Arutelu:Pii
Kus see animatsioon siin on? Andres 20. jaanuar 2007, kell 09:27 (UTC)
- See pilt on animatsioon inglises Wikis. Kahjuks ma ei tea, kuidas saab teha, et vaata animatsiooni. Geonarva 20. jaanuar 2007, kell 09:32 (UTC)
- Nüüd see töötab, aga ma ei saa aru, mis mõtet sellel on. Andres 20. jaanuar 2007, kell 19:00 (UTC)
- Animatsioonid on lahedad. Las ta olla. Teeb idioodile kah selgeks asja olemuse. --Lulu 20. jaanuar 2007, kell 19:05 (UTC)
- Võib-olla ma olen idioot, aga mina ei saa pihta, mida see animatsioon selgitab. Ma ei ütle, et seda ei võiks olla, lihtsalt ma ei saa tast aru. Andres 20. jaanuar 2007, kell 19:29 (UTC)
- Nüüd ma vist saan aru, mis ta tähendab. Aga minu meelest on veeremine liiga kiire, et suudaks tajuda, mis toimub. Igal juhul võiks juures olla mingi kommentaar. Andres 20. jaanuar 2007, kell 19:31 (UTC)
Mis tähendab "kompleksne korrutamine"? Kompleksarvude korrutamine? Kas poleks parem "aproksimatsiooni" asemel rääkida "lähendusest"? Andres 2. aprill 2007, kell 09:19 (UTC)
Kompleksarvude korrutamine peaks olema ikka jah, mõte ei töötanud korralikult. Lähendus on muidu jah eestipärasem. Samas kasutatakse ka teist. Viisin mõlemad muudatused sisse. Minu lisatud informatsioon on pärit Pii ingliskeelsest variandist. PeTzZz 2. aprill 2007, kell 13:39 (UTC)
Sissejuhatav lause võiks ka põhikooliõpilastele arusaadav olla. --Hardi 23. märts 2010, kell 20:53 (EET)
- Jah. Millist sõnastust Sa pakud? Andres 23. märts 2010, kell 21:05 (EET)
- Kasvõi: "\mathbf{\pi} [pii] on ringjoone pikkuse ja diameetri suhe." Eukleidilisest geomeetriast ja transtsendentsusest võiks rääkida natuke hiljem. --Hardi 23. märts 2010, kell 22:05 (EET)
- Jah, transtsendentsust pole definitsioonis tarvis mainida. Aga kuidas seda öelda, et on mõeldud tavalist ringjoont? Andres 23. märts 2010, kell 22:28 (EET)
- Kas seda on vaja eraldi mainida. Pigem võiks hiljem öelda, et on olemas ka "ebatavalised" geomeetriad, kus see suhe pii väärtusest erinev on. --Hardi 24. märts 2010, kell 18:27 (EET)
- Ma arvan, et seda peaks ütlema nii alguses kui võimalik. See asi tuleks läbi mõelda koos esitusega artiklis Ringjoon. Andres 24. märts 2010, kell 22:27 (EET)
- Kas seda on vaja eraldi mainida. Pigem võiks hiljem öelda, et on olemas ka "ebatavalised" geomeetriad, kus see suhe pii väärtusest erinev on. --Hardi 24. märts 2010, kell 18:27 (EET)
- Kas ehk mainida elementaargeomeetriat?
- Samuti on tarvis kuidagi öelda, et see suhe ei sõltu ringjoone (ja muidugi diameetri) valikust. Andres 23. märts 2010, kell 22:29 (EET)
- Seda pole praegugi öeldud. --Hardi 24. märts 2010, kell 18:27 (EET)
- Ei ole jah, aga oleks tarvis. Andres 24. märts 2010, kell 22:27 (EET)
- Seda pole praegugi öeldud. --Hardi 24. märts 2010, kell 18:27 (EET)
- Jah, transtsendentsust pole definitsioonis tarvis mainida. Aga kuidas seda öelda, et on mõeldud tavalist ringjoont? Andres 23. märts 2010, kell 22:28 (EET)
- Kasvõi: "\mathbf{\pi} [pii] on ringjoone pikkuse ja diameetri suhe." Eukleidilisest geomeetriast ja transtsendentsusest võiks rääkida natuke hiljem. --Hardi 23. märts 2010, kell 22:05 (EET)
Heameelega tahaks leida allikat, mis aitaks veenduda, et viimane arvuteooria näide kehtib. :-) --Kk 23. märts 2010, kell 23:38 (EET)