Mine sisu juurde

Arutelu:Petseri vapp

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Lisa teema
Allikas: Vikipeedia
Viimase kommentaari postitas Andreas003 6 kuu eest.

Mõned asjad, mis silma hakkasid.

Artiklis on Petseri vappi korduvalt nimetatud sümboolikaks ehk usutunnistusõpetuseks, mis kõlab veidralt.

Pihkva vapil pole kujutatud mäger (barsuk), vaid leopard (bars). Pildi järgi peaks ometi saama vahet teha.

Petseri pole kunagi kuulunud Arhangelski kubermangu. Selle "vastuolulise allika" viga ei pea siin kordama ja võimendama. Kõik võivad vigu teha.

Eesti ajal uut Petseri vappi Vabariigi Presidendi poolt vastu ei võetud. Arhiivis on otsuse tekst ja joonised koos kirjavahetusega ja järk-järguliste ettepanekutega, aga lõplik otsus 1940. aasta juuniks valmis ei saanud. Mitte ühegi linna eestiaegne vapp ei saanud valmis ega võetud vastu.

1937. aasta uus Petserimaa vapp õigupoolest siia artiklisse ei kuulu. ~2026-24857-6 (arutelu) 22. jaanuar 2026, kell 01:28 (EET)Vasta

Sümboolika on Sõnaveebi (ja ka Viki) järgi "kujundite, piltide vm sümbolite kogum, mis tähistab kuhugi kuuluvust või seost millegagi". Usutunnistusõpetusega ei ole sel palju pistmist ja sellega seotud mõistet Sõnaveeb isegi ei maini.
Pihkva vapi info võtsin viidatud allikast. Kuna tegemist oli ajalehe uudisega, siis võib seal viga esineda, aga siis võiks kindlasti lisada parandatud info koos täpsema viitega.
Arhangelski kohta olin ka ise kahevahel, nii et selle võib välja võtta.
Selle kohta tahaks mingit viidet, et Petseri (ja teisi) vappe vastu ei võetud. Ma lisasin ise 3-4 ajalehest pärit viidet selle kohta, et vapp võeti vastu, aga kui sul on olemas veel asjalikum info, anna sellest märku.
Petserimaa vapp on ka arutletav, kas see peaks siin olema. Mõtlesin ise, et teemaga seotud vapid võivad taustal olla, kuni kirjeldus selgelt nende eripära välja toob. Aga selle väljavõtmise vastu ka otseselt ei ole. Andreas003 (arutelu) 22. jaanuar 2026, kell 11:48 (EET)Vasta
Keelekorraldajad on vastustanud sõna "sümboolika" kasutamist 'sümbolikogumi' tähenduses, kuid nüüd on see seadustatud: . Vrd ka , . Sõnaveeb toetub oma korpusele ega too välja tähendusi, mis seal ei esine või on harvad. Ma leian ikkagi, et soliidne ja selge oleks öelda "sümboolika" asemel "sümbolid". Olen igal pool nii parandanud. --Andres (arutelu) 22. jaanuar 2026, kell 14:31 (EET)Vasta
"Sümboolika" "sümboli" asemel on kindlasti vale. --Andres (arutelu) 22. jaanuar 2026, kell 14:51 (EET)Vasta
Minust eeldatavasti parema keeleoskuse ja keeletajuga intelligentne inimene peaks poolelt sõnalt taipama, et selles eestikeelses tõlkes on kaks sarnast venekeelset sõna (bars ja barsuk) ära vahetatud. Sellest ei maksa mingit traditsiooni tekitada. Pihkva linna ja kubermangu vapil on leopard (bars), mitte mäger. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/94/%D0%9F%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%B3%D1%83%D0%B1%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D1%8F_%D0%B8%D0%B7_%D0%91%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%B5.jpg Kuidas ma seda tõestama peaksin. Ja see leopard ei ole omakorda lion passant guardant (kindlasse poosi painutatud lakaga isalõvi), vaid omaette loomaliik, keda näiteks ingliskeelses heraldikas nimetatakse vahetegemise eesmärgil natural leopard.
Tõmbame meetripaksuse raamatute ja makulatuuri lademe alt välja väikese õhukese raamatu, autorid Tiiu Oja ja Eero Medijainen, pealkiri "Eesti vapid ja lipud", Tallinn, "Olion", 1993. Vähe teksti ja värviliste piltidega illustreeritud. Avame selle suvalisest kohast, näiteks 42. leheküljelt ja loeme:
