sillerkiil (arutelu) 13. oktoober 2025, kell 09:54 (EEST)Vasta
No siin on kvaliteediprobleem ikkagi tõsisem ja keerulisem kui info vähesus ja viidete puudumine. --Andres (arutelu) 13. oktoober 2025, kell 13:10 (EEST)Vasta

Probleem algab sellest, et definitsioon on vildakas. Ma ei lugenud ennist korralikult. Definitsiooni järgi on iga meeleavaldaja palgatud meeleavaldaja. See ei ole vastuvõetav. Ma arvan, et siin ei saa hoolida koolitööst ja tuleb sekkuda. --Andres (arutelu) 13. oktoober 2025, kell 13:10 (EEST)Vasta

Artiklist jääb mulje, et siirad meeleavaldused peavad olema spontaansed ja neid ei tohi keegi organiseerida ja et kodanikuaktivistid on palgatud meeleavaldajad. --Andres (arutelu) 13. oktoober 2025, kell 13:19 (EEST)Vasta


Artikkel paistab jätkuvalt lonkavat. Nt ei pea "venemeelne" ega vaktsiinide vastane meeleavaldaja olema alati palgaline ja vastupidi. Inimestel on erinevad vaated Proovin täna üle vaadata, annan soovitused ja vaatab, mis saab. Metzziga (arutelu) 25. oktoober 2025, kell 07:48 (EEST)Vasta

Lisan siis kriitika:
1.) Esimene lause - "Professionaalne ehk palgatud meeleavaldaja (ingl paid protesters / in-kind protester / rent-a-mob / rent-a-crowds / hired crowds / crowds on demand / astroturfing / riot-boosting) on isik, kes osaleb avalikus ruumis ja (sotsiaal)meediakanalites demonstratsioonidel, protestidel või pikettidel.". Selle alusel olen ka nt mina "palgatud meeleavaldaja" - olen osalenud meeleavaldustel ja mitte tagaaias, vaid ikka avalikus ruumis.
2.)"Näiline huvigrupp ehk astroturfimisele kallutatu" - imelik lauseehitus - on kallutatud kallutama arvamust?
3)"Indiviidide ja rahvamasside kaasamise eesmärk on luua kunstlik mulje laialdasest rohujuuretasandi toetusest või vastuseisust mõnele konkreetsele teemale, poliitikule, tootele või organisatsioonile, mis on finatseerija või muud tüüpi meelehea pakkuja poolt organiseeritud" - eesmärk on luua mulje vastuseisust organisatsioonile, mis on meelehea pakkuja poolt organiseeritud? Paratamatult paistab, et eesti keel pole artikli autori emakeel.
Pikemalt kommenteerida ei viitsi - need kohad leidsin juba esimestest lausetest, aga minu arvamus on - olgu pealegi, et koolitöö - Vikipeedias on siiski mingi norm ja kui juhendaja Vikipeedia artikleid juhendada ei suuda, ei pea me neid laste eest valmis kirjutama. Metzziga (arutelu) 25. oktoober 2025, kell 12:42 (EEST)Vasta
Praegusel kujul keskendub artikkel pigem üldisemale mõjutustegevuste kirjeldamisele ja väga pealiskaudselt on puudutatud tasustatud meeleavaldaja nähtust (nagu alguses mõiste sisustati – professionaalse meeleavaldaja tunnus on tasustatus, mitte tingimata aktiivne meeleavaldamine – isik võibki olla kõige ja kõigi vastu ja joosta ühelt meeleavalduselt teisele, tehes seda samas tasuta).
Pigem kuulubki artikli sisu infooperatsioonide, propaganda, astroturfimise, hübriidsõja vms artiklisse. Autor püüab artiklis infomõjutusviisid siduda põhiteemaga, aga selline ise tehtud järeldus läheb pigem originaaluurimuse alla, mis ei vasta vikinõuetele.
Põhiteema on viidetega nõrgalt seotud (nt "oletatavasti FSB palga eest", NSVL-i näited, Nurme farm jne) ja allikad valdavalt ajakirjanduslikud. Toekamaks sisuks oleks vaja tugevamaid allikaid (uuringud, raportid, lõputööd vms, nt esimene viide), mis selgesõnaliselt seoksid kirjeldatud tegevused tasustatud meeleavaldajatega.
Leidub ka kopeeritud lõike, kopeerimine on vastuolus vikinõuetega.
Nähtus kui selline on ilmselt olemas, aga siinses artiklis on see praegu madala kvaliteediga sisuga sisustatud. Sillerkiil (arutelu) 1. detsember 2025, kell 16:01 (EET)Vasta

