Arutelu:Nõukogude Liidu sissetung Poolasse

"Saksamaa Kolmanda Riigi ja NSVL vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, tungisid Nõukogude Liidu väed 17. september 1939 Poola territooriumile" Peaks vist ikka algama sõnaga "Vastavalt" "hõivates Lääne-Ukraina 8 piirkonda" Aga ei hõivatud ju mitte ainult niinimetatud Lääne-Ukraina, vaid ka niinimetatud Lääne-Valgevene ja samuti ka Vilniuse piirkond, mis oktoobri lõpus anti üle Leedule. Oblastite üleslugemine on ehk mõnevõrra eksitav, kuna need moodustati ju alles hiljem, kui hõivatud Ida-Poola territoorium inkorporeeriti Nõukogude Liidu koosseisu. "mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Vabariigiga." Näiteks Galiitsia ei läinud Poola koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga. "Nõukogude Liit pidi vastavalt kokkuleppetele ründama Poolat koos Saksamaaga 1. septembril" Kas ikka oli tähtajaks 1. september? Vist siiski mitte. "17. septembril kutsuti NSVL Välisasjade Rahvakomissariaati Poola saadik ja anti nooti, mis õigustas Punaarmee pealetungi" Täpsem oleks ehk öelda, et ööl vastu 17. septembrit.

...

"Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud vennasrahvast." Õigemini küll vennasrahvaid - ukrainlasi ja valgevenelasi

...

"Piirkonnad olid asustatud etniliste ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus ajal ei katkestanud võitlust OUNi organisatsiooniga Ukraina iseseisvuse eest." Ekslik oleks väita, nagu oleks kogu hõivatud Ida-Poola ala olnud asustatud etniliste ukrainlastega. Hõivatud alade hulka kuulus ja ka hõivatud Lääne-Valgevene, kus siis elas vastavalt valgevenelasi. Tegelikult oli hõivatud Ida-Poola elanikest ka küllalt palju poolakaid (ligi 40 %). Molotov aga valetas täiesti teadlikult, väites, et Ida-Poolas elas vaid 1 miljon poolakat. Juba aastatel 1939-1941 küüditasid nõukogude võimud seal 22-23 % poolakatest ära. Pärast sõda repatrieerus veel üle 3 miljoni poolaka Poolasse.

...

"Novembri algul koondati ohvitserid, politseinikud Katõni, Harkovi, Kiievi ja Minski laagritesse kus lasti maha – 22 000 inimest Katõni massimõrv." Tuleks kuidagi teisiti sõnastada. Katõni massimõrv toimus ju 1940. aasta aprillis. Sellest lausest jääb aga selline mulje, nagu oleks Katõni massimõrv toimunud 1939. aasta septembris.

Meil napib toimetajaid. Oled teretulnud artiklit toimetama. Andres 17. september 2010, kell 23:12 (EEST)

Artikli toimetamisest

Mis asi on "Saksamaa Kolmas Riik"? --kanakukk 17. september 2010, kell 23:08 (EEST).

selle kohta on kirjutis olemas, Kolmas Riik ??? --suwa 25. oktoober 2016, kell 09:29 (EEST)

suwa, selle riigi nimi oli Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich), nii märgitakse näiteks Postimees, 08.06.1939 ja "Faatum: Eesti tee hävingule" (2009) lk 360, s.o Eesti-Saksa mittekallaletungilepingu tekst). Kui mingid allikad ütlevad, et oli Saksamaa Kolmas Riik, siis tuleb seda allika äranäitamisega tõendada. Artikkel Kolmas Riik seda asjaolu ei tõenda, ta ei ütle, et on olemas Saksamaa Kolmas Riik (või Saksamaa Kolmas Reich). --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:04 (EEST).

just, seda ka mu kolm küsimärki märkisidki, et tegemist on jamaga. suwa 27. juuni 2017, kell 20:39 (EEST)

Artikli kustutamisest

Selle artikli võiks üldse kustutada, sest kogu tekst on artiklis Poola Teises maailmasõjas. 193.40.5.245 18. september 2010, kell 22:58 (EEST)

Selle artikli teema on kitsam, nii et ma ei kiirustaks seda kustutama. Andres 18. september 2010, kell 23:13 (EEST)

Andresega päri, et artikkel on vajalik. --kanakukk (arutelu) 27. juuni 2017, kell 14:04 (EEST).

---

"Saksa ja Nõukogude soomusbrigaadide ühine lahingutegevus algas juba 17. septembril Bresti juures." Kas Punaarmee jõudis juba 17. septembril 1939 Brestini? Kahtlane. Velirand (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 13:33 (EEST)

Saksa viki järgi ei jõutud Brestini enne 20. septembrit. Andres (arutelu) 24. oktoober 2016, kell 13:40 (EEST)