"...1936. a. 12. aug. seadusega otsustati ühtlustada linnade ja maakondade vappide kuju ja nende kasutamise kord.13" (Siia käib joonealune märkus nr. 13, mis asub tegelikult hoopis 43. leheküljel: "13 Riigi Teataja. 1936. Nr. 67.", kuna Riigi Teataja on digiteeritud, panen siia ka otselingi: https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKriigiteataja19360821.2.6) "Seaduse seletuskirjas öeldi, et vanaaegsed normid on kaotanud kehtivuse või vananenud ja tuleb riigivanema poolt kinnitada.14" (Joonealune märkus nr. 14 43. leheküljel: 14Eesti Riigiarhiiv (ERA). F. 80. N. 5. S. 1155. L. 3.") "Pärast maakondade vappide kinnitamist 1937. a. ühtlustati nendega ka olemasolevate linnade vapid. 1938. a. kevadeks olid kõik linnad oma vapid ja lipud vastu võtnud. 1. mail 1938 said linnadeks 14 endist alevit. ... Uute linnade vapid kiitsid volikogud heaks septembris-oktoobris 1938. Enamiku vappide lõplikud variandid võttis siseminister vastu 13. juunil 1939, kuigi uuest linnaseadusest lähtudes võis president vapid ja lipud kinnitada ka ilma siseministri vastava ettepanekuta. ... Järgnevalt valmistati ette presidendi otsuse projekti vappide ja lippude kinnitamise kohta. Otsus pidi tulema allakirjutamisele 1940. a. juunis.17" (Joonealune märkus lk. 43: "17 ERA. F. 40. N.1. S. 6505. L. 1–14. Rakvere lipu ja vapi kirjeldus on otsuse mustandist eksikombel välja jäänud.") "President ei jõudnud aga seda enam teha ning linnade vapid ja lipud jäidki "Riigi Teatajas" ilmumata. Säilinud on vappide ja lippude viimased variandid kahes eksemplaris."
Ja nüüd siis kommentaar ehk minu oma sõnadega lihtsustav ümberjutustamine, kui see vajalik olema peaks. Eesti ajal kehtinud korra (eriti 1938. aasta Linnaseaduse § 9) järgi kinnitas linnade (ka vanade linnade, millel vapp juba olemas oli) vapid ja lipud Vabariigi President. Aga sellist otsust (ega ka Vabariigi Valitsuse ettepanekut Vabariigi Presidendile) 1940. aasta juuniks valmis ei saanud ehk teiste sõnadega eestiaegseid linnade vappe ei jõutud lõplikul kujul vastu võtta (erinevalt maakondade vappidest). Linnavolikogude, linnavalitsuste, Eesti Linnade Liidu ja selle vapikomisjoni, eraisikute, illustraatorite jne kavandid, ettepanekud, nõuanded, eriarvamused, mustandid jne on mittelõplikud, mittesiduvad ja mitteavalikud. Neil on ainult ettevalmistav tähendus. (Mis ei tähenda, et nad ei võiks tagantjärele mingit visuaalse sümboli tähendust omandada.) Vabariigi Presidendi otsuse mustand on olemas, aga seda pole alla kirjutatud ega avaldatud. Selle otsusega ei oldud juba Eesti ajal üksikute vappide osas nõus. Ja kui 1990. aastail uuesti linnavappe kasutama hakati, siis mitte alati garanteeritult samu, mis Siseministri 1939. aasta ettepanekus või Vabariigi Presidendi otsuse mustandis (näiteks Elva, Mustvee või Otepää).
Ehk siis veel kord: 1937. aasta Petseri linnavolikogu otsuses, 1939. aasta Siseministri ettepanekus ja Vabariigi Presidendi 1940. aasta otsuse kavandis kirjeldatud Petseri linna eestiaegset vappi pole sel kujul 1940. aastaks vastu võetud, Riigi Teatajas avaldatud ega kasutatud (avalikult ülespandud vapikujutised, pitserid, dokumendiblanketid jne). Vastupidist peab tõestama. Seda kavandit võib ju praegu mingi poliitilise põhjendusega kasutada, aga Eesti aja enda seaduste kohaselt seda avalikult vastu ei võetud. --~2026-24857-6 (arutelu) 25. jaanuar 2026, kell 04:06 (EET)Vasta
Viidete küsimise sihiks ei olnud vihjata, et te eksite, vaid väiteid kinnitavad viited võimaldaksid tõestatavalt muudatused sisse viia. Muudatused viitamata sisse viies jääks ekslik mulje, et lõigu lõpus olnud viited kinnitaks väidetut, samas kui praegused viited hoopis ütlevad vastupidist.
Ma hetkel raamatule ise ligi ei pääse, nii et usaldan teie väljatoodud osa. Kogu info oli leheküljel 42?
Aga üleüldiselt tänud asjaliku tagasiside eest, viisin muudatused sisse. Andreas003 (arutelu) 3. veebruar 2026, kell 15:24 (EET)Vasta
Arvan, et olen allikat tsiteerides piisavalt tõestanud, mida öelda tahtsin. --~2026-24857-6 (arutelu) 2. veebruar 2026, kell 00:26 (EET)Vasta