Arutelu:Maateaduste mõistete loendid

Äkki võiks selle loendi asemel olla hoopis "maateadus(t)e mõisteid". See hõlmaks loodusgeograafiat, geofüüsikat ja geoloogiat. See lõpetaks ühe maateadusliku mõiste mitmesse loendisse kandmise vajaduse. Ühtlasi vastaks see ka hästi tänapäeva loodusteaduses valdavale terviku taastamise suunale ning rõhutaks seda, et planeet Maa on ühtne süsteem, mille geosfääre ei saa üksteisest ilma probleemideta lahutada. Vanamoodi jätkamine on muidugi võimalik, kuid problemaatilisem ja koostajale keerukam. Täpsem süsteem tuleb välja ehitada kategooriate abil. Siim 16:54, 1 Jan 2005 (UTC)

Minu meelest mõistlik mõte, ma vist isegi pakkusin kunagi sellise idee välja. KS 19:21, 1 Jan 2005 (UTC)

Minu meelest peaks alles jääma ka artikkel "Geoloogia mõisteid". Ma saan aru, et ainuke probleem on selles, et te ei viitsi uusi artikleid mitmesse loendisse kanda. Lahutamine ei ole probleemiks, sest mõiste saab ju mitmesse loendisse kanda. Ma taastan eraldi artikli "Geoloogia mõisteid". Te ei pea sinna artikleid kandma. Andres 02:29, 2 Jan 2005 (UTC)

"Allotigeenne" ei saa olla artikli pealkiri. Sellele tuleb lisada põhisõna või panna pealkirjaks "Allotigeensus". Andres 04:17, 2 Jan 2005 (UTC)

Tean seda, kuid siis peaks olema mitmeid artikleid stiilis allotigeenne mineraal, allotigeenne kivim. Tahtsin lihtsalt teha lingi sellele sõnale, et selgitada ta tähendust. Siim

Peakski võib-olla olema mitmeid artikleid. Sõna tähendust saad selgitada artiklis Allotigeensus, millele võid teha ka ümbersuunamise märksõna Allotigeenne alt. Andres 07:47, 3 Jan 2005 (UTC)

Jah, võiks ehk olla ka mitmeid artikleid. Olen nõus, et artikli pealkiri ei saa olla "allotigeenne". Siim 14:54, 3 Jan 2005 (UTC)

Ühte mõistet ei ole vaja kanda mitmesse loendisse. Kui meil on "maateaduste mõisteid" ei ole vaja loendit "geoloogia mõisteid" ja vastupidi. Ma tegin eile hulga tööd, mis nüüd on muutunud mõttetuks. Oleme jõudnud samasuguse lõhkise küna ette nagu teaduste kategoriseerimisel. Ma tõstatasin täpselt selle sama küsimuse üles ka paar nädalat tagasi, kuid siis ei ütelnud sa midagi. Järeldasin sellest vaikivat nõusolekut ning eile küsisin igaksjuhuks veel üle. Asi ei ole ju lihtsalt selles, et ma ei viitsi ühte mõistet eri loendisse kanda. Asi on selles, et ma tahan lõpetada mõistusevastase kilplase mängimise. Geoloogial ja loodusgeograafial on nii palju ühiseid mõisteid, et nad saaksid suurel määral üksteist dubleerima. Meteoroloogiaga on veel hullem, sest peaaegu kõiki meteo. mõisteid peab geograafia samuti endale kuuluvaks. Ma ei saa aru miks on sellest nii raske aru saada, et planeet Maa on süsteem ja oleks väga hea, kui seda süsteemi uurivad teadused omaks ühist üldmõistete loendit.

Ma ei saa Sinust aru. Ma ju ei taha artiklit "Maateaduse mõisteid" ära kaotada, vaid täiendada artikliga "Geoloogia mõisteid". Kuidas Sinu töö siis mõttetu on? Miks ei või üks mõiste olla mitmes loendis, kui ta mitmesse loendisse sobib? Kuidas me lõhkise küna ette oleme jõudnud? Ma ei avalda arvamust asjade kohta, kui mul seisukohta ei ole. Eile Sinu ettepanekut lugedes leidsin, et mul ikkagi on oma seisukoht, aga Sa jõudsid minust ette. Meteoroloogia mõistete loendit pole ma välja pakkunud. Aga miks mitte see ei võiks olla.