Mõjutamine

[muuda lähteteksti]

Strateegilisteks põhimõteteks on kaudne mõjutamine (kasutada detailseid ja kaudseid sõnumeid, mis suunavad vastuvõtja iseseisvalt soovitud järeldusteni, tekitades tunde, et tegu on tema enda avastusega); sõnumi raamistamine ebatavaliste ideede esitamiseks tavalises vormis (kasutatakse ebakindlate vastuvõtjate mõjutamiseks); äärmuslik ja uudne kõne (rakendatakse nendel auditooriumidel, kes on kangekaelsed või harjumuspärase informatsiooni suhtes loiud) ning toime ja aktiivsuse rõhutamine (vältides staatilist, jutlustavat ja liigselt isiklikku tooni). Efektiivne kommunikatsioon on tegevusele suunav ja inspireerib aktiivsust, mitte passiivset mõtisklust[1].

Võtsin välja kui teemakohatu. --Andres (arutelu) 1. detsember 2025, kell 17:41 (EET)Vasta
Strateegiline mõjutamine ja ideoloogiline taust“ on teemad, mida kasutatakse professionaalse meeleavaldaja käitumise kirjeldamiseks. Kas tõesti teemakohatu? ~2025-42187-99 (arutelu) 21. detsember 2025, kell 15:42 (EET)Vasta
Mina saan definitsionist nii aru, et professionaalne meelevaldaja avaldab meelt, mitte ei korralda meeleavaldust. Andres (arutelu) 21. detsember 2025, kell 16:11 (EET)Vasta
Meelt saab avaldada nii individuaalselt kui grupiviisiliselt. Kui mitu professionaalset meeleavaldajat tegutsevad koos, on taust ja eesmärk sama – mõjutada kedagi või midagi. Sellisel juhul on tema/nende roll strateegiline, kuna eesmärk jääb samaks – mõjutada avalikku arvamust või otsuseid. Seda tausta kirjeldab "teemakohatu" sildi saanud lõik. ~2025-42187-99 (arutelu) 21. detsember 2025, kell 16:30 (EET)Vasta

Eesti Vabariigi inkorporeerimine NSV Liitu 1940. aastal

[muuda lähteteksti]

NSV Liidu otsese surve ja diktaadi tulemusena hakati 1940. aasta suvel Eestis jõustama riigikorralduse muutusi. Sündmusi juhtis Tallinnas Nõukogude Liidu erivolinik Andrei Ždanov, kes andis juhtnööre Nõukogude saatkonnast. Selle tegevuse raames: korraldati 21. juunil 1940 lavastatud meeleavaldused ja seati ametisse Nõukogude-sõbralik nukuvalitsus (Johannes Varese valitsus). Eirates Eesti Vabariigi kehtivat põhiseadust, kuulutati välja uued Riigivolikogu (parlamendi alamkoja) valimised (14.–15. juulil). Valimistel lubati kandideerida ainult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatidel. Ainult nendest koosnenud uus Riigivolikogu kuulutas samuti Eesti Vabariigi seadusi eirates 21. juulil Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV) ning esitas taotluse selle vastuvõtmiseks NSV Liidu koosseisu. (Eesti Vabariigi annektsioon NSV Liitu vormistati lõplikult Moskvas 6. augustil 1940.)[2]

Teemakohatu. --Andres (arutelu) 1. detsember 2025, kell 17:44 (EET)Vasta
Lavastatud meeleavaldused on professionaalsete meeleavaldajate osas teemakohatu? ~2025-42187-99 (arutelu) 21. detsember 2025, kell 15:38 (EET)Vasta
Esiteks tuleb kõik öeldu teemaga selgelt seostada. Teiseks tuleb seost professionaalsete meeleavaldajatega tõendada. Kolmandaks, igasugune jutt, mis ei räägi otsselt professionaalsetest meeleavaldajatest, on siin teemakohatu. Andres (arutelu) 21. detsember 2025, kell 16:17 (EET)Vasta
  1. Greene, Robert (2016). 33 sõjastrateegiat. Tallinn: Ersen. Lk 385, 428. ISBN 9789949258130.
  2. Riigor, Indrek (2018). Eesti 100 sündmust : tähtsamaid ajaloosündmusi ühe põlvkonna silme läbi. Tallinn: Äripäev. Lk 210-211. ISBN 9789949624461.