Arutelu:Nullelement

See artikkel võib küll olla täpne ja mõiste korrektselt lahti seletada, aga tal on üks suur viga. Tavaline inimene ei saa absoluutselt mitte midagi aru. Näieks mina ei saanud seda artiklit lugedes targemaks. Ma olen ilmselt rumal ka, aga ma kardan, et ma pole ainus. Hea artikkel peaks raske teema lihtsamas keeles selgeks tegema. Siin on palju võõrsõnu ja osad neist pole isegi lingitud. Artikkel binaarsest tehtest on küll olemas, aga juhe jookseb kokku juba esimest lauset lugedes ning rohkem ei taha. Multiplikatiivsus pole isegi lingitud, aga ei saa ju eeldada, et lugejad selle tähendust teavad. Minu meelest võiks praegune tekst olla kusagil tagapool. Kui sellist asja on võimalik teha, siis peaks selle ees olema lihtsas keeles mingi selgitus mittematemaatikutele. Siim 7. veebruar 2009, kell 17:17 (UTC)

Ma tervitaksin igati sellist selgitust. Lisasin algusesse teise lause, mis peaks asja arusaadavamaks tegema. Kui see pole arusaadav, siis palun küsi, nii ma saaksin selgitust täiendada. Andres 7. veebruar 2009, kell 17:36 (UTC)

Läks oluliselt paremaks küll. Siim 7. veebruar 2009, kell 17:41 (UTC)

--Hardi 5. jaanuar 2010, kell 00:40 (UTC)

Panin ühe lause veel juurde. Kui on veel küsimusi, siis küsi. Andres 7. veebruar 2009, kell 17:41 (UTC)

Kas sellest teistes vikides artikleid ei ole? Siim 7. veebruar 2009, kell 17:43 (UTC)

en:Zero element ja de:Nullelement on ümbersuunamised, fr:Élément absorbant ning selle inglise ja hollandi vaste räägivad ainult multiplikatiivsest nullelemendist. Kõiki vikisid ma läbi vaadanud ei ole. Andres 7. veebruar 2009, kell 22:56 (UTC)

Kas sellel asjal on mingeid praktilisi rakendusi ka? Ma mäletan kooliajast, et mind ajas jubedalt närvi viis, kuidas matemaatikat õpetatakse. Seda taotakse lastele pähe nagu mingit ilma igasuguse praktilise väljundita kuiva teooriat. tegelikkus on aga hoopis vastupidine. Kõik loodusteadused, ja mitte ainult nemad, vajavad hädasti matemaatikat ning mõnes mõttes võib isegi öelda, et matemaatika on kõige praktilisem asi üldse. Aga siin on jälle see vana probleem, et ei saa aru, kas see nullelement on ka kuskil kasutatav või lõbustavad matemaatikud ennast sellega niisama. Siim 7. veebruar 2009, kell 17:58 (UTC)

Noh, kõik, kes kasutavad arvu 0, kasutavad ka nullelementi. Kui rääkida nullelemendist üldiselt, siis ei kasutata seda vast isoleeritult, vaid koos algebraga üldse. Tema tähtsus on ikka rohkem matemaatikasisene.

Avalauset peaks siis täiendama, et ka arv null on nullelement. Siim 7. veebruar 2009, kell 19:04 (UTC)

Panin selle teise lõigu lõppu. Nullelement saab olla mingite konkreetsete tehete suhtes.

Panin nulli näite ka ringi nullelemendi juurde, ja selle võiks panna ka multiplikatiivse ja aditiivse nullelemendi juurde. Andres 7. veebruar 2009, kell 20:09 (UTC)

Mõtlesin kirja panna ka näiteid. Kõige arusaadavamad näited puudutavad ringi nullelementi. Ma ei jõudnud praegu kaugemale arvuringidest, sest teiste asjade täpne sõnastamine on keeruline. Näiteks tavaliste funktsioonide tavalise liitmise ja korrutamise puhul on nullelemendiks nullfunktsioon (funktsioon, mille kõik väärtused on nullid). Ruutmaatriksite liitmisel ja korrutamisel on nullelemendiks nullmaatriks (selle kõik elemendid on nullid). Andres 7. veebruar 2009, kell 18:28 (UTC)

Nullelemendid on ka vektorruumidel ja algebratel. Sellest ei ole praegu otseselt juttu. Andres 7. veebruar 2009, kell 18:30 (UTC)

Nullelement, ühikelement ja neutraalne element

Nullelemendist räägitakse kui vastavat tehet nimetatakse liitmiseks, ühikelemendist kui tehe kannab nime korrutamine. Mõlemal juhul on tegemist neutraalse elemendiga. --Hardi 5. jaanuar 2010, kell 00:40 (UTC)

Vaata Arutelu:Ühikelement.

Artikli sisu (välja arvatud tõestused) on võetud venekeelsest "Matemaatikaentsüklopeediast". Andres 5. jaanuar 2010, kell 08:42 (UTC)