Maateaduste mõistete loend muutub geoloogia mõistete loendi olemasolul mõttetuks. Me võime jätkata vana moodi, kuid see eeldab jällegi suurt tööd selle loendi laiali jaotamisel. Sa väidad, et võiks olla ka "maateaduste mõisteid", kuid ma tean, et seda ei hakkaks geoloogia mõistete loendi olemasolul keegi täiendama. Kui on olemas eraldi "geoloogia mõisteid" peaks taastama ka "loodusgeograafia mõisteid" artiklis "geograafia mõisteid". Siim 13:30, 2 Jan 2005 (UTC)

Mina võin vabalt uut loendit täiendada. Ei näe siin mingit probleemi. Andres 07:49, 3 Jan 2005 (UTC)

Mina, aga näen probleeme küll. Heast tahtest siin ei piisa. Varsti need loendid ei vasta enam hästi üksteisele ja parandada seda on raske. Põhiline probleem on siiski selles, et miks peaks meile olema vaja loendit maateaduste mõisteid, kui ta pole midagi rohkemat kui geoloogia mõisteid+loodusgeograafia mõisteid. Siim 14:59, 3 Jan 2005 (UTC)

Geoloogia mõistete praegune sisu ei kannata kriitikat. Palun sealt eemaldada kivimid ja mineraalid. Siim 11:58, 2 Jan 2005 (UTC)

Kivimid ja mineraalid on ju geoloogia mõisted. Miks need ei või selles nimekirjas olla? Mul tuleb küll meelde, et Sa kunagi oled rääkinud, et need ei ole mõisted. Üks asi on see, et me võime teha niisuguse kokkuleppe, et me neid sellesse nimekirja ei lülita. Sellisel juhul on algusesse tarvis rohkem selgitusi. Aga sama loogika järgi ei tohiks nimekirjas olla ka näiteks ladejärgud. Sellisel juhul tuleks ka loendite pealkirju muuta. Aga kuidas?

Kui ma tahan teada, mis mõisteid geoloogiast siia loendisse on kantud siis ma ei taha neid otsida kivimite ja mineraalide rägastikust. Kas nad on mõisted või üldmõisted ei oma minu arvates tähtsust. Palju parem oleks kui kivimid ja mineraalid oleks eraldi leitavad. Teeks otsimise lihtsamaks ja meeldivamaks. Geograafias me ju ka saari ja jõgesid mõistetega kokku ei pane. Ajastud, ladestud jms. võib ju panna eraldi loendisse kui selle järgi on vajadust. Siim 13:30, 2 Jan 2005 (UTC)

Kui sa pakud ennast geoloogia mõistete loendi täiendajaks peaks sul olema geoloogiast rohkem teadmisi kui teaduse ja tehnika seletava sõnaraamatu kasutamise oskus. Praegused A tähe all olevad mõisted on ju kriitikavabalt sealt maha kirjutatud ilma kivimeil ja mineraalidel vahet tegemata. Ometi oleme juba ammu kokku leppinud, et neile on eraldi loendid. Siim 12:27, 2 Jan 2005 (UTC)

Möönan, et ma ei ole geoloogia asjatundja. Aga kui ma teen mõne vea, küll see siis ära parandatakse. Seda nimekirja võib ju aidata koostada ka mõni asjatundja, kes peab sellist tegevust mõttekaks.

Meil ei ole hetkel ühtegi geoloogia asjatundjat ja mina arvan, et selline suhtumine, et küll teised minu järelt koristavad ei lähe kohe mitte. Ma võin geoloogia mõistetega tegelda, sest see teema huvitab mind (ma ei pea loodusgeograafiat ja geoloogiat oluliselt erinevaiks teadusharudeks), kuid siis on vaja selgust kuidas seda teha. Siim 13:30, 2 Jan 2005 (UTC)

Kui ma loendan mõisteid, kuidas ma siis kivimitel ja mineraalidel vahet teen? See on tõsi küll, et kunagi on teisiti kokku lepitud. Aga seda kokkulepet tuleks võib-olla selle loendi osas revideerida. Mulle ei maksa midagi vajaduse korral kivimid ja mineraalid ka mujale panna.

