Arutelu:Marilyn Friedman

Millised viited puuduvad? Artikli materjal pärineb põhiliselt ingliskeelsest Vikipeediast. --Andrus Kallastu (arutelu) 6. september 2013, kell 19:46 (EEST)

Tere Andrus Kallastu! Te vast püüdsite tuua ühe allika, mis võiks olla abiks artikli sisus kahtlejaile

• aga päris ingliskeelsest Vikipeediast vast artikkel ikka pärit ei ole liigtäpne (justkui snaiprikuul - see on minu arvamus artiklit lugedes) aga eks sellele saab vastata artikli autor ise, minul hakkas silma alustuseks inimese nimi: Marilyn A. Friedman- ainult et selle nimelise inimese kohta infot internetist mulle otsingul ei pakutud...

Mariina 7. september 2013, kell 14:48 (EEST) alias Простота

Selline kribu-krabu iga lause viitamine kahele ja poolele kodulehele jätab artiklist mõttetu mulje. Minu meelest ei peaks see olema Vikipeedias praktika, mida järgida. Piisaks täiesti, kui välislinkides oleks toodud nimetatud kodulehtede kui autoriteetsete algallikate aadressid. Viidata tuleks ikkagi eelkõige faktidele ja väidetele, mis räägivad põhilistele allikatele vastu, on mingil põhjusel vähem teada või kehvemini kättesaadavad.--Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2013, kell 10:41 (EEST)

Eeltooduga täiesti nõus. --Hirvelaid (arutelu) 7. september 2013, kell 11:10 (EEST)

Kuidas mõttetu? Minu meelest Vikipeedias ei saa valida põhiallikaid. Põhiallikad võivad täiendamise käigus muutuda, pole selget praktikat, kuidas põhiallikaid muudest allikatest ja lihtsalt lisalugemismaterjalidest eristada ning lõppude lõpuks poleks ikkagi teada, mis millisest allikast pärineb ja mis on viitamata. Allika kättesaadavus ja viitamisvajadus minu meelest seotud pole. "Kribu-krabu" muljet vähendaks see, kui püüda praeguses mahus materjali kompaktsemalt ja sidusamalt esitada. Pikne 7. september 2013, kell 11:53 (EEST)

Küsimus on vormistuslikku ja artikli üldist loetavust puudutavat laadi. Kui teema kohta on infot ammutatud ingliskeelsest Vikipeediast, kahelt kodulehelt ja paarist muust tekstist, pole minu meelest otstarbekas iga lausega neile samadele materjalidele viidata. Piisab, kui need on esitatud Välislinkides või kirjanduse loetelus. Viitama tuleks hakata eelkõige siis, kui mingi asja kohta on vastandlikke andmeid, erinevaid arvamusi vms. --Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2013, kell 15:46 (EEST)

Andrus Kallastu ettepanekud ja arvamus on igati mõttekad ja, et mitte iga üksiku artikli arutelu juures Viitamine-viidata, mitte viidata, kuidas, kui palju jms (kohati aktiivsete vikipedistide leivanumber juba) nii sagedasti ei korduks oleks mõttekam viitamine ja sellega seonduv viia üle Üldise arutelu liiki. Mina isiklikult püüan viidata, tundub ausam nii minu järgi tuleva artikli toimetaja kui ka artikli võimaliku lugeja suhtes

• aga ega see väga ilus harjumus pole, kuna tänapäeval on inimesed võõrkeeltes lihtsalt avatumad ja andekamad ning leiavad väga palju ja põhjalikku infot internetist vaat et kiiremini ja iseseisvalt kohale, et otseselt heategu viitamine nüüd küll ei ole...

Mariina 7. september 2013, kell 14:48 (EEST) alias Простота

Pikse jutt, et praegust kasinat materjali annaks ja võiks kompaktsemalt esitada on muidugi õige, kuid samas kompaktsuse annaks ka Loomingu alapeatükkide lahtikirjutamine. Minust selle kirjutajat ei ole, aga samas mõtlesin, et võib-olla Mariinal tekib isu ja soov sellega katsetada. --Hirvelaid (arutelu) 7. september 2013, kell 15:12 (EEST)

Tere Hirvelaid!

Ja las see Mariina katsetagu molekulide ja filosoofidega

• artikkel räägib konkreetsest inimesest ja tema loomingust, mina alustaksin sellest, et inimese loominguga tuleks siis vast kõigepealt tutvuda ehk loomingut lugeda ja see nn vibe ehk olemus artiklisse võimalikult loomutruult lisada ja nii see algselt olemas oligi (minu aru kaudu)...
• Minul ei ole probleeme tema loomingu lugemisega ja tema autonoomia (filosoofia) kui väärtuse kontseptsiooniga naisisikute (Autonomy, Gender, Politics raamatus läbivalt She...) kaudu tutvuda kuid paraku seab piirid minu nais(isik)u olemus, kas ma suudan piisavalt neutraalselt armastust, sõprust, autonoomiat ja naisterrorismi ning naistevastase vägivallaga seonduvat ühe naisfilosoofi kui inimese loomingu põhjal artiklisse kirja saada, seetõttu lisan siinkohal Andrese sõnu:

