Arutelu:Makettplaat
Kui artiklisse lisada pilt digitaalsest makettplaadist, siis on see artikkel päris küps. --Mihkel Väljaots 09.01.2011, kell 13:33 (EET)
Ma ei ole kindel, kas seda võib tööriistaks nimetada. Aga võib-olla on tegu minu mõtlemise piiratusega. Adeliine 15. märts 2011, kell 10:57 (EET)
- Tere Adeliine:) Piirjooned erinevate mõistete vahel muutuvad teaduse arenendes tõepoolest üha hägusemaks ning paljusid asju saab mitmeti liigitada. Inimkonna esimesed tööriistad olid mõeldud ainult ja ainult erinevate materjalide füüsiliseks töötlemiseks. Nüüd olen ma kohanud väga palju inimese poolt loodud seadmeid/masinaid, mida tööriistadeks kutsutakse. Hea näide on personalarvuti, mida mina küll teisiti ei oska kutsuda kui tööriist. Keegi TÜ õppejõud oskas ägedalt öelda, et vasar pikendab käsivart ning arvuti pikendab aju või midagi taolist..
- Võtsin lahti ka veneaegse EE, kus, tõepoolest, tööriistast räägitakse pigem mehhaanika valguses, kuid samas on seal ka välja toodud, et LAIEMAS TÄHENDUSES võivad olla tööriistad ka mõõteseadmed jne jne.
- Mehhaanikas räägitakse töö tegemisest kui mingi keha liigub mingi jõu toimel, elektriõpetuses tehakse tööd, kui lanegud on ruumis liikunud. Kirjanik peab töö all silmas info hulka, mitte füüsilist energiat (J), mis tal kulus nässu läinud paberite prügikorvi läkitamiseks või korda läinud paberite augurauaga augustamiseks. Seega mõiste "TÖÖ" on juba ülilai mõiste, haarates ilmselt paratamatult enda alla mistahes inimkonna poolt loodud seadmeid, mis vähegi vastavas kontekstis assotseeruvad.
- Praegu mina isiklikult (olles selle riistaga ka tööd teinud:D) soovitan seda endiselt tööriistaks kutsuda! Heal lapsel mitu nime - seadet kutsutakse ka õppevahendiks, mida see kindlasti ka on (tean seda, kuna töötan profesionaalselt selle riistaga seonduval alal). --Mihkel Väljaots 15.03.2011 kell 20:21
- Ei Sina ega mina pole kahjuks teadlane, et otsustada, kui kaugele on teadus arenenud või milliseid termineid on õige kasutada. Iga abivahend ei ole tööriist. Vaata ka EKSS. Adeliine 15. märts 2011, kell 21:25 (EET)
- Mina ei pea oluliseks sellel teemal väga palju vaielda, kuna on küllaltki raske tõestada, kas see leiutis on tööriist, abivahend või õppevahend. Piir nende kolme termini vahel minu arvates on õhkõrn ja et kõik rahul oleks, võiks seda leiutist siis läbi nende kõigi sõnade seletada. Keskmine eurooplane ärkab hommikul, läheb tööle ja teeb tööd (väga filosoofiline). Ka elektroonik, kes kasutab makettplaati, läheb hommikul tööle ja ilmselt on kõik nõus, et ta teeb sellega tööd.
- Tööriist on see leiutis minu arvates seetõttu, et elektroonik teeb sellega füüsiliselt tööd. Kui minna väga spetsiifiliseks, koosneb makettplaat sadadest väikestest näpitsatest/pintsettidest/pesadest/klambritest (mis on füüsilised tööriistad?), mis füüsiliselt elastsusjõu abil hoiavad elektroonikakomponente omavahel koos. Aga sellest ei räägita, kuna see on arvestades seadme otstarvet mõttetu. Samas valguses olen täiesti nõus, et seda leiutist võib kutsuda abivahendiks - selle abil säästab elektroonik tootedisainis tohutult aega. Samuti tean omast käest, et meie (üli)koolid on neid ohtralt ostnud õppeotstarbelistel eesmärkidel - seega otseloomulikult võib artiklis mainida, et see on ka õppevahend:). Kusjuures õppevahend on see ehk kõige rohkem isegi. Asi selles, et elektroonik, kes teab täpselt, mida ta teha tahab ja kuidas ta seda teha tahab, ei kasuta mitte kunagi makettplaati - ta teeb oma seadme kohe valmis otse trükkplaadile. Seega makettplaati kasutavad elektroonikud, kes pole 100% kindlad, mida ja kuidas nad tahavad ning seda kasutavad õpetjad elektroonika õpetamiseks ning praktikumide läbiviimiseks. Ometi inimlikult ja emotsionaalselt kutsuksin seda omalt poolt ka tööriistaks, kuna sellega valmib füüsiline produkt - sellega mõjutatakse füüsiliselt elektroonikakomponente, et need moodustaksid kindla struktuuriga üksuse. Ja et asja keerulisemaks ajada, siis võib makettplaati ka ehitusmaterjaliks kutsuda ja see on antud näite põhjal ka vaieldamatult õige - maailmas vurab päris palju roboteid ringi, mille üks kriitilistest koostisosadest on makettplaat.
- Tegelikult on mul väga hea meel, kui keegi tuleb ja suudab selgeks teha kindlad piirid tööriista, abivahendi ja õppevahendi vahel. Kõik on suhteline. Mõõteriista või makettplaati pean ma tööriistaks, kondoomi või jalanõud mitte - ilmselt on vastupidiseid maailmavaateid. Ma leian, et tööriist (näiteks vasar) aitab töölisel eesmärgipärast tegevust efektiivsemalt sooritada. Seega on töörist talle abivahend. Miks siis ei tohi väita vastupidist? - on näha, et mul endal on vasturääkimisi - koolifüüsikast on kõigile selge, et vasar teeb tööd naelaga ning jalanõu teeb tööd meid mööda maapinda edasi lükates (üks saab energiat inimese käelt, teine jalalt). Ometi jõuame me tööle ka paljajalu ning naela saab ka palja käega seina sisse kui vaja. Ikkagi on vasar minu jaoks tööriist/abivahend, jalanõu on aga lihtsalt jalanõu. Tahan öelda, et meie antud probleem pole niivõrd fundamentaalne (nagu paljud muudes tehnilistes artiklites leiduvad vääratused) kuivõrd filosoofiline.
- Kahjuks/õnneks, jah, ei ole ei sina ega mina (veel) teadlased ja kipun arvama, et tööriista koha pealt ei hakka lähitulevikus küll ükski teadlaste rühm pead murdma, kuna see on küllaltki raske ja samas mõttetu probleem praeguses maailmas.
- Tänud kõigile usinatele kaasa mõtlemast ja inspireerimast! --Mihkel Väljaots 16.03.2011 kell 00:59