Arutelu:Nicolaus Busch
Mis tähendab Liivimaa ajaloolane? Minu arust on see eksitav. --Metsavend 21. veebruar 2009, kell 12:58 (UTC)
- Lätlane ega läti ajaloolane ta ei olnud (või oli seda alles alates 1918. aastast). --Improvisaator 21. veebruar 2009, kell 13:06 (UTC)
- Kui Liivimaa kuulus Venemaale, siis oli ta Vene ajaloolane, rahvuselt (balti)sakslane(?), kes tegutses Liivimaa kubermangus, alates 1918 oli Läti ajaloolane. --Metsavend 21. veebruar 2009, kell 13:12 (UTC)
- No venelaseks pole küll mõtet teda teha. Liivimaa oli kultuuriliselt Venemaa avarustest midagi täiesti erinevat, Euroopa eelpost. Siis peaks ka kõik ärkamisaegsed eesti kirjanikud jne Vene kirjanikeks jne tegema. --Improvisaator 21. veebruar 2009, kell 13:15 (UTC)
- Kui ta oleks olnud eestlane, oleksime öelnud "eesti". Nii ka siin tuleks minu meelest öelda "baltisaksa". Andres 23. veebruar 2009, kell 10:04 (UTC)
- No Liivimaa oli ju Venemaa osa ja suure tähega Vene on sel juhul õigustatud. Pealegi ei saa tolle aja Venemaa kohta öelda, et see oli kultuuriliselt erinev. Teadlaste puhul oli ju läbikäimine väga tihe. Venelased õpetasid ja õppisid Tartu Ülikoolis ning Eesti- ja Liivimaa haritlased tegutsesid Venemaa ülikoolides.--WooteleF 23. veebruar 2009, kell 10:23 (UTC)
- Venelased tulid Tartu ülikooli alles venestusajal. Seni käis Tartus kõik saksa keeles. Siinsed olud olid ikka väga erinevad. Minu arust on meie eelkäijate alavääristamine öelda, et neid pole kunagi olnud ja siin on Jaroslavi ajast peale olnud jagamatu Püha Venemaa nurgake. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 10:32 (UTC)
- Himmelherrgott, ära vääna mu sõnu ja mõtteid! Ning keel ei puutu ju üldse asjasse. Eesti- ja Liivimaa olid Venemaa Keisririigi koosseisus ja kogu lugu.--WooteleF 23. veebruar 2009, kell 10:40 (UTC)
- Paraku meie rüütelkonnad uskusid, et vastaspool järgib lepinguid. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 11:48 (UTC)
- Himmelherrgott, ära vääna mu sõnu ja mõtteid! Ning keel ei puutu ju üldse asjasse. Eesti- ja Liivimaa olid Venemaa Keisririigi koosseisus ja kogu lugu.--WooteleF 23. veebruar 2009, kell 10:40 (UTC)
- Venelased tulid Tartu ülikooli alles venestusajal. Seni käis Tartus kõik saksa keeles. Siinsed olud olid ikka väga erinevad. Minu arust on meie eelkäijate alavääristamine öelda, et neid pole kunagi olnud ja siin on Jaroslavi ajast peale olnud jagamatu Püha Venemaa nurgake. --Improvisaator 23. veebruar 2009, kell 10:32 (UTC)
- No Liivimaa oli ju Venemaa osa ja suure tähega Vene on sel juhul õigustatud. Pealegi ei saa tolle aja Venemaa kohta öelda, et see oli kultuuriliselt erinev. Teadlaste puhul oli ju läbikäimine väga tihe. Venelased õpetasid ja õppisid Tartu Ülikoolis ning Eesti- ja Liivimaa haritlased tegutsesid Venemaa ülikoolides.--WooteleF 23. veebruar 2009, kell 10:23 (UTC)
- Kui ta oleks olnud eestlane, oleksime öelnud "eesti". Nii ka siin tuleks minu meelest öelda "baltisaksa". Andres 23. veebruar 2009, kell 10:04 (UTC)
Igal juhul on olemas Kategooria:Baltisaksa ajaloolased, kuhu see tüüp peaks ilusti sobima. Athanasius Soter 23. veebruar 2009, kell 10:49 (UTC)
Vast olekski kõige õigem teda nõnda nimetada, nagu on Arbusoweid ja teisi nimetet. Ja muidugi ka Läti ajaloolase kategooria kõlbab siia. Athanasius Soter 23. veebruar 2009, kell 10:54 (UTC)
Muidugi me võime kirjutada ka "Venemaa", aga kui juba on "baltisaksa", siis pole seda tingimata tarvis lisada. Me ju kasutame võimaluse korral eeskätt etnilisi määratlusi, välja arvatud riigiga otseselt seotud tegevusalade puhul. Andres 23. veebruar 2009, kell 11:05 (UTC)