Kui kivimid ja mineraalid on mujal siis pole neid geoloogia mõistete hulka vaja. Piisab sellest kui loendi päises selgitada, et kivimid ja mineraalid siia ei kuulu. Vastasel korral on üldmõistete leidmine väga vaevaline. Siim 13:30, 2 Jan 2005 (UTC)

Mis siis tollel sõnaraamatul viga on? Miks mitte seda alustuseks kasutada? Milles see kriitikavabadus seisneb? Andres 12:53, 2 Jan 2005 (UTC)

Kriitikavabadus on see, kui kirjutada maha kõik mõisted ilma mõtlemata kas on ikka õige kasutada just seda väljendit. Geoloogia osa on seal toimetatud kahe Eesti geoloogiakeskuse geoloogi poolt. Ma ei tea kui pädevad nad on, sest kokkupuude puudub, kuid olen sealt leidnud mitmeid mõisteid mille eestikeelne vaste on mulle üllatuseks. Võib-olla on erinevus Tartu ja Tallinna murdes :) Mina usaldaks pigem TÜ õppejõude, sest nad on mõne kitsama geoloogia alldistsipliini eksperdid. Seepärast olen ma mõelnud seda loendit koostada samm-sammult, nii kuidas mu geoloogiaalased teadmised suurenevad. Olen alles alustamas õpinguid geoloogia vallas, kuid juba praegu näen, et TTSS-i ei saa väga tõsiselt võtta. Siim 13:30, 2 Jan 2005 (UTC)

Hästi, ma olen nõus kivimite ja mineraalide nimetused välja jätma ja paigutama vastavatesse loenditesse ning lisama algusesse vastava märkuse. Ülejäänud asjade üle ma mõtlen järele ning vastan siis. Andres 13:35, 2 Jan 2005 (UTC)

Terminoloogiat korrastavad ja töötavad välja komisjonid, kuhu kuuluvad erialainimesed ning filoloogidest terminoloogid. Ühe niisuguse komisjoni töö tulemusena valmis 1963. aastal Karl Orviku juhtimisel „Vene-eesti geoloogiasõnaraamat”. Uuemal ajal on ilmunud TTÜ ja Keskkonnaministeeriumi väljaandel 1999. aastal ilmunud Inglise-eesti ja eesti-inglise maapõuesõnaraamat, mille geoloogiaosa autor on Rein Raudsep ning seda on retsenseerinud Anto Raukas. Rein Raudsepa tehtud töö võib-olla ei arvesta tartlaste praegust keelekasutust, kuid see on ainuke uuem terminoloogiaallikas, mis kasutada on. (Seesama Rein Raudsep on koostanud ka TTSS geoloogiaosa.) Kui Tartus nimetatakse mõnda mõistet teistmoodi kui nimetatud sõnaraamatutes, siis tuleb need nimetused sünonüümidena fikseerida. Vikipeedia ei saa terminoloogiat ise välja töötada, vaid ainult fikseerida praeguse seisu. Ma ei näe põhjust lähtuda tartlaste keelekasutusest juhtudel, kui terminoloogias üle-eestiline kokkulepe puudub. Nähtavasti tuleb vaidlusjuhtudel artikli pealkirja üle lõplikult otsustada siis, kui vastav artikkel kirjutatakse. Millised Raudsepa terminid Sulle võõrad on? Andres 15:01, 2 Jan 2005 (UTC)

Hea küll eks me siis vaidle iga märksõna juures eraldi. Ma ei taha kogu sõnastikku läbi töötama hakata, et leida harjumatuid tõlkeid. Esimesed, mis mulle meelde tulevad on must tossutaja/must suitsetaja ja Steno seadus/kihinduse järjestuse seadus, aga eks neid ole kindlasti veel. Siim 15:41, 2 Jan 2005 (UTC)

