Arutelu:Nick Jonas

Siin on ikka päris naljakat juttu. Andres 6. märts 2009, kell 19:39 (UTC)

Jaa, ma eemaldaks esiteks terve "Isiklik elu" alajaotuse. Adeliine 17. aprill 2009, kell 15:21 (UTC)

Kas sellisel kujul sobib? Andres 17. aprill 2009, kell 17:12 (UTC)

Ei usu, "suhe" on üldiselt ja eriti siinkohal ebamäärane asi ja üpris kollasemaiguline. Abielu oleks ehk mainimist väärt. Kusjuures jutt on lastest.--Pikne 17. aprill 2009, kell 20:18

Sõnastada võib ju teisiti, vaata [1]. Andres 17. aprill 2009, kell 17:56 (UTC)

Neil lastel oli suhe. Nad olid armunud. Neil olid teineteise vastu tunded? Vabanda ei ole eriti tuju süveneda sellesse "artiklisse". Ühest küljest ei vaidle vastu, et sellistel asjadel on kindlasti tohutu kõlapind, kuna kollasel kuuldavasti menu jagub. Aga kuidas saab seda võtta põhjenduseks "info" avaldamiseks enesest lugupidavas väljaandes, nagu seda on näiteks Vikipeedia, mis idee järgi peaks inimesi harima, seejuures kahtlase väärtusega inimhuvikallakutele kaasa aitamata. Sõna entsüklopeedia peaks eeldama, et tegu kvaliteetset teabega, millel on ka entsüklopeediline tähelepanuväärsus.

Võiks ju küsida, miks arvad, "Isiklikku" ja muu säärane on vajalik, aga seda saab vist ainult retooriliselt teha. Oma kitsamate huvide kallal on siin päris tore nokitseda, aga kui vahepeal vaadata, mis Vikipeedias üldiselt toimub, siis läheb üpris palju auru jaburuste peale.--Pikne 17. aprill 2009, kell 0:21

Noh, need inimesed olid küllalt vanad, et armunud olla. Tegu pole kuulujutuga, vaid asjaosalise enese teatega. Kui on tegu kultuslike inimestega, kelle armumised teistele huvi pakuvad, miks siis mitte sellest kirjutada. Kirjutatakse niikuinii, küsimus on praegu sobiva sõnastuse leidmises. Kui me hakkame ette kirjutama, mis peaks inimesi huvitama, siis läheme minu meelest libedale teele. Piiriks võiks olla pigem tõendatavus. Meelelahutuse tähtede eraelu on nende eluloo lahutamatu osa.

Peale selle, kui inimesed saavad siit asju, mida nad praegu teada tahavad, siis tekib neil harjumus kasutada Vikipeediat ka hiljem. Andres 17. aprill 2009, kell 22:45 (UTC)

Meie ju teeme tähelepanuväärsusetust kultuse ja võimendame kollast. Kusjuures teisi sarnaseid arutelusid lugedes jääb mulle mulje, et "kirjutatakse nagunii" on suuresti tingitud sellest, et eesti Viki kõige autoriteetsem inimene seisab selle eest, et kirjutataks, seal kus kustutamine tõstatatakse.

Südametunnistus on vist selle asja nimi, mis käseks saadava info kvaliteediga inimeste arvamust kujundada. Üks on, kui mul on laua peal 2006. aasta ÕS ja brauserit tööriistariba peal sama asi, siis ma võin julge südamega kergema vastupanu teed minna ja samaväärse info arvutist saada. Aga kui mul on laua peal päris entsüklopeedia ja arvutis Vikipeedia, siis ma pean paraku paberkandja kasuks otsustama, kui Vikipeedia usaldusväärsus täiesti ebaentsüklopeedilise avaldamisega kahtluse alla on seatud. Kui info on uus, siis kujundab väljaanne inimese mõttemaailma nii ehk naa, kas siis otseselt või kaudselt ja siinsega sarnaste näidete puhul äraspidises suunas.

Leian, et Vikipeediasse on märksa enam igasuguseid üksiksasjalisi ettekirjutusi sisaldavaid abilehti tarvis, nagu inglise Vikis. Olgu need siis antud näite varal "Eluloo artiklite reeglid", kus on kirjas mis eluloo artikkel on ja mida ta ei ole. Või põhimõttest "Vikipeedia ei ole süüdimatu infokogum" lähtuv "Ensüklopeediline tähelepanuväärsus", mis aitaks mõista, et internetis on lademetes teavet, mis ei kuulu entsüklopeediasse ja seda tihtipeale suurest populaarsusest hoolimata. Isegi kui siinse temaatikaga leppida, siis kas või sellepärast, et eesti Viki ei teeks tulevikus inglise Viki eeskujul midagi nii jaburat nagu seda on inimeste kategoriseerimine seksuaalse orientatsiooni alusel (kui see ei ole iseenesest mõistetavalt jabur, siis loe inglise viki vastavaid arutelu lehti), pelgalt seetõttu, et keegi leiab, et nii saab entsüklopeedia endale lugejaid juurde.--Pikne 18. aprill 2009, kell 10:19

Nii palju kui mina aru saan, on Vikipeedia eesmärk ikkagi see, et inimesed saaksid asjadest põhjalikku, ülevaatlikku, korrektselt vormistatud ja usaldusväärset infot. Millistest asjadest nad seda teada tahavad, seda ei peaks minu meelest ette kirjutama.

