Arutelu:Olevik (ajaleht)
Samanimelisi ajalehti on teisigi olnud (Kuressaare 1931, Tallinn 1936, Valga 1933, Ülenurme 1997–, siis veel Olewik, Tallinn 1991–1992), kuigi artiklis kirjeldatud ajaleht on neist küll kindlasti tuntuim. Artikkel kordab Grenzsteini-vastaseid käibetõdesid, mis leiutati 1920.aastate algul Tõnissoni pooldajate poolt. -
Kirjatükk ajalehe Oleviku kohta sisaldab ligikaudu 6200 märki, mis on küll vähem kui kursuses nõutud 10000 märki, kuid kasutaja Annikip tegi artikli ka ajalehe Sakala kohta, seega on nõutud maht olemas. Artikkel Oleviku kohta on kronoloogia ajalehe ilmumisest, mis võiks küll mõnevõrra põhjalikum olla, kuid kuna häälekandjat tänapäeval enam ei ilmu, siis on arusaadavalt ka artikli väike maht. Kirjatöö ilmestamiseks võiks lisada mõne pildi ajalehest. Artiklis peaks mainima ka koha, kus ajaleht (esmakordselt) ilmus ning mis aastast alates seda enam ei ilmu.
Ajalehe Olevik kohta valminud artikkel on loodud kasutades kaht allikat, mis on viidatud nii tekstis kui ka lõpus olevas peatükis Viited. Positiivne on, et viidete juures on märgitud kuupäev, millal neid viimati vaadati.
Keeleline kvaliteet: mõne järgarvu järel oleva punkti taga puudub tühik ning paar korda on mainitud, sõnu "esimesel aastal..", mille peaks asendama sõnadega "esimesel ilmumisaasta" vms. Viimase peatüki alt kolmanda lause lõpp jääb segaseks, ei saa aru mõttest, kas 1910 oligi viimane aasta kui Olevik ilmus või ainult 1910ndal aastal saatis Grenztein Olevikule kaastöid ja innustas lehte jätkama. Muid keelelisi vigu ei täheldanud. Üldiselt oli arusaadavus hea ning stiil samuti.
Järgitud on Vikipeedia tavasid, kasutatud siselinke ning heade tavade kohast vormistamist. --Juudam2n 5. november 2011, kell 20:15 (EET)
Kahjuks ei olnud suuteline leidma, et millal Grenzsteini asutatud ajaleht Olevik viimast korda ilmus. Samuti ei leidnud autoriõigusteta pildimaterjali artikli täiendamiseks. Kes oskab antud küsimustes aidata, siis vastavad parandused on igati oodatud. --Annikip 13. november 2011, kell 21:50 (EET)
1883. aastal oli tellijaid juba 1913 tükki. "tükki" on vast liigne. Artikli lõpupoole oleks parem mis vahepeal oli seisma jäänud'. Tubli! Adeliine 15. november 2011, kell 23:12 (EET)
"Venestamise pealetung viis Grenzsteini suunamuutuseni, mille tagajärjel kadusid lehest 1888. aastal isamaalised juhtkirjad. Ajaleht hakkas venestamist toetama, mis tuli eriti esile 1890. aastail. Ta hakkas kritiseerima eestlaste rahvuslikke püüdeid ja üritusi ning oli üldlaulupidude vastu. [2] Oleviku rahvuslik nihilism, hoolimatus eesti keele ja kultuuri vastu põhjustas rahutust rahvuslaste ringkonnas, kes olid koondunud Postimehe ümber. See tõi kaasa ägeda sulesõja, milles Grenzstein viimaks Jaan Tõnissonile alla jäi ja selle tulemusena 1901. aastal Eestist läbi Saksamaa Pariisi lahkus. [2]" --- See osa artiklist vajaks ülevaatamist nende otsustavate ümberhinnangute valguses, mille Grenzsteinile on andnud akad. Jaan Undusk, ajaloolane Mart Laar, ka Krista Aru jt. Tasuks üle vaadata ka eesti ajakirjanduse ajaloo uuemad hinnangud. --Miika 17. veebruar 2012, kell 13:53 (EET)
Oleviku väidetav rahvuslik nihilism, hoolimatus eesti keele ja kultuuri vastu põhjustas rahutust rahvuslaste ringkonnas, kes olid koondunud Olevikuga konkureeriva Postimehe ümber.
- See lause ei ole minu meelest ikka veel korras. Kuidas saab väita põhjuseks midagi, mille olemasolu samas kahtluse alla seatakse? Andres (arutelu) 19. august 2016, kell 13:35 (EEST)