Lisasin mõisteid. "A" tähe alune tuleb korrastada. Mineraalid ja kivimid vastavasse loendisse. Ilmselt oleks parem ilma tärnita selliseid loendeid teha. Mullateaduse ja mullageograafiaga seotud mõisted on geograafia mõistete all ja nii võiks see ka edaspidi jääda. Paleogeograafia on hetkel mõlemas. Geofüüsika võiks jagada nii, et tahke maa geofüüsika mõisted kuuluvad geoloogia mõistete loendisse ning meteoroloogia omad geograafiasse. Loendid ei pruugi veel päris korras olla, sest mõni mõiste võis jääda tähelepanuta ning sattuda valesse kohta, kuid eks see saab aja jooksul parandatud. Siim 15:37, 2 Jan 2005 (UTC)

Miks kristallograafia mõisted eraldi peavad olema? Siim 15:54, 2 Jan 2005 (UTC)~

Mulle tundub, et kristallograafiat ei saa paigutada geoloogia alla, vaid see on samavõrd või pigem füüsika ja keemia, mingil määral isegi matemaatika. Andres 07:53, 3 Jan 2005 (UTC)

Tegelikult ma ei ole kindel, et mineraloogiagi geoloogia osa on. Andres 07:56, 3 Jan 2005 (UTC)

Tead, kui sa nii hakkad asjale vaatama ei ole ka topograafia geograafia, vaid hoopis geodeesia osa. Klimatoloogia kuulub, aga pigem füüsika ja geoloogia kui geograafia alla. Kartograafia on kindlasti rohkem kunst kui teadus jne. Matemaatikat läheb vaja kõigil loodusteadlastel ega nad seepärast veel matemaatika osad ei ole. Kas matemaatikuile õpetatakse ülikoolis kristallograafiat? Ka füüsikud käsitlevad seda vaid põgusalt aine ehituse raames. Keemikud tutvuvad sümmeetria alustega tahkise keemias. Kellegile ei ole see teema siiski nii oluline kui geoloogidele ning mineraloogid on enamasti geoloogiaharidusega või ei ole? On olemas sellised asjad nagu kategooriad ja minu arust võib väga hästi olemas olla selline kategooria nagu "Kristallograafia" Kui teha ka vastav loend siis see vaid dubleeriks kategooriat. Võib muidugi vastu öelda, et loend saab sisaldada ka selliseid linke, millest veel artiklit pole, kuid mis kasu sellest lingist ikka on. Tähtis on ju sisu. Loendid peaks ikka pisut üldisemad olema. Pealegi, mida rohkem tekib artikleid, seda mõttetumaks muutuks vastav loend, sest kategooria sisaldaks samu märksõnu. Siim 15:12, 3 Jan 2005 (UTC)

Tegin nüüd uue ettepaneku, mille järgi loobuksime geoloogia ja loodusgeograafia mõistete üldloenditeks, kuid looksime eraldi näiteks mineraloogia ja kristallograafia mõistete loendid. Sel juhul poleks tarvis vaielda, kas need on geoloogia osad. Seetõttu ma seda teemat edasi ei aruta. Teistest küsimustest ma kirjutasin äsja leheküljel Vikipeedia:Kustutamist vajavad artiklid. Andres 05:40, 4 Jan 2005 (UTC)

Tegin ümberkorraldused, mille kohaselt geograafia ja geoloogia mõistete loendid üldmõisteid ei sisalda. Maateaduste üldmõisted on nüüd kõik artiklis maateaduste mõisteid, mis hetkel sisaldab üle 1600 mõiste. Nende hulka ei kuulu kivimid ja mineraalid, mis on eraldi loendeis.

Tahaksin nüüd aru pidada selle loendi tuleviku üle. Andres esitas idee, et võiks olla temaatilised definitsioonidega varustatud mõistete loendid. See on hea mõte, kuid teostamine st. definitsioonide välja mõtlemine on siiski üsna raske töö ja selle võiks ehk pisut edasi lükata. Küsimus on ka selles, et kui teha temaatilised loendid, siis hakkavad nad "maateaduste mõisteid" dubleerima. Seetõttu ma leian, et kui on tehtud näiteks meteoroloogia mõistete loend tuleks sealsed mõisted maateaduste mõistete hulgast ära koristada. "Maateaduste mõisteid" oleks siis nagu veel sorteerimata mõistete kogu. Muidugi võiks olla ka üks suur mõistete loend, mis sisaldaks kõiki maateaduste alaseid mõisteid, kuid selle saab koostada ka edaspidi. Näiteks siis kui mõistete koguarv hakkab lähenema 10 000le, ehkki siin tekib küsimus, et, mida selline hiiglaslik loend lugejale annab ja kas teda üldse vaja on.