Mis puutub minu autoriteetsusse, siis see ei võta ei minult ega teistelt õigust esitada ja põhjendada oma arvamust.

Milles info kvaliteet seisneb? Minu meelest eelkõige nendes omadustes, mida me siin mainisime. Info tsenseerimine on mõnel juhul küll nähtavasti moraalselt õigustatud (isikuandmete kaitse, ohustatud liikide elupaikade kaitse, inimeste ja riigi julgeolekuhuvid). Enamasti tagab selle põhimõte, et tuleb esitada ainult mõistliku usaldusväärsusega avalikest allikatest võetud infot. Samuti ei tuleks esitada näiteks infot, mis on ajakirjandusse sattunud juhuslikult, näiteks kirjutada tänavalt valitud isikutest, kellega on intervjuu tehtud. Ma ei leia, et me peaksime tegema valiku selle põhjal, mille vastu inimestel on soliidne huvi tunda või millised teemad on kõrgelaubalisemad.

Arvamuse kujundamine ei tohiks minu meelest olla Vikipeedia eesmärk, sest Vikipeedial endal ei tohiks olla arvamust. Ja kuidas või mis arvamust me sellega siis kujundame, kui me Nick Jonase armuloo välja jätame? Lugeja näeb siin lihtsalt väljajättu ning püüab seda täita. Võib-olla keegi leiab, et Nick Jonas ei ole üldse nii soliidne tegelane, et temast kirjutada võiks?

Mis on Sinu meelest entsüklopeedilisuse kriteerium? Ja kui Sa leiad Vikipeediast fakti, mis on ebaoluline, kuidas see on seotud usaldusväärsusega? Inimestel võivad olla olulisusest erinevad arusaamad, aga ebausaldusväärsusest saame minu meelest rääkida ainult juhul, kui faktiinfo on väär või kaheldava tõeväärtusega. Kui näiteks kuulujutte esitatakse tõe pähe, siis on tegu ebausaldusväärsusega.

Inimeste mõttemaailma kujundab muu info minu meelest küll palju mõjusamalt kui Vikipeedia. Ma ei saa sellest küsimuseasetusest aru. Inimene tuleb ju siia küsimustega, mille ta on saanud mujalt. Kui ta ei leia neile küsimustele siit vastust, siis on välistatud, et Vikipeedia üldse tema mõttemaailma saaks mõjutada.

Kindlasti on kuskil piir, millest alates info entsüklopeediasse ei kuulu, aga eri inimestel on sellest piirist erinev ettekujutus. Sellepärast tuleks minu arvates olla nii salliv kui vähegi võimalik.

Inimeste kategoriseerimine seksuaalse orientatsiooni järgi on küll võib-olla jabur, aga minu meelest tuleb arvestada seda, et seksuaalvähemuste jaoks on info inimeste seksuaalse orientatsiooni vastu väga oluline. Ja kui näiteks inimese elulooraamatust ei selgu tema seksuaalne orientatsioon, siis on see raamat ilmselgelt puudulik. Minu meelest on inglise vikis selline põhimõte, et elavate inimeste homoseksuaalsust mainitakse juhul, kui see isik on seda ise deklareerinud.

Eesmärgiks ei ole mitte lugejate juurde saamine (reklaam), vaid erinevate lugejarühmide huvide arvestamine (teenindamine).

Sellised juhised kirjutajatele oleksid kindlasti head, kuid tuleb arvestada, et sinna saab sisse panna neid seisukohti, mille osas on ligikaudne konsensus. Saab sisse panna põhimõtteid, aga ikkagi jääb tõlgendamisruum.

Ja lõpuks, ma ei saa aru, mis on selle armuloo mainimises halba. Selguse mõttes tuleks minu meelest kirjutada isegi pisut detailsemalt. Andres 18. aprill 2009, kell 08:33 (UTC)

Jõululugu viib täpsustuslehele. --Epp 29. detsember 2011, kell 16:58 (EET)[vasta]

Rokka abielutseremoonias

Mis see tähendab? --Andres (arutelu) 24. veebruar 2024, kell 07:24 (EET)[vasta]

"The Roka ceremony is the official announcement of the relationship to the world. This is the first ceremony that leads to the wedding. Only members of immediate family and special friends are invited to this intimate ceremony. This is a point at which the two families get to know each other and plan the wedding." Velirand (arutelu) 24. veebruar 2024, kell 10:15 (EET)[vasta]