No esialgsel autoril on muidugi selle poolest kergem viiteid panna, et ta teab otseselt, kust ta midagi võtab. Samas aga on juhul, kui artikkel koostatakse mitut allikat või ühes mahukas allikas olevat sünteesides, täpne viitamine ikkagi komplitseeritud. Teiselt poolt, kui me tahame korralikku artiklit saada, siis on vajalik mitme inimese osalus, ja tahes-tahtmata peab järgmine kirjutaja sama materjali läbi käima. Andres (arutelu) 6. september 2013, kell 14:04 (EEST) [1]

Mariina 7. september 2013, kell 15:43 (EEST) alias Простота

Sa tekitasid Loomingu all uue alapeatüki "Autonomy, Gender, Politics". Kas see tähendab, et see raamat ei ole seotud peatükiga "Romantiline armastus ja naisisiku autonoomia" ? --Hirvelaid (arutelu) 7. september 2013, kell 16:08 (EEST)

M. Friedmani raamatu pealkirjaks on "Autonomy, Gender, Politics" ja selle III. peatükk kannab pealkirja INTIMATE RELATIONSHIPS , 6. Romantic Love and Personal Autonomy lk 115-140.

Mariina 7. september 2013, kell 16:33 (EEST) alias Простота

No nii lühidalt ja konkreetselt Sa polegi veel aruteludes vastanud. :)

Vastusest lähtuvalt ma teen artiklis väikese korrektuuri, sest nii ei saa jätta. --Hirvelaid (arutelu) 7. september 2013, kell 16:47 (EEST)

Sa küsisid mida soovisid (mulle tundus) ja üsna otse ning ma püüdsin ka otse vastata. Kui Sa artiklisse kirjutad kõnealuse raamatu peatüki sisse siis on järeltulevatel otsem ehk Tema autonoomia kontseptsiooni jälgida- arvan ma...

Mariina 7. september 2013, kell 17:04 (EEST) alias Простота

Hirvelaid: No nii lühidalt ja konkreetselt Sa polegi veel aruteludes vastanud. :)

Jah, paraku pole suutnud ükski inimene Mariinat standardiseerida :)

Mariina 7. september 2013, kell 17:04 (EEST) alias Простота

Tead Sa, et on ka teisi viitamistehnikaid? Oled neid uurinud? Lihtsama peale ei taha üle minna? --Hirvelaid (arutelu) 7. september 2013, kell 17:11 (EEST)

Ei ma ei tea teisi viitamistehnikaid, need mida proovinud olen pole ka päris nii välja kukkunud kui tahaksin. Võib-olla vajaksid vikipeedia viitamistehnikad pisut uurimist

• aga minu poolt kasutatav on, mulle vähemalt, abistav peaaju abiline artiklite komplekteerimisel, et kui ühed samad inimesed ja molekulid ja haiguslikud seisundid jms siis aitab mul Ordnung`it (eesti keeles 'kord') hoida ja pealegi tuli ju kusagilt alustada... kui Sul tahmist on võid ju minu kasutajalehele pakkumised saata ma püüaksin siis vast vaadata aga pean ette ruttavalt lisama, et juhatused stiilis Kuu peale Kurgimüüjaks ei pruugi toimida ...

Mariina 7. september 2013, kell 17:26 (EEST) alias Простота

Mida Sa pead silmas, kui ütled Kuu peale Kurgimüüjaks? --Hirvelaid (arutelu) 7. september 2013, kell 17:30 (EEST)

Enam-vähem sama kui artiklite puhul, mida komplekteerin, eeldan lihtsust, kui Sa näed, et ma ei ole jõudnud kaasaegse multitehnoloogiaga end kurssi viia, kuigi valmidus oleks (programmeerimiskeeled jms õpperaamatud), siis on aja raiskamine mulle võimalikke juhatusi arvutikeeles teele panna ja samas kuidas võimalik uus viitamine artikli lugejale tundub kas see kujutab endast lugejale lisaväärtust, või...

Mariina 7. september 2013, kell 17:40 (EEST) alias Простота

Sa kirjutasid nii pika ja keerulise lause, et ma võin sust niimoodi valesti aru saada. Ma sain aru nii, et Sa pelgad, et ma pakun Sulle arvutikeeles tarkust. Seda ohtu ei ole. Viitamistehnika teemal jätkame lähimal ajal sinu lehel. --Hirvelaid (arutelu) 7. september 2013, kell 17:56 (EEST)

Ei ma ei pelga suurt keskit-miskit, ma lihtsalt ei soovi, et inimesed nagu näituseks Sina, raiskavad võib-olla, vikipeedia artikli M.A.Friedman asemel aega Mariina peale teades, et Mariina ei pea arvutikeelt küll otseselt (tänase seisuga) tarkuse hulka kuuluvaks...

Mariina 7. september 2013, kell 18:11 (EEST) alias Простота