See mida kindlasti tasapisi teha võiks, oleks punaste linkide likvideerimine ehk artiklite kirjutamine. Olen siiamaani olnud seisukohal, et kui artikli mahus materjali ja teadmisi ei ole, pole mõtet ka artiklit alustada. Ilmselt tuleks seda põhimõtet siiski muuta, sest kui ma kirjutan näiteks artiklisse liiv mõned laused, siis on see ju siiski parem kui mitte midagi, pealegi on teistel või ka iseendal edaspidi lihtsam täiendada kui viki standardile vastav artiklialgus tehtud. Siim 21:34, 9 Jan 2005 (UTC)

tegelt oleks korralikest definitsioonidest kasu küll - kui asjadest midagi ei tea ja loodad siit abi saada... pead aga ikka raamatud välja otsima... (kahjuks lõid veel terve hulga ümbersuunamisi olematutele artiklitele, mis häirib ilmselt nii mõndagi, kuigi tegelt ka nendes on pisike infokild olemas) - Ahsoous 22:04, 9 Jan 2005 (UTC)

Lahenduseks oleks ilmselt võimalikult paljudele artiklitele, millele on tehtud suunamine kirjutada mingisugune sisu, olgu selleks siis kasvõi ainult definitsioon.

Kui siit loendist hakata mõisteid välja tõstma temaatilistesse ja definitsioonidega varustatud loenditesse, siis minu esimesed loendikandidaadid oleks:

Mineraloogia (vb koos kristallograafiaga)
Hüdroloogia (koos hüdrogeoloogiaga)
Meteoroloogia (koos klimatoloogiaga)
Paleontoloogia (esialgu saaksid seal olema kõikvõimalikud väljasurnud eluvormid, kuid aja jooksul lisanduks ka üldmõisteid, tal võib olla ka allloendeid, näiteks "dinosaurused")
Stratigraafia (siia saaks kanda artiklid stiilis "ajastu" või "Pakerordi lade" lisaks ka stratigraafia printsiibid jms.)
Paleogeograafia (põhiliselt pean silmas kunagi eksisteerinud geograafilisi objekte nagu "joldiameri" või "Pangaea")
Geomorfoloogia (kõik reljeefi ja ilmselt ka selle tekkega seotud mõisted)

Kui need on ära paigutatud siis on näha, mis "maateaduse mõistetest" järgi jäi. Ilmselt saab alustada ka sedimentoloogia, petroloogia ja mullateaduse loendeid. See, mis järgi jäi oleks nö. üldised mõisted ja veel sorteerimata kraam. Sinna võiks soovitada uute maateaduslike mõistete lisamist, kui neid täpsemini paigutada ei osata. Siim 22:33, 9 Jan 2005 (UTC)

Ma soovitaksin siiski eraldi loenditesse paigutatud mõisted alles jätta ka loendisse "Maateaduse mõisted". Hiljem seda uuesti koostama hakata ei ole ju mõtet. Isegi kui arvata, et see loend on tarbetu, võib ta siiski olla, kui ta kord juba tehtud on. Me ei pruugi ette näha, milleks see loend hea on. Mina isiklikult arvan, et niisugune loend peab olema, seda enam, et geoloogia ja loodusgeograafia mõistete loendid on ära kaotatud. Üks võimalik rakendus: saan ennast kontrollida, kas tean mõisteid. Arvan, et selle lehekülje lugemine ja ühele või teisele mõistele klõpsamine võib nii mõnelegi huvi pakkuda.

Ma arvan, et jätta see lehekülg mõistete jäägi jaoks ei ole hea mõte. Kas lugeja otsib siit mõistete jääke. Mõistete üle arvepidamiseks võib ju olla mingi "kaadritagune" "dublant".

Olen nõus sellega, et on hea, kui igast mõistest on kas või natukenegi kirjutatud. Siis on ka uutel kirjutajatel lihtsam materjali lisada.

Igale terminile ei pea kohe definitsioone lisama, seda võib teha ka vähehaaval.

Siimu ümbersuunamised ei tee paha, kui varsti tulevad ka artiklid, millele on suunatud.

Arvan, et spetsialiseeritud mõisteloendid peaksid olema pigem kitsama temaatikaga, et nad oleksid ülevaatlikumad. Mineraloogia ja kristallograafia peaksid minu meelest kindlasti lahus olema. Hüdroloogia ja hüdrogeoloogia peaksid vist küll koos olema. Meteoroloogia ja klimatoloogia vist ka. Andres 07:38, 10 Jan 2005 (UTC)

Olgu siis nii. Teeme spetsiifilisemad loendid maateaduste mõistete üldloenditele lisaks. Mul on plaanis sellega tegelema hakata, kuid ilmselt pean oma tegutsemisaktiivsust Vikipeedias mõneks ajaks oluliselt vähendama, sest põhimõtteliselt peaksin ma praegu hoopis eksamiteks valmistuma. Kui aega rohkem, siis võtan geoteadused ka sisuliselt st. artiklite kirjutamise mõttes tõsisemalt käsile. Siim 13:29, 10 Jan 2005 (UTC)

Kuivõrd on õige kirjutada loendisse nimesid mitte sisaldavaid termineid jms suure algustähega? Lauset nad ei alusta ja karta, et väikese tähega alustatud link artiklile ei toimi, pole põhjust. - Urmas 18:55, 21 Jan 2005 (UTC)

Tõenäoliselt ei olegi õige. Olen seda loendit koostanud nii nagu mulle rohkem meeldib ja mulle tundub, et suurte tähtedega näeb loend kenam või soliidsem välja. Minu meelest on see kokkuleppe küsimus ja suurt vahet pole. Kui mõisted kirjutada väikese tähega, siis tuleb nimed kirjutada ikkagi suure tähega. Selline stiililine ebaühtlus on minu meelest inetu. Siim 19:06, 21 Jan 2005 (UTC)

Suurte tähtede väikseks tegemine on üsna vaevaline töö. Protsessi saab muidugi mingil määral automatiseerida, kuid arvutile ei saa selgeks teha, millised sõnad peavad algama suure tähega ehk mida ei tohiks muuta. Ma ei saa isegi asjast aru. Miks peab "apalatši kurrutus" olema väikse tähega ja "Angliani jäätumine" suure tähega? Loodan, et keegi oskab sellele vastata. Siim 17:23, 22 Jan 2005 (UTC)

Miks on Aaleni ladejärk suure, devoni ladestu aga väikse tähega? Siim 18:06, 22 Jan 2005 (UTC)

Võibolla on see nii, et devon on väikse ja Devoni ladestu ja Devoni ajastu suure tähega. Siim 18:40, 22 Jan 2005 (UTC)

Kas väljasurnud elukate kohta käivate artiklite pealkiri peaks olema ainsuses või mitmuses? Näide: Kas artikli pealkiri peaks olema trilobiidid või trilobiit? Mina eelistan mitmust, sest trilobiite polnud sugugi ainult üks liik, aga maapõuesõnaraamatus on nad kõik järjekindlalt ainsuses. Samas TTSS-is jällegi mitmuses. Siim 18:30, 22 Jan 2005 (UTC)

Konsulteerisin selles küsimuses spetsialistiga, kes soovitas kasutada ainsust. See on küll pisut vaieldav, sest "trilobiidid" on klass (liikide arv umbes 10 000), nagu ka "imetajad". Samas on perekond "mänd" ainsuses, kuid liike rohkem kui üks. Ma ei oska öelda, mis peaks tegema. Ilmselt sõltub see artikli ülesehitusest. Kui me kirjutame trilobiidist kui kivistisest, siis peaks küll kasutama ainsust, aga kui kirjutada bioloogilise taksoni tähenduses oleks mitmus minu meelest loomulikum. Siim 10:29, 24 Jan 2005 (UTC)

Väikeste tähtede reform sai nüüd läbi viidud. Vigu võib veel sees olla. Keda see huvitab võiks loendi üle kontrollida. Otsustasin nii, et Ashgilli ladejärk, Pakerordi lade jne kirjutan suure, devon, fanerosoikum jne aga väikse tähega. Tundub, et sellisest loogikast lähtub ka TTSS. Siim 20:47, 22 Jan 2005 (UTC)

Otsustasin, et siin nimekirjas peavad ikkagi olema ka kivimid ja mineraalid. Esiteks on raske eristada üldmõisteid kivimeist, näiteks kas konglomeraat on kivim või üldmõiste? Teisalt oleks lihtsalt veider kui me jätaksime maateaduste mõistete loendist välja kvartsi, basaldi ja päevakivi. See oleks sama hea, kui keemia mõistete seast visata välja aatom ja molekul. Siin loendis ei pea olema tingimata kõiki mineraale ja kivimeid, seega ta pole nii täielik kui kivimite ja mineraalide loend, aga sadakond tähtsamat, millest maakoor põhiliselt koosneb, peaksid siin kindlasti olema. Selliseid kivimeid nagu näiteks "Anelema dolokivi" siia muidugi pole vaja. Võib-olla pole teda vaja ka kivimite loendisse aga see on juba omaette teema. Siim 15:18, 9 Feb 2005 (UTC)

Siis tuleb algusesse kirjutada, et siin kõiki mineraale ja kivimeid sees ei ole ning neid tuleb mujalt otsida. Andres 15:26, 9 Feb 2005 (UTC)

Ehk ei ole seda vaja, sest need kivimid mida ma siia ei taha ei olegi tegelikult iseseisvad kivimid, vaid seotud lihtsalt mingi karjääri, paljandi või muu sarnasega. Aluvere lubjakivi ja Piusa klaasiliiv on lihtsalt seotud nende kaevandamise kohaga. Tegemist on täiesti tavaliste kivimitega, mille eraldi väljatoomisele on raske õigustust leida. Selle üle peab veel mõtlema, kas neid kivimite loendissegi vaja on. Siim 15:50, 9 Feb 2005 (UTC)

Ei, ma pean silmas, et loendi "Maateaduste mõisteid" alguses tuleb kirjutada, et seal on ainult tähtsamad mineraalid ja kivimid ning otsida tukeb ka spetsiaalloenditest. Mis puutub Aluvere lubjakivisse jne, siis peaksid need nimekirjas olema parajasti siis, kui nende kohta on olemas või on plaanis eraldi artikkel. Andres 17:33, 9 Feb 2005 (UTC)

Hakkan sellele lehele vaikselt alamlehti tegema, sest ta suurus ületab juba tunduvalt soovitatavad piirid, mis võib hakata igatsorti häireid põhjustama. Alamlehed peaks olema lühidefinitsioonidega varustatud, sarnaselt planeeritavate temaatiliste loenditega. Kivimid ja mineraalid võib minu pärast kõik siia toppida, nüüd on mõisteid juba nii palju, et nad ei hakkaks häirivalt domineerima. Siim 14:38, 17 Mar 2005 (UTC)

On kasutatud kahte erinevat tabelit. Peaks kokku leppima, missugust tabelit siis kasutada ühtsuse huvides? Kas seda raamidega või raamideta? Alts 8. juuli 2010, kell 14:00 (EEST)[vasta]

Hakkasin kunagi neid tabeleid tegema ilma raamideta, aga lehekülgede suuremaks paisudes hakkas juhtuma veidraid asju. Näiteks Maateaduste_mõisteid_(K) kood kippus iseenesest muutuma, nö ära lagunema. Ma ei oska seda seletada, aga sarnast probleemi olen täheldanud ka blogimistarkvaraga, et suurtel lehekülgedel läheb kood iseenesest sassi. Olles tüdinud seda jama parandamast, otsustasin uue tabeli kasutusele võtta, aga see töö jäi pooleli, mistõttu ongi praegu kaks eri tabelitüüpi kasutusel. Siim 17. juuli 2010, kell 19:05 (EEST